Programmist

Kogukonnapraktika idee on lihtne: õpilased löövad mõne nädala jooksul umbes 15 tunni jagu kaasa enda valitud organisatsiooni tegevustes, täites mõnd endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet. Nad osalevad vabaühenduse töös ja näevad, kuidas sünnib ja toimib kodanikualgatus. Noored saavad teada, milliseid ühiskonnaprobleeme vabaühendused lahendavad ning miks seda tehakse.

Vabaühenduses on juhendaja, kes aitab mõista, miks on konkreetse vabaühenduse töö kogukonna jaoks oluline. Samal ajal aitab (ühiskonnaõpetuse) õpetaja koolitunnis õpilastel kogetut analüüsida, sidudes selle teoreetiliste teadmistega.

Programmi osalejad mõtlevad ja teevad pärast praktikat teisiti:

  • noored oskavad edaspidi kaaluda pikaajalisemat vabatahtlikku tegevust, vabaühenduses töötamist, oma organisatsiooni loomist või liikumise algatamist ning näha ühiskonna vajadusi;
  • noored teadvustavad end ühiskonnaliikmete ja kodanikena, kellel on võimalus olulistes küsimustes kaasa rääkida ja ühiskonna arengut mõjutada;
  • õpetajad toovad välja, kuidas praktika aitab õpilastel mõista kodanikuühiskonna tähendust ja tähtsust ning vabaühenduste olemust;
  • juhendajad saavad noortelt värske pilgu oma tegevustele ning ligipääsu noorte teadmistele ja mõtteviisile; nad tutvuvad oma kogukonna tarkade ja säravate noortega.

Osalevad koolid

  1. Rakvere Gümnaasium
  2. Rakvere Reaalgümnaasium
  3. Rapla Ühisgümnaasium
  4. Rapla Vesiroosi Gümnaasium
  5. Läänemaa Ühisgümnaasium
  6. Kadrina Keskkool
  7. Põltsamaa Ühisgümnaasium
  8. Jõgevamaa Gümnaasium
  9. Ülenurme Gümnaasium
  10. Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium
  11. Viljandi Gümnaasium
  12. Tarvastu Gümnaasium
  13. Keila Kool
  14. Tallinna Prantsuse Lütseum
  15. Tallinna 32. Keskkool
  16. Tallinna Saksa Gümnaasium
  17. Antsla Gümnaasium
  18. Tartu Annelinna Gümnaasium
  19. Tartu Tamme Gümnaasium

Osalevad vabaühendused

Programmis osalevad vabaühendused on koondatud andmebaasi siin.

Kodanikuharidus

Kogukonnapraktika on üks mitmetest Eestis rakendatavatest kodanikuhariduslikest programmidest. Kodanikuharidusest ja teistest programmidest loe edasi siin.

Ajalugu

Kogukonnapraktika metoodika arendati koos ühiskonnaõpetuse õpetajatega, aluseks võeti rahvusvahelised näited taolistest programmidest USAs ja UKs. Pilootprojektis osales kaks kooli, 113 õpilast ja 16 vabaühendust Lääne-Virumaalt. Pilooti rahastas aastatel 2013-2014 Siseministeerium.

Kuna osalejad kiitsid algatust, siis alates 2014. aastast jätkas EMSL kogukonnapraktika programmi eesmärgiga viia see kõikjale Eestisse. 2014/15 õppeaastal osales programmis juba kuus kooli pea 300 õpilasega ja 55 vabaühendust neljast maakonnast.  Programm sai laieneda ja areneda tänu Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fondi rahastusele aastatel 2013-2016 Kodanikuhariduse koalitsiooni loomise raames. Tänu sellele sai valmis ka kogukonnapraktika käsiraamat.

2015/16 õppeaastal ühines programmiga veel 478 noort, kokku osales uuel õppeaastal 10 kooli ja 106 vabaühendust kuuest maakonnast. Õppeaastat 2016/17 alustasime juba 19 kooli ja 113 vabaühendusega. Alates 2015. aastast kuulub kogukonnapraktika Haridus- ja Teadusministeeriumi Noortevaldkonna programmi, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. EMSL Eesti Noorsootöö Keskuse partnerina aitab koos avatud noortekeskuste ja teiste organisatsioonidega tõhustada Eesti noorte, eriti tõrjutusriskis noorte kaasamist ja parandada noorte üldist tööhõivevalmidust. Selle etapi eesmärk on 2018. aasta lõpuks katta kogu Eesti: rakendada programmi vähemalt 50 gümnaasiumis, kaasata selle kaudu üle 3000 õpilase ja 350 vabaühenduse.