Ettepanekud tulumaksuseaduse muutmiseks

2017 jaanuaris täpsustasime oma ettepanekuid soodustada enam raha ja aja annetamist ning vähendada bürokraatiat. Kevadel peaks valitsus teemat arutama.

Kokkuvõtlikult:

1. Loobuda äriühingute annetuste maksustamisest täiesti või soodustada uue erandiga suurte annetuste tegemist

2. Loobuda eraisikute annetuste mahaarvamisel 1200eurosest laest, jättes piiranguks kõigi mahaarvamiste 50%; või alternatiivselt kehtestada annetustele oma 1200eurone piir, et teised mahaarvamised ei sööks ära annetuste ruumi ja inimene teaks, et ta saab just annetustelt maksutagastuse

3. Analüüsida teiste riikide innovaatilisemate viiside ülevõtmist Eestis nagu GiftAid ja Payroll Giving, sest matched giving on osutunud suuremaks motivaatoriks kui maksutagastused.

4. Lihtsustada tulumaksusoodustuse saamise korda, mis on eelduseks annetuste kogumisele

5. Lasta e-maksuametis suunata tulumaksutagastus omakorda heategevuseks

6. Võimaldada saata ka vabatahtlikku töölähetusse teistele kehtivate maksuvabastustega

Enamik ettepanekuid on lahti seletatud ja põhjendatud järgnevalt.

Annetuste soodustamine

PROBLEEM

Praegu võib eraisik kodulaenu intresse, koolituskulusid ja kingitusi ning annetusi maksustatavast tulust maha arvata aastas kokku kuni 1200 eurot, aga mitte üle 50% oma tulust. Ettevõtted peavad tasuma lisaks tulumaksu, kui annetuste maht aastas ületab 3% sama aasta palgafondist või 10% eelmise majandusaasta kasumist.

Eraisiku mahaarvamiste lagi on aastatega üha vähenenud ja tänaseks ei pruugi annetustelt maksusoodustust enam saadagi, kui inimesel on palju muid mahaarvamisi – annetaja ega annetuste koguja ei saa seega mõelda maksusoodustusele kui lisaargumendile, sest soodustuse tegelik saamine selgub alles järgmise aasta märtsis füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (FIDEK) esitamisel. Nii on eraisiku maksusoodustus muutunud üsna näiliseks.

Rahvusvaheline praktika kinnitab, et suuremad maksusoodustused toovad kaasa ka suuremaid annetusi – praegune süsteem süsteemset või suuremahulist filantroopiat aga ei soosi, sest väga suuri annetusi ei saa maksusoodustusega või maksuvabalt teha eraisikuna ega ettevõttena.

2015. aastal deklareeriti annetusi 18,23 miljonit eurot, tulumaksu neilt tagastati u üks miljon eurot. Sellest 3,2 miljonilt eurolt annetustelt ei saanud lae tõttu soodustust kasutada. Eraraha enamat kaasamist soosides oleks kasvav annetustemaht kordades suurem vähenevast maksutulust, mis eeldatavasti toob kaasa ka väiksema surve avalikule rahale, kui vabaühendused on finantsiliselt iseseisvamad.

LAHENDUSVARIANDID

Põhimõtteline ettepanek on eristada iseenda huvides ja avalikes huvides tehtavad mahaarvamised. Limiitide kärped on seni toimunud paljus kodulaenu intresside osakaalu, mis on maksumaksjal iseenda huvides tehtud kulu, vähendamiseks, aga kannatanud on selle all ühiskondliku hüve aspekt.

1. Jätta kingituste ja annetuste pealt tehtava soodustuse piirmääraks 50% tulust

Muudele mahaarvamistele jääks praegune 1200 eurone limiit, aga annetusi soodustataks suuremas ulatuses. Alles jääks siiski 50% määr maksustatavatest tuludest. Variant annaks väga jõukatele palgatulu teenivatele inimestele olulise motivaatori enam eraisikuna annetada.

