Vabaühendusele

Kogukonnapraktika on hea võimalus kaasata oma tegevustesse kohalikke noori.

Programmiga liitunud koolide noored valivad kohalike vabaühenduste seast endale praktikakoha ning osalevad 10-15 tundi aktiivselt sealses tegevuses, täites mõnd jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet või teostades enese algatatud ideed vabaühenduse kasuks ja vabaühenduse inimeste juhendamisel.

Õpilast juhendab praktikaülesannete täitmisel vabaühenduses praktikajuhendaja. Lisaks selgitab juhendaja õpilasele vabaühenduse töökorralduse ja majandamise põhimõtteid ning aitab tal tegevuste lõppedes analüüsida praktikal tehtut ja nähtut ning mõtestada organisatsiooni ühiskondlikku rolli. Selleks on praktikas ette nähtud sissejuhatav ja kokkuvõttev vestlus.

Kogukonnapraktika hea kogemuse saad, kui läbid need sammud:

  1. Otsusta, miks kogukonnapraktika programmiga ühined. Tutvu kogukonnapraktika käsiraamatuga.
  2. Mõtle läbi, mida praktikandile pakud: tegevused, teadmised, oskused ja kogemused.
  3. Täida või uuenda ankeet oma ühenduse kohta vabaühenduste andmebaasis.
  4. Tutvusta oma organisatsiooni koolis toimuval kohtumisel.
  5. Kui noor võtab ühendust, lepi kokku esimene kohtumine ja sissejuhatav vestlus.
  6. Praktikategevuste ajal innusta ja toeta noort.
  7. Toeta noort praktikapäeviku täitmisel.
  8. Leia aeg kokkuvõtvaks vestluseks praktikandiga, et tagasisidet anda-saada ning praktikapäevikusse hinnang anda.
  9. Täida tagasiside küsimustik veebis.
  10. Tule oma piirkonna õpetajate ja juhendajate kohtumisele või korralda selle ise.

Käsiraamat

Kogu info kogukonnapraktikast.

Loe edasi

Andmebaas

Sinu organisatsioon andmebaasis toob sulle praktikandid.

Loe edasi

Juhendamise tööriistu

Kuidas noori hästi juhendada?

Loe edasi

Praktika hea tava

Lepi praktikandiga heas tavas kokku, siis on tore koos töötada.

Loe edasi

Lood

Osalejad räägivad, kuidas neil läinud on.

Loe edasi

Tagasiside

Palume tagasisidet programmis osalemise kogemuse kohta.

Loe edasi

2015. aasta Arvamusfestivalil toimus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse eestvedamisel üks omamoodi teletalgute moodi saatetegemine. Vabatahtlike initsiatiivil ja Kinobussi metoodikatel ja asjatundlike tegijate juhendamisel valmis ETV saade “Ühisvõte”, kus eri inimesed kõnelevad heaks kodanikuks olemisest.

 

Korduma Kippuvad Küsimused

Mida annab kogukonnapraktika vabaühendusele?

Vabaühendused saavad oma uksi noortele avades aidata kaasa oma piirkonna noorte arengule. Samuti näitavad nad praktikakohta pakkudes, et lisaks avalikule ja erasektorile võib tööd leida ka vabaühendustes. Noored aga toovad vabaühendustesse uusi mõtteid ja aitavad praktika käigus ühtteist ka päriselt ära teha.

Mis kasu on kogukonnapraktikast noorele?

Noortele annab kogukonnapraktika võimaluse õppida väljaspool kooli, tutvuda uute inimestega ning uurida töövõimalusi ja uusi ameteid. Praktika vabaühenduses arendab noores empaatiavõimet, ettevõtlikkust, planeerimisoskust, suhtlusoskust ja meeskonnatunnet. Samuti õpivad noored analüüsima tehtud tegevusi, andma tagasisidet ning sünteesima saadud kogemusest teadmisi. Selline kogemus annab õpilasele parema positsiooni tööhõives ja ülikooli astumisel ning võimaluse tegutseda töökeskkonnas ja tutvuda uute ametite ja teemadega. See kõik aitab tal orienteeruda tulevase eriala valikul.

Mis on juhendaja roll?

Juhendaja ülesanne on anda õpilasele positiivne kogemus panustamisest huvitavate ja kasulike tegevuste kaudu, tutvustada oma organisatsiooni ja eesmärki, anda ulatuslik ülevaade ühiskondlikust probleemist, mida ühendus lahendab, ja teistest sarnastest organisatsioonidest Eestis ja maailmas. Juhendaja roll on noort toetada ja võtta ta organisatsioonis vastu parimal võimalikul moel, et ta tunneks ennast oodatu ja vajalikuna. Ta peaks õpilastele meelde tuletama praktikapäeviku täitmise kohustust ja vajadusel selles abistama, aitama õpilastel leida abi ja vastuseid praktikaga seotud küsimustele ning praktikat kajastada.

Miks on praktikapäevik vajalik?

Päevik aitab õpilasel olla praktikal tähelepanelikum, märgata olulisi detaile vabaühenduse töös ja iseenda juures, tuua praktikal tehtust ja nähtust välja olulise ja paigutada selle laiemasse pilti. Päevik on õpilasele tunnis abiks analüüsiülesandeid täites ning ka tulevikus, et meenutada praktikal omandatud oskuste ja teadmiste arengut.

Milliseid tegevusi võiks praktikandile pakkuda?

Näiteks aitab õpilane korraldada ühingu eestveetavat kultuurisündmust või spordivõistlust, jagab abivajajaile toidupakke, korrastab matka- või spordiradu, viib läbi töötoa, juhib raadiosaadet, aitab koostada MTÜ arengukava või projektitaotlust, mõtleb välja meediaplaani ühenduse tegevuste tutvustamiseks noortele, korraldab heategevuskontserdi.

Et praktika oleks õpilasele võimalikult mitmekesine, huvitav ja arendav, otsi vaheldust erinevatest töövormidest. Praktika töövorme on vähemalt kolm.

 

Degusteerimine – õpilane tutvub juhendaja abil vabaühenduse töötajate, struktuuri ja toimimisega, et saada organisatsioonist lühikese aja jooksul võimalikult hea ülevaade. Märksõna juhendajale: seleta!

Vaatlemine – õpilane jälgib ja analüüsib (praktikapäeviku abil) vabaühenduse tööd või mingit konkreetset tegevust, ise sellest otseselt osa võtmata. Märksõna juhendajale: näita!

Kaasategemine – õpilane osaleb praktikatundide ajal vabaühenduse igapäevatöös, olles mõne tööülesande juures abiks või iseseisvalt mõnd tegevust vedades. Märksõna juhendajale: suuna!

Kui kaua praktika kestab?

Praktika kestab 10-15 tundi ja see võiks jaotuda 2-4 nädalale.

Hea kodanik:

  • tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad
  • aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
  • astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
  • teeb tööd ja õpib kogu elu
  • austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades
  • tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
  • austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
  • hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele
  • tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
  • on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast.

Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.

Koostanud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu 2002. aastal.