Kodanikuühiskonna sihtkapital

2008. aastast loodud sihtkapitali eesmärk on kodanikuühiskonna ja –ühenduste tugevdamine Eestis. 2007. aasta suvel toimusid konsultatsioonid vabaühenduste, ministeeriumide ja Riigikoguga, koostamaks sihtkapitali kontseptsiooni, mis määratleb, mida ja kuidas see tegema hakkab. Kaasamise korraldamist ja kontseptsiooni koostamist vedas EMSL ning siit leiab asjakohased materjalid.

Sellel lehel on võimalik end hoida kursis protsessi käiguga ja oluliste taustamaterjalidega. Interneti-konsultatsioonid toimusid uues osalusveebis.

KÜSK on huvi äratanud väljaspool Eestit. Urmo Kübara  ettekanne loodavast sihtkapitalist rahvusvahelisel ühenduste rahastamise teemalisel konverentsil Rumeenias 13.-14. septembril.
KÜSKi käsitleb ka European Center for Not-for-Profit Law koostatav artikkel “Legal and Institutional Mechanisms for NGO-Government Cooperation in Croatia, Estonia and Hungary”, mis ilmub 2007. aasta sügisel.

KÜSKi kontseptsioon oli septembris arutlusel EKAKi ühiskomisjonis. Ühiskomisjoni avaliku sektori esindajate tagasiside. Septembris ja oktoobris toimusid konsultatsioonid KÜSKi teemal rahandus-, haridus- ja teadus- ning keskkonnaministeeriumiga. Loe 8. oktoobril EKAKi ühiskomisjonis kinnitamisele tulevat versiooni kontseptsioonist siit.

Kodanikuühiskonna sihtkapitali kontseptsioon on valmis, 4. septembril esitas EMSL selle siseministeeriumile. Ülevaate ühenduste tehtud ettepanekutest ja nendega arvestamisest leiab siit:  Kaasamise kokkuvõte

Teine arutelufoorum toimus 2. augustil Tartus. Alates esimesest arutelufoorumist Tallinnas on EMSL pidanud ligi paarkümmend kohtumist erinevate organisatsioonidega nende ootuste ja ettepanekute saamiseks. Tartus tutvustati juba nende ettepanekute põhjal valmima hakkavat kontseptsiooni, mis aga jätkuvalt on avatud ideedele. Vaata Agu Laiuse ettekannet –  esitlus.

Esimene arutelufoorum toimus 28. juunil.  Arutelu avas regionaalminister Vallo Reimaa, ettekanded tegid EMSLi juhataja Urmo Kübar ja sihtkapitali kontseptsiooni projektijuht Agu Laius, kes tutvustasid alternatiive sihtkapitali töösuundade, sihtrühmade, juriidilise vormi ja otsustusmehhanismi teemal. Ettekannetele järgnes arutelu. Vaata seinale näidatud ppt formaadis – esitlus ning siin on protokoll. Kes lugeda ei viitsi, võib vaadata lihtsalt foorumist pilte.

Materjalid arutelufoorumiks:
Ülevaade sihtkapitali eesmärgi alternatiividest
Ülevaade sihtkapitali juriidilise vormi alternatiividest

PROTSESSI AJAKAVA

Esmane info kaasamise ajakavast Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsiooni koostamisel:

25.06

arutelufoorumi materjalide ülespanek www.ngo.ee/sihtkapital

28.06

arutelufoorum Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, aud. U-225)

29.06-04.07

materjalide täiendamine vastavalt arutelufoorumil tehtud ettepanekutele

04.07-09.08

kirjalike täiendusettepanekute kogumine Interneti vahendusel (www.osale.ee), kohtumised organisatsioonidega

02.08

arutelufoorum Tartu Teaduspargis (Riia 185) kell 15-17

09.-13.08

kontseptsiooni täiendamine vastavalt laekunud ettepanekutele, tagasiside andmine ettepanekute esitajatele

13.08

kontseptsiooni esitamine EKAKi ühiskomisjonile

13.-29.08

II kaasamisvoor Interneti vahendusel, kontseptsiooni arutamine Riigikogu kodanikualgatuse toetusrühma ja fraktsioonidega

29.08-03.09

kontseptsiooni puhtandi koostamine lähtudes laekunud ettepanekutest, tagasiside andmine ettepanekute esitajatele

04.09

EKAKi ühiskomisjoni istung kontseptsiooni arutamiseks

07.-08.09

puhtandi tutvustamine EMSLi suvekoolis Viinistul (www.ngo.ee/suvekool)

AJALUGU

Vabaühenduste riigipoolne rahastamine on aastaid olnud ühenduste esindajate ja poliitikute arutelu all. Avaliku ja kolmanda sektori vaheliseks vastasseisuks kujunes 2001. aastal olukord uue hasartmängumaksu seaduse eelnõu tõttu, mida eelnevalt ei arutatud mittetulundusühendustega ega arvestatud ka hiljem ühenduste ettepanekuid. Vastukaaluks töötas toonane Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu 2001. aasta suvel välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali idee ja esitas selle seisukoha võtmiseks riigiinstitutsioonidele. Idee nägi ette Kultuurkapitalile sarnaneva avalik-õigusliku juriidilise isiku loomist, keda rahastataks hasartmängumaksust (toonastes mahtudes umbes 160 miljonit krooni aastas). Aasta lõpus arutaski ideed Riigikogu rahanduskomisjon, kuid koalitsiooni lagunemise tõttu 2002. aasta alguses jäi arutelu katki.

2005. aastal esitas pärast kaheaastast valitsuse juhtimist opositsiooni läinud Res Publica neli aastat varem ette valmistatud eelnõu mõningate muudatustega Riigikogus arutamiseks, kuid ei konsulteerinud enne seda ei ühenduste ega teiste erakondadega. Eelnõu lükati tagasi esimesel lugemisel jaanuaris 2006.

Sihtkapitali loomine sisaldus ettepanekuna 2007. aasta parlamendivalimiste eel EMSLi eestvedamisel koostatud vabaühenduste manifestis (www.ngo.ee/manifest)  ning jõudis uue valitsuse aprillis sõlmitud koalitsioonilepingusse. Selle kohaselt alustab sihtkapital 2008. aastast ning seda rahastatakse riigieelarvest igal aastal 20 miljoni krooniga.

TAUST

  • Res Publica poolt 2005. aastal Riigikogule esitatud Kodanikuühiskonna sihtkapitali seaduseelnõu koos seletuskirjaga siit, hääletustulemusi näeb siit.
  • Kodanikuühiskonna sihtkapitali 2001. aasta suvel kaasamisportaali TOM arutamiseks esitatud esimese idee leiad siit.
  • Ungari National Civil Fund
  • Horvaatia National Foundation for Civil Society Development
  • Suurbritannia valitsuse programm Capacitybuilders mittetulundussektori infrastruktuuri tugevdamiseks ning programm Futurebuilders vabaühenduste avalike teenuste osutamise suutlikkuse tõstmiseks
  • International Center for Not-for-Profit Law presidendi Douglas Rutzeni  ettekanne ühenduste riigieelarvelise rahastamise korraldamisest 24. aprillil 2007 Tallinnas peetud seminaril "Kodanikuühiskond ja riigikassa"

MEEDIAKAJASTUS