2. Seada kingitustele ja annetustele eraldi, kodulaenuintresside ja koolituskulude piirmäära kõrval, 1200 eurone piirmäär

Sel puhul ei sööks muud mahaarvamised annetuste osa, aga maksude laekumine oleks veidigi paremini ennustatav. Samuti teaks annetaja selgelt, et ta saab maksutagastust, mida ta praegu ei tea.

MAKSUMUS

Jättes mahaarvamiste limiidiks 50% tuludest olnuks täiendav kulu riigieelarvele 2015. aastal 636 584 eurot. Eraldi piirmääraga annetustele olnuks lisakulu 297 345 eurot, sest üle 1200 euro annetas u 800 inimest. Nt 1900eurose limiidi juures olnuks täiendav kulu 405 265 eurot.

Juriidiliste isikute maksuvaba annetamise limiidid 

EMSL leiab, et neid on vaja tõsta või ära kaotada. Soodustada saab ka ettevõtete kaudu enamat annetamist, mille praegustel limiitidel ei ole arusaadavat põhjendust. Kehtiv regulatsioon eeldab, et kasumit võib heategevuseks vabamalt suunata see, kes tasub tööjõumakse. Enam kui kümnendiku kasumist annetades maksustatakse annetused kui omanikutulu väljavõtmine, ehkki omanik ise ei saa mingit kasu.

Omal ajal ilmselt kuritarvituste vältimiseks kehtestatud piirangutest loobumist tasub tänaste tehniliste võimaluste juures kaaluda – nt saab täiendada tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni vorm TSD lisa viisil, et annetaja deklareerib igakuised annetused mitte koondsummana, vaid sisestades saajate registrikoodid. See võimaldaks anomaalselt suuri summasid kohe kontrollida. Kui alles jääb annetuste koguja kohustus sama teave INF4 vormil esitada, saab andmeid ka võrrelda.

Praktikas vormistatakse limiitidesse takerdumine praegu sponsorluse ehk annetaja poolt turunduskulu- ja saaja poolt ettevõtlustuluna. See tähendab, et sisult ühiskonna hüveks tehtud annetuste pealt, mitte omanikutulu välja võttes, küsib riik ikkagi 20%, aga seekord käibemaksuna, mis suuremate summade puhul kindlasti lisandub.

MAKSUMUS

Piirmääradest täieliku loobumise korral olnuks 2015. aastal saamata jäänud tulu riigieelarves 123 344 eurot.

MIDA MUUTMA PEAB

Tulumaksuseaduse § 28 2 lõiget 1:

Variant 1 puhul:

Paragrahvides 25–26 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades lõikeid 2 ja 3.

Variant 2 puhul:

Paragrahvides 25–26 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, paragrahvis 27 sätestatud mahaarvamisi lisaks kuni 1200 eurot, kuid kokku mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades lõikeid 2 ja 3.

Juriidiliste isikute puhul:

Tulumaksuseaduse § 49 lõiget 2.

Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja koostamine

PROBLEEM

Kuigi 2015. aastast ei kinnita tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja enam Vabariigi Valitsus, vaid maksuhaldur, tehakse selles muudatusi ehk saab ka taotlusi esitada vaid kaks korda aastas. Vabaühendusele tähendab see, et nimekirja pääsemine võib võtta 6–12 kuud, sealjuures peab taotluse esitamiseks olema eelnevalt tegutsetud kuus kuud ja esitatud selle kohta aastaaruanne. Menetluse pikkus tuleneb osalt asjatundjate komisjoni kaasamisest, kes on kümme aastat andud maksuhaldurile soovituslikku nõu, kuidas sisustada põhitingimusi ehk avalikes huvides ja heategevuslikku tegutsemist.

Viimastel aastatel pole aga vabaühenduste esindajatel ja maksuhalduril enam olulisi erimeelsusi olnud ning asjatundjate komisjon leidis üksmeelselt 2016. aastal ka ise, et tema kaasamisel pole enam algset mõju. MTA ise on samuti leidnud, et taotluste esitamine ja nimekirjas muudatuste tegemine võiks olla pidev.

