Me ei saa rääkida lastest ja noortest neid endid kaasamata

Gertrud Kiisa Tallinna 32. Keskkoolist kirjutab oma Lastekaitse Liidus tehtud praktika kohta, et “Praktika igapäevategevuste käigus avardus eelkõige minu mõttemaailm ja silmaring – olen nüüdsest teadlikult parem kodanik.”

Gümnaasiumiõpilased saavad juba mitmendat aastat osaleda kogukonnapraktika raames erinevate vabaühenduste tegevustes. See annab noortele võimaluse kasutada, omandada ja lihvida mitmesuguseid oskuseid, õppida märkama ja aitama. Minu kogukonnapraktika teostus Lastekaitse Liidus, millest kõneleb ka minu artikkel.

Lastekaitse Liit mittetulundusliku organisatsioonina aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. Igapäevased tööülesanded on enamasti projektipõhised, töötatakse programmide arendamise ja parema toimimise nimel. Liidu põhieesmärgiks on edendada lapse õiguseid ja tõsta nii laste kui ka täiskasvanute teadlikkust nendest.

Töö laste ja noortega sobib kindlale inimtüübile

Noortekogu on tegutsenud Lastekaitse Liidus juba üle 12 aasta. Tööd noortega juhib Gertha Teidla-Kunitsõn, kes ka ise on noortekogu kasvandik. Ta on veendunud, et lastest ja noortest ei saa rääkida ilma neid endid kaasamata. „Kõneledes noorte õigustest ja võimalustest, peame seda küsima esmalt neilt endilt,“ on Gertha veendunud.

Noortekogu liikmete igapäevase ülesandena nimetab ta aktiivseks kodanikuks olemist. Sellele lisandub ümbritseva märkamine, oma õigustest ja võimalustest teadlik olemine ja nende teadmiste teistega jagamine. Lastekaitse Liidu jaoks on noortekogu oma nõuandvas rollis. „Nende arvamus on meile oluline,“ sõnab Gertha.

Noortekogu noored ei ole mitte ainult üritustel sõnavõtjad, vaid algatavad ka ise aktiivselt tegevusi. Lõppenud aastal töötasid nad välja väärtuste töötoa ja viisid seda läbi eakaaslastele erinevates koolides ja klassides. Gertha koostöö noortekogu liikmetega sujub. „Laste ja noortega töötamine vajab mingit konkreetset inimtüüpi,“ selgitab ta. Lastekaitse Liidu noortekogu on liikmetele alati avatud – kedagi ei jäeta ukse taha.

Foto: Gertha Teidla-Kunitsõn Koolirahu väljakuulutamisel koos “Kiusamisest vabaks” metoodika sümboli Sõber Karuga (Foto: Lastekaitse Liit)

Me mitte vaid ei usu, vaid teame, et see metoodika on kiusamist vähendanud

Lastekaitse Liidu programm „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ sai alguse 2010. aastal kümnes pilootlasteaias, millest igas tegutses esmalt kaks metoodikat kasutavat rühma. Tänaseks on programmiga liitunud 123 kooli ja 456 lasteaeda, milles tegutsetakse ühiselt laste hea ja turvalise keskkonna nimel. Programmi “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” koolituste koordinaator Viive Rull leiab, et lasteaedades tekkivaid konfliktsituatsioone saab enamasti lahendada õpetaja sekkumisega nii, et neist kiusamist välja ei arene. “Mida väiksemad on lapsed, seda kergemini saab kujundada nende omavahelisi suhteid,” märgib ta. Programmi koordinaator Marie Tammsaar selgitab, et enne metoodika kasutuselevõttu läbivad uute liituvate rühmade ja klasside meeskonnad põhjalikud koolitused.

Taani algupäraga metoodika “Kiusamisest vabaks!” kasutamisel õpivad lasteaia- ja algklasside lapsed väärtustama iseennast ja kaaslast ja saavad hakkama ka keerulistes olukordades. Heades suhetes olemine ei pea tähendama sõprust. Nelja põhiväärtuse – sallivuse, austuse, hoolivuse ja julguse – abil väärtustatakse grupi koostööd ja heaks kaaslaseks olemist. Metoodilises kohvris sisalduvad vahendid nõustavad õpetajat soodustama laste omavahelist koostööd ja jagama nippe lapsevanematele kiusamise ennetamiseks. Metoodika sümboliks olev lillat värvi Sõber Karu on lastele sõbraks ja heaks kuulajaks murest rääkimisel.

