Oma teenitud tulu vabaühenduses

Ekslikult arvatakse, et kodanikuühendused ei tohi teenida tulu ehk tegeleda ettevõtluse või äriga. Paljud teiste riikide ühendused teenivad nii suure oma osa sissetulekutest ja on seega palju iseseisvamad. See nõuab omaette oskusi ja teadmisi äriplaanist, turundusest, reklaamist, mille osas saab abi EASi kodulehelt Aktiva.ee.

Seaduste mõte selle teema juures tähendab, et mittetulunduslike ühenduste kaudu ei tohi sullerdada – teenida raha liikmetele, juhtidele. Põhikirjaliste tegevuste raames on lubatud aga palju asju, kui need pole põhitegevus. Teravamalt vaadeldakse tulumaksusoodustuse nimekirja kantud ühendusi ja nende sissetulekuid-väljaminekuid.

Pakutavate teenuste ja toodete müügist saadud tulu on juba kujunenud ühendustele oluliseks sissetulekuallikaks. Seadustes ei ole täpselt defineeritud, millal loetakse ettevõtlust ühenduse põhitegevuseks. Maksuamet tõlgendab tulumaksusoodustusega ühenduste puhul tulumaksuseaduse § 11 lg 5 p 1 vahel selliselt, et kui ühenduse tulust vähem kui 50% tuleb ettevõtlusest, siis ei ole see tema põhitegevuseks, kuigi seaduses pole protsente mainitud.

Mittetulundusühingute seaduste kohaselt võivad MTÜd tulu teenida, kuid seda võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei tohi jaotada oma liikmete ega juhatuse liikmete vahel. Sihtasutuste seaduses ei ole sätestatud SA tulude võimalikke allikaid, kuid seadus lubab tulusid kasutada vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. SA põhikiri peab reguleerima sihtasutusele vara üleandmise korra ning vara kasutamise ja käsutamise korra.

Seltsingu eesmärk võib põhimõtteliselt olla nii tulunduslik kui ka mittetulunduslik. Kuigi reeglina luuakse seltsingud puhtalt erahuvide rahuldamiseks, esineb ka avalikes huvides tegutsevaid seltsinguid, nt kohalikud valimisliidud, ka kultuuriseltsid, huviringid jms. Kuna erinevalt MTÜdest puudub seltsingute puhul kasumi jagamise keeld, siis ei ole selle ühistegevuse vormi puhul võimalik objektiivselt tagada tegevuse tulemi kasutamist üksnes eesmärgipäraselt.

Üha enam ühendusi orienteeruvad oma tegevuses konkreetse teenuse pakkumisele, pakkudes mõnd avalikku teenust, mille on ühendusele üle andnud KOV, või teenuseid, mis äriettevõtete jaoks pole piisavalt tulutoovad ja atraktiivsed, kuid mille järele on ühiskonnas olemas vajadus, nt koolitus- või sotsiaalteenused. Konkreetsele sihtrühmale teenuste pakkumisele on orienteeritud ka MTÜna tegutsevad ühistud. Valdkondade määratlemine, milles MTÜd ja SAd võivad tegeleda majandustegevusega, ei oleks otstarbekas, kuna MTÜde ja SAde eesmärgid on väga erinevad ja vähemalt samapalju erinevad ka nende eesmärkideni püüdlemise viisid (Merusk, Olle, Saarmets 2004).

Kaupade müük

Mõned ühendused on välja töötanud oma toote, mis tagab neile ühtlase, rahastajatest sõltumatu sissetuleku.

Teenustest müük

Siia alla kuuluvad koolituste, nõustamise või muu teenuse eest saadav tasu, aga ka avalike teenuste osutamine. Ka siis, kui ühendus saab koolituse läbiviimiseks raha, võib ta kokkuleppel rahastajaga küsida osavõtjatelt koolitustasu. See on ühenduse sõltumatu sissetulek. Teenuste sihtgrupp ei pea aga alati olema ühenduse liikmeskond või ühenduse missioonis välja toodud sihtgrupp. Nt pakub Eestimaa Looduse Fond teenusena ettevõtetele keskkonna aruande koostamist, EMSL aga KOVidele ja tudengitele nõustamist. Siia paigutub ka ühenduste poolt korraldatud seminaridelt ja konverentsidelt saadav osalustasu.