Rahandusministeerium on siiski seisukohal, et asjatundjate komisjon ja pikk menetlusaeg on tarvilikud otsuste kõrge kvaliteedi hoidmiseks. Selle eesmärgi täitmiseks saab seada uute taotluste menetlusajaks nt 30 päeva, mida võib pikendada, kui on vaja koguda rohkem lisateavet. Nimekirjas püsimise tingimustele vastavust kontrollib MTA nagunii pidevalt ning enamik kustutamisi tehakse formaalsetel põhjustel (esitamata INF deklaratsioonid ja majandusaasta aruanded).

LAHENDUSVARIANDID

1. Muuta taotluste menetlemine pidevaks, jätkates asjatundjate komisjoniga

Menetlus oleks sarnane käibemaksukohustuslasena registreerimisele, kus MTA teeb otsuse viie tööpäeva jooksul ja lisainfo küsimise võrra tähtaeg pikeneb.

Negatiivse (eel)otsuse või väljaarvamisplaani puhul kaasataks asjatundjate komisjoni, kui küsimuseks on ühingu tegutsemine avalikes huvides ja heategevuslikult. Formaalsete puuduste puhul pole tarvis komisjoni kaasata.

Variandi suurimaks nõrkuseks on haldamise keerukus, sh nii tähtaegade seadmine kui asjatundjate komisjoni töö korraldamine: kui pikaks seada menetluse aeg (komisjon ei sooviks väga tihti koguneda), kuidas korraldada asjatundjate arvamuse küsimist jmt (nt koosolek vs e-hääletamine)?

2. Muuta taotluste menetlemine pidevaks, loobudes asjatundjate komisjonist

Variandi plussiks on võimalikult kiire menetlus, ekspertkomisjonil on viimastel aastatel olnud ka üsna väike roll, kuna MTA on muutnud oma praktikat ja laiendanud nimekirja saamise tingimusi.

Võimalikuks miinuseks on MTA hoiaku muutus tulevikus, mille järel poleks enam ametnikule abiks ekspertide tuge taotlejate olemuse hindamisel ja õiguste eest saab seista ainult vaide- või kohtumenetluses.

Seda varianti toetas siiski lisaks MTA-le 2016. aasta kevadisel koosolekul asjatundjate komisjon, nõustudes ühehäälselt enda kaotamisega. Järelikult on põhjust eelistada alternatiivi nr 2.

MAKSUMUS

Riik hoiab muudatusega üheselt raha kokku, sest menetlus läheb lihtsamaks ja tööd on komisjoni kaasamisega vähem. Lisakulud tekivad siis, kui TMIN vorm muuta e-maksuametis täidetavaks ning nimekirja kuulumist hakatakse kuvama äriregistris.

MIDA MUUTMA PEAB?

Tulumaksuseadust ja rahandusministri määruseid:

  • TuMS § 11 lg 1 sõnastuses: Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Maksu- ja Tolliamet otsusega.
  • TuMS § 11 lg 8 sõnastuses: Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra ning asjatundjate komisjoni moodustamise korra, selle töökorralduse, samuti komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
  • Tunnistada kehtetuks TuMS § 11 lg 9, kuna taotlemise tähtaegu enam ei oleks.
  • Muuta rahandusministri 18.12.2014 määrus nr 53 „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise kord, nimekirja koostamiseks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord, selle töökorraldus, samuti liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kord” nõnda, et reguleeritaks vaid menetluse, hoiatuste ja otsuse teatavaks tegemise tähtaega ja viisi, samuti jääks määrusega kehtestatuks TMIN vorm.
  • MTA peaks ütlema, mitu päeva oleks menetluseks optimaalne. Jätta võib ka võimaluse tähtaega pikendada, kui taotlejalt on tarvis lisainfot.

Vabatahtlike lähetamine

PROBLEEM

Kehtiva õiguse järgi saab välislähetuse päevaraha maksta maksuvabalt üksnes töölepinguga personalile ning juhtorgani liikmetele. Vabaühendused lähetavad aga ka teisi isikuid, kes pole kummaski rollis ega saa tasu, küll aga teevad tööd – vabatahtlikud. Praegu maksustatakse tasuta tööjõudu lähetustes kõrgemalt kui neid, kes saavad tasu, või on ka tasu saamata juhtorgani liikmed. Tegemist on organisatsioonide heaks töötavate inimeste ebavõrdse kohtlemisega, mis ei ole õigustatud.

