Õpetajale

Kogukonnapraktika on kodanikuhariduse meetod, mis ühendab formaalset ja mitteformaalset õpet. See arendab noortes võtmepädevusi: sotsiaalseid ja kodanikupädevusi, algatusvõimet, ettevõtlikkust, õppimisoskust.

Programmiga liitunud koolide noored valivad kohalike vabaühenduste seast endale praktikakoha ning osalevad 15 tundi aktiivselt sealses tegevuses, täites mõnd jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet või teostades enese algatatud ideed vabaühenduse kasuks ja vabaühenduse inimeste juhendamisel. Õpetaja aitab praktikakogemust seostada selliste teemadega nagu kodanikualgatus, sotsiaalne sidusus, kodanik, riik jms, samuti aitab õpilastel nähtu, kuuldu ja tehtu nende maailmapilti sulandada.

Kogukonnapraktika võimaldab kaasata ka muidu passiivseid noori. Senine kogemus näitab, et 90%-l enne skeptiliselt suhtunud õpilastest muutus arvamus pärast praktika läbimist positiivseks ja kodanikealgatusi pooldavaks.

Praktika kestab lühikest aega, aga sellise „maitsmiskogemuse“ järel mõistab noor paremini ühiskonna toimimist ning saab ise otsustada käia edasipidi vabatahtlikuna, algatada ise ja kaaluda tööd kolmandas sektoris oma karjäärivalikul. Kogukonnapraktika ei ole vabatahtlik tegevus – see on õppetöö ainulaadne osa.

Kogukonnapraktika hea kogemuse saad, kui läbid need sammud:

  1. Otsusta, miks kogukonnapraktika programmiga ühined. Tutvu kogukonnapraktika käsiraamatuga.
  2. Pühenda üks ühiskonnaõpetuse tund õpilaste ettevalmistamiseks.
  3. Tutvusta praktikakohti pakkuvaid vabaühendusi. Õpilased võtavad ise juhendajaga ühendust.
  4. Võta ühendust programmi koordinaatoritega, kui vajad abi.
  5. Veendu aeg-ajalt, et õpilased on praktikakoha leidnud.
  6. Tuleta õpilastele praktikapäeviku täitmist meelde.
  7. Pärast praktika lõppu loo võimalused noorte kogemuste analüüsimiseks koolis.
  8. Täida tagasiside küsimustik veebis.
  9. Tule kindlasti oma piirkonna õpetajate ja juhendajate kohtumisele.

Käsiraamat

Kogu info kogukonnapraktikast.

Loe edasi

Andmebaas

Praktikakohti pakkuvad vabaühendused.

Loe edasi

Meetodid

Häid meetodeid praktikakogemuse analüüsimiseks.

Loe edasi

Lood

Osalejad räägivad, kuidas neil läinud on.

Loe edasi

Kontakt

Võta programmi vedajatega ühendust.

Loe edasi

Tagasiside

Palume tagasisidet programmis osalemise kogemuse kohta.

Loe edasi

Hea viis, kuidas õpilasi praktikaks ja kodanikuühiskonna teemadeks ette valmistada, on üheskoos vaadata pooletunnist ETV telesaadet “Ühisvõte”, mis räägib kodanikuühiskonnast meelelahutuslikus võtmes. Teemadena tulevad vaatluse alla vabaühenduste omatulu teenimine, mõju ja vabatahtlik töö.

Saade valmis 2015. aasta Arvamusfestivalil SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse Ühisnädala projekti raames. Saate tegijad on vabatahtlikud, keda juhendasid Anu Välba (ERR) ja Mikk Rand (Kinobuss).

 

 

Korduma Kippuvad Küsimused

Mis kasu on kogukonnapraktikast õpetajale?

Kogukonnapraktika annab noorte jaoks koolis omandatud teooriale praktilise sisu ja käegakatsutavuse, aktiivsema kaasatuse ja osaluse ühiskonnaõpetuse tundides.

“See programm on sisuliselt ainus võimalus, kuidas noored saavad vabaühenduste tööga kokku puutuda. Samuti annab praktika noortele väärt töökogemuse, mida oma elulookirjeldusse lisada.” Juhan-Mart Salumäe, Viljandi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja. 

“Kogukonnapraktika kui ühiskonnaõpetuse loomulik osa mõjutab ennekõike õpilaste väärtushoiakuid, nagu isiklik vastutus, sotsiaalne õiglus, säästev eluviis, elukestev õpe, seaduslikkus. Praktika vabaühendustes kätkeb inimeseks olemise õpetust, mis on 21. sajandi koolis määrava tähtsusega.” Heli Kirsi, Rakvere Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja.

See on hea võimalus õppida oma õpilasi tundma, sest teine keskkond võimaldab näha noori küljest, mis koolikeskkonnas sageli ei avaldu.

Mis on õpetaja roll programmis?

Õpetaja peamine ülesanne on aidata õpilastel luua seoseid praktikal kogetu ja ühiskonnaõpetuse tundides käsitletu vahel. Õpetaja roll on toetada õpilasi positiivse praktikakogemuse kujundamisel, korraldada ja juhtida ettevalmistavaid ja analüüsitunde, hinnata õpilaste uute teadmiste ja oskuste omandamist. Ta peaks õpilastele meelde tuletama praktikapäeviku täitmise kohustust ja vajadusel selles abistama, aitama õpilastel leida abi ja vastuseid praktikaga seotud küsimustele ning praktikat kajastada.

Mis kasu on kogukonnapraktikast noorele?

Noortele annab kogukonnapraktika võimaluse õppida väljaspool kooli, tutvuda uute inimestega ning uurida töövõimalusi ja uusi ameteid. Praktika vabaühenduses arendab noores empaatiavõimet, ettevõtlikkust, planeerimisoskust, suhtlusoskust ja meeskonnatunnet. Samuti õpivad noored analüüsima tehtud tegevusi, andma tagasisidet ning sünteesima saadud kogemusest teadmisi. Selline kogemus annab õpilasele parema positsiooni tööhõives ja ülikooli astumisel ning võimaluse tegutseda töökeskkonnas ja tutvuda uute ametite ja teemadega. See kõik aitab tal orienteeruda tulevase eriala valikul.

Kes saab koolitunnis kodanikuühiskonnast ja kogukonnapraktikast rääkida?

Kui tahaksid korraldada kodanikuühiskonna ja kogukonnapraktika teemalise külalistunni, siis võid tundi kutsuda programmi koordinaatori või maakondliku arenduskeskuse MTÜ konsultandi.

Miks on praktikapäevik vajalik?

Päevik aitab õpilasel olla praktikal tähelepanelikum, märgata olulisi detaile vabaühenduse töös ja iseenda juures, tuua praktikal tehtust ja nähtust välja olulise ja paigutada selle laiemasse pilti. Päevik on õpilasele tunnis abiks analüüsiülesandeid täites ning ka tulevikus, et meenutada praktikal omandatud oskuste ja teadmiste arengut. Päeviku abil saab õpetaja hinnata õpilase õpipädevust, tema oskust oma õpitulemusi analüüsida ja hinnata.

Hea kodanik:

  • tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad
  • aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
  • astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
  • teeb tööd ja õpib kogu elu
  • austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades
  • tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
  • austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
  • hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele
  • tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
  • on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast.

Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.

Koostanud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu 2002. aastal.