Marie ja Viive kinnitavad, et metoodika töötab, vajades sageli aega ja järjekindlust, kuid soovitud tulemuseni jõutakse kindlasti. „Kui ma ei oleks kindel selle metoodika toimivuses kiusamise ennetamisel, siis ma ei saaks sellega tegeleda,“ sõnab Viive. Ta lisab, et lisaks meeskonna veendumusele jõuab meieni ka lastega töötavate meeskondade positiivne tagasiside. Marie rõhutab, et programmi koordinaatorina on ta tänulik nii kogemuste jagamise, kommentaaride kui ka kriitika eest.

Ta märgib, et “Kiusamisest vabaks!” programmiga töötamine on puhas rõõm. Nagu igas töös, tuleb ka Lastekaitse Liidus ette keerulisi olukordi. Sellisel juhul aitab teadmine, et saad aidata inimesel sellest välja tulla, andes juhtnööre ja jagades lootust. Viive lisab, et sageli on abi lihtsalt kuulamisest ja lihtne suhtlus on oluline. „Tööd saab alati teha kahte moodi – kas nii palju kui võimalik või nii vähe kui võimalik. Meie liidus teeme kindlasti nii palju kui võimalik,“ sõnab Marie.

Foto: Marie Tammsaar ja Viive Rull 14. aprillil 2016. aastal Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” konverentsil “Kiusamisvaba elutee algab meist” koos Sõber Karuga. (Foto: Lastekaitse Liit)

Mittetulundusühingus töötamisel pead olema avatud, positiivne ja ise särama

Lapse õiguste programmi eestvedaja, Helika Saarega arutame koostöö teemadel. „Koostöö sujumiseks pead tihti olema ise selle algataja ja panustama,“ on ta veendunud. Sama kehtib ka sõnumi jõuliseks ja kõlavaks muutmisel – jõudu ja kõlavust saab lisada eelkõige idee algataja. Rahvusvaheline koostöö võimaldab Eesti häid praktikaid tutvustada teistele riikidele nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Sageli oleme algatajad olulistele ettevõtmistele, millest teised saavad eeskuju võtta. Ka Helika väärtustab häid suhteid – Lastekaitse Liidus saab alati tunnetada kolleegi toetust. Helika sõnul on väga oluline tulla tööle hea tundega. „Me teeme oma tööd südamega ja usume, et ajame õiget asja”, sõnab ta ja lisab, et kõigile ei saa meeldida, kuid konstruktiivset kriitikat võetakse heal meelel arvesse.

Lastekaitse Liidu projektidest südamelähedasim on Helikale „Hea nõu lastega peredele“, mis keskendub väiksemate võimalustega lapsevanematele juriidilise abi võimaldamiseks. „Koostöös advokatuuriga pakume alates 2010. aasta juunist tasuta nõustamist, sest tasuta õigusabi saamine Eestis on problemaatiline,“ ütleb ta. Lisaks kirjutavad advokaadid igakuiselt Lastekaitse Liidu veebiajakirjas “Märka Last!” nõuandvaid artikleid perekonnaõiguslikel teemadel. Alates 2013. aastast toimuvad lastekaitsetöötajate õigusalase teadlikkuse tõstmiseks seminarid üldnimetusega “Samal poolel – lapse poolel.”

Õpilasena sain võimaluse osaleda Lastekaitse Liidu tegemistes kolme kuu jooksul, novembrist jaanuarini. Lapse õiguste kuu, november, on Lastekaitse Liidu üritusterohkeim ja ka huvitavaim kuu. Tegutsesin minagi koos Lastekaitse Liidu töötajatega juubelikonverentsi “Kuidas elad Eestimaa laps? Eile, täna, homme.” korraldamisel, aidates ette valmistada materjale ja registreerida kohapeal osalejaid. Intervjueerisin huvitavate valdkondadega tegelevaid Lastekaitse Liidu töötajaid ja kirjutasin käesoleva artikli. Nõustun Marie Tammsaarega – töö mittetulundusühingus on tõepoolest puhas rõõm –  igaüks panustab nii palju kui võimalik ja sageli natuke enamgi. Praktika igapäevategevuste käigus avardus eelkõige minu mõttemaailm ja silmaring – olen nüüdsest teadlikult parem kodanik.

Foto: Helika Saar tänamas projekti “Hea nõu lastega peredele” raames tasuta õigusnõu jaganud advokaate. (Foto: Lastekaitse Liit)

Artikkel ilmus Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last 10.jaanuaril 2017.