Vahendustasu

Nii mõnedki suured ühendused on osalenud hangetes, et saada endale Euroopa Liidu mõne programmi haldamine, mille eest tasutakse ühendusele administratiivkulud. Taolistes hangetes osalemine on jõukohane tugevatele ühendustele, millel on olemas vajalik infrastruktuur ning programmihaldamise kogemus. Nt võitis Avatud Eesti Fond 2002. a. Euroopa Komisjoni hanke ning haldas ACCESS programmi.

Üürile andmine
Kinnisvara võib olla ühendusele hea sissetulekuallikas, kui seda hästi hallata. Paraku ei osata oma ilusa ja suure majaga sageli midagi peale hakata. Soovitame kindlasti, et suure kinnisvara puhul oleks ühenduses üks inimene, kes selle eest vastutab.

Oma kasumi kasutamine

Ühendus loob endale erifondi, pannes sinna nt teenuste/toodete müügist saadud raha. Seda fondi võib kasutada mõne projekti käivitamiseks. Kuid erinevalt ettevõttest saavad vähesed ühendused kasumit, mida investeerida uutesse ettevõtmistesse ja projektidesse. Küll aga tasub selle peale mõelda ja oma tegevust ka vastava plaani alusel selliselt korraldada.

Sotsiaalne ettevõtlus

Mõned ühendused on loonud ettevõtte, millest saadud tuludest toetatakse ühenduse mõnda konkreetset kulu (nt telefoni- või sidekulusid, renti, kellegi palka) või programmi. Nii katab Von Krahli teater osa oma kuludest sellest rahast, mida teenib Von Krahli baar.

Ühenduse nõukogu liikmete ja teiste toetajate annetused

Kui nõukogu liikmed soovivad, et ühendus alustaks mõnd uut ettevõtmist, siis on nende ülesanne ka kaardistada, kust peaks tulema raha selle käivitamiseks ja läbiviimiseks. Üks võimalus on, et nõukogu liikmed ise või teised ühenduse toetajad annavad vajaliku summa. Toetajateks võivad olla ühendusega jube seotud ja ühenduse käekäigust huvitatud ettevõtted, eraisikud ja fondid.

Programmidega seotud investeeringud

Mõned fondid ja ettevõtjad on valmis toetama ka sellised programme, mis toodavad ühendusele kasumit ja aitavad teda muutuda jätkusuutlikuks. Teisisõnu, fond laenab. Erinevalt aga tavaliselt laenuandjast on fond valmis võtma suurema riski või nõuab väiksemat tagatist programmi finantseerimiseks, kuid sarnaselt laenuandjaga ootab ta, et raha talle tagasi makstakse.

Laenud

Ühendused võivad pöörduda ka tavaliste laenuandjate poole täpselt samamoodi nagu ettevõtted.

Equity rahastamine (omakapital)

Mitmed investeerimisega tegelevad ettevõtted rahastavad suure edupotentsiaaliga projekte ja ettevõtmisi. Tasuks omakapitali andmise eest soovivad nad enamjaolt protsenti tulemist. Kui ühendusele on niisugune koostöö vastuvõetav, võib see olla suurepärane rahastamisallikas.

Investeeringupõhine filantroopia

Toetajad ei taha protsenti tulemist, aga nad tahavad toetada suure kasvupotentsiaaliga projekte. Eestis seda veel teada ei ole, kuid see on suurepärane võimalus ühendustele, et leida rahastaja oma innovaatilisele projektile.

Strateegiline partnerlus

Ühendus teeb oma tugevuste ja nõrkuste ning võimaluste ja ohtude ehk SWOT analüüsi. Siis võib ühendus otsida endale partneriks sellise ühenduse, mille tugevused ja nõrkused on vastupidised, et vastastikku kompenseerida nõrkusi ning teha ühisprojekt, pannes rahad ühte patta. Projektist saadav tuluosa peab aga olema vastuvõetav mõlemale.

Kahtlemata on omatulu teenimiseks veel teisigi võimalusi. Omatuluna saadud vaba raha tagab ühendusele jätkusuutlikkuse, sest selle kasutamine ei sõltu rahastajate seatud tingimustest, vaid ühenduse enda plaanidest ja vajadustest.

Allikas: Kuidas korraldada rahaasju: väike käsiraamat ühendustele