Sellest saadav kasu on väga mitmetahuline, hindab Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu (EMSL) kogukonnapraktika programmi koordinaator Helen Talalaev.

„Õpilastele on see väärtuslik kogemus, õpetajatele annab võimaluse tuua kodanikuühiskonna teema praktilisele tasandile ning piirkonna mittetulundusühingutele (MTÜ) annab see võimaluse saada juhendamiskogemuse ja ärksa ja intelligentse pilgu oma tegevusele, samuti teevad praktikandid ära mõne vajaliku töö.”

Talalaeva kogemuse järgi noored tihti ei teagi, et peale avaliku ehk riigi- või omavalitsuse sektori ja erasektori tegutseb Eestis ka kolmas sektor: kodanikuühendused. Õpikus on see küll kirjas, kuid kui isiklikku kogemust pole, võib mõistmine keeruliseks kujuneda.

Kogukonnapraktika juhtprojekt alustas 2013. aastal kahes Rakvere koolis, praeguseks on liitunud 19 kooli kaheksast maakonnast. Kavas on kaasata kõik maakonnad, kokku umbes 50 kooli üle Eesti. Kõige sagedamini liitutakse kogukonnapraktikaga 12. klassi ühiskonnaõpetuse raames, ent huvilisi on olnud ka näiteks ajakirjandushuviliste noorte hulgas.

 „Lööme lõhki mulli, et tasuta töö on orjatöö,” lubab mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit.

„Ühiskonnaõpetuse õpikus on ilusti kirjas, et kõigil inimestel on võimalus ühiskonda puudutavatel teemadel kaasa rääkida. Kuid sageli noored ei seosta seda oma elu ja ümbrusega,” märgib Talalaev. „Aga kui noor satub praktika käigus näiteks Toidupanka või loomade varjupaika, avardab see tema arusaamist ja maailmapilti märkimisväärselt.”

Ühtlasi on noored mures, et tööturule sisenemiseks nõutakse alailma töökogemust. Üks võimalus kogemusi saada ongi vabatahtlik töö mõne kodanikualgatuse juures, lisab Talalaev. Selle saab märkida CV-sse ja see annab noorele eelise nende ees, kel pole kooli lõpuks ühtegi töist kogemust.

Põnev töö mõlemale

„Oleme püüdnud teha nii, et projektisisene praktikakogemus oleks 10–20 tundi ja jaguneks umbes kuu aja peale. Siis ei võta ühiskonna tundmaõppimine noorelt ülemäära palju aega, aga annab siiski arvestatava kogemuse,” selgitab Talalaev. Nende tundide jooksul peaks noor saama ülevaate juhendava organisatsiooni toimimisest ja tegema ära mõne vajaliku töö.

Juhendajakogemus kujuneb põnevaks ja kasulikuks ka MTÜ-le, kes noorega tegeleb – saadakse võimalus olla mentor ja värsket tagasisidet oma tegevusele; abivalmid käed teevad ära midagi, mis on tegemist oodanud, ning on võimalik, et noor ja tema sõbrad tahavad olla selle organisatsiooniga seotud ka edaspidi, väljaspool kooli ja kogukonnapraktika tunde.

Oluline on seegi, et noor saab teada, et kolmandas sektoris võib peale vabatahtliku panuse teha ka arvestatavat karjääri ja teenida elamiseks vajalikku raha, tegeledes iga päev just sellega, mis pakub huvi ja muudab ühiskonda paremaks.

“Töötajad ja vabatahtlikud olid nagu üks pere. Minu jaoks oligi vist praktika kõige lahedam pool see, kuidas kõik oma tööd nautisid.”

Üks mu lihtsamaid ülesandeid oli veel näiteks jõulupakkide kokkupanek. Sain ka abistada videoprojektis, kus vahetusaastal käinud õpilane rääkis sellest riigist ja kogemusest. Peamiselt küll vaatasin ja kuulasin, kuid kohati sain ka oma abi ja arvamust pakkuda.”

Karolin Veeorg, Tallinna 32. keskkooli humanitaarsuuna õpilane

Artikkel on ilmunud Eesti Päevalehes 10.jaanuaril 2017.

 

Kogukonnapraktika programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi Noortegarantii osa ja seda rahastatakse 2015-2018 aastatel haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.