Kodanikuruum

Selleks, et igaüks saaks demokraatiat füüsiliselt kasutada, on vaja elementaarseid kodanikuõigusi: kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadust. Kõik need kokku on kodanikuruum (inglise keeles civic space) ja sellest räägitakse üle ilma üha murelikumalt, sest näib, et valitsustele ei meeldi, kui kodanikud liiga aktiivselt osalevad, arvavad ja panustavad.

Vabaühenduste liit EMSL hoiab silma peal nii laias maailmas toimuval kui Eesti kodanikuruumil ning teeb valju häält, kui meie ruumi kitsamaks hakatakse suruma.

Seoses populismi ja polariseerumise levikuga oleme näinud kodanikuruumi kitsenemist suures osas Euroopast. Kodanikuruumi all mõistame kodanike tegutsemise sfääri, kus on tagatud õigus ühineda, rahumeelselt koguneda ning võimalus oma mõtteid väljendada. Nende õiguste kitsendamine haavab demokraatiat.

Kuigi Eestis tundub, et kõik on hästi, siis ülemaailmse kodanikuühiskonna organisatsiooni CIVICUSe 2016. aasta sügisel tehtud uuring näitab, et on põhjust muret tunda. Nimelt leidsid enam kui pooled Euroopa vabaühendused, et tingimused kodanikuühiskonna toimimiseks on halvenemas: vähenevad rahastusvõimalused, on muudetud rangemaks reegleid huvikaitsetööle, puuduvad efektiivsed ja läbimõeldud kokkulepped konsultatsioonideks ning lisaks on kodanikuruumi piiratud julgeoleku tagamise põhjendustega.

 

Kodanikuruumist oleme pikemalt kirjutanud siin:

Kuhu kaob kodanikuruum? (Mari Öö Sarv, Hea Kodanik nr 65, suvi 2015)

Intervjuu CIVICUSe juhi Danny Sriskandarajah’ga (Hea Kodanik nr 65, suvi 2015)

Mis erutab kodanikuühendusi ümber ilma? (Kristina Mänd raporteerib Colombias toimunud rahvusvaheliselt kodanikuühiskonna nädalalt, juuni 2016)