Vabatahtlike mõiste ja nendega kaasnevate levinumate (n-ö vastuvõtu)kulude maksuvabastus on 2015. aastast sätestatud TuMSi § 49 lg 41, mis ei kata aga kõiki praktilisi vajadusi ja kulusid vabatahtlike kaasamisel. Iseäranis puudutab see arengukoostöö (aastas kuni 100 in) ja vabatahtlike vahendamisega tegelevaid organisatsioone (Euroopa Vabatahtlik Teenistus 100-150 in aastas, GLEN kümmekond in aastas), kes vormistavad vabatahtlikule n-ö taskuraha maksmise vahel stipendiumina või siis tasuvadki selle pealt (tulu)maksu. Makse stipendiumina vormistamine pole päris õige, kui tegu on rohkem töö kui õppimisega.

Ettepanekut soodustab analoogia spordi- ja kultuurivaldkondades, kelle inimesed reisivad samuti palju ning kellele on tehtud lähetustel erand juba üle kümnendi tagasi.

LAHENDUSVARIANDID

1. Lubada maksuvaba päevaraha maksta ka TuMS § 49 lg 41 nimetatud isikuile ehk vabatahtlikele.

Võimaldaks päevaraha maksta maksuvabalt vabatahtlikele üldiste limiitide järgi kõigil MTÜdel ja SAdel.

Variandi nõrkuseks on olematud piirangud, ent suurt väärkasutust on raske kujutleda, sest maksmise aluseks on reaalne lähetus ja asja ees teist taga kellegi välismaale saatmise kulusid ju ei tehta. Sadadele tänastele vabatahtlikele ei hakataks nagunii päevaraha maksimummääras maksma, sest lähetused võivad olla kuni kuus kuud ja reaalsed summad on seni kaugelt alla 50 või 32 euro – vabatahtlikele makstakse alla 10 euro päevas (GLEN) või mõniteist eurot päevas (Mondo, Pagulasabi). Euroopa Vabatahtlikul teenistusel on programmiga ette nähtud summad riikide kaupa (Eestis 85 € kuus), mis on vähem kui kahe päeva maksuvaba limiit.

2. Lubada maksuvaba päevaraha maksta vaid põhikirjaliselt arengukoostöö või vabatahtlike vahendamisega tegelejaile

Variandi nõrkusteks on ebamäärasus, kes siis võivad ja kes mitte. Samuti oleks see ebaõiglane teiste ühingute suhtes, kes saadavad samuti vabatahtlikke näiteks rahvusvaheliste koostööprojektide üritustele.

Minimaalselt saaks TuMS § 13 lõike 3 uue sätte sõnastada: “Rahvusvahelises vabatahtlikke vahendavas programmis osalevale vabatahtlikule makstavat päevaraha (mis ei ületa programmis kehtestatud ülemmäära?)“, aga see aitakski vaid EVTd, GLENi ja tulevast EU Aid Volunteersi programmi, mitte teisi vabaühendusi.

3. Lubada maksuvaba päevaraha maksta vaid tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja kantud ühinguile

See võiks olla kitsendus päevaraha maksjate ringile sarnaselt teistele nimekirja kantute soodustustele. Iseasi, kas selle põhjendused on loogilised, sest maksuvaba päevaraha maksmise võimalus ei ole olemuselt soodustus, vaid mõeldud tööasjus lähetatavate inimeste toidukulude katteks.

Piirates ringi nagunii ära mittetulundusühingute ja sihtasutustega, oleksid välistatud näiteks äriühingud, isegi kui nad vabatahtlikke kaasavad.

4. Laiendada lähetatavate ringi ka võlaõigusliku lepinguga isikutele

Kõigi seniste variantide puhul jääks hämaralale inimesed võlaõiguslike lepingutega, milliseid vabaühendustes kasutatakse palju tulenevalt projektide ajutisusest – niisugused poleks töötajad ega vabatahtlikud. Ka nende olukord vajaks lahendust – teha MTÜdes ja SAdes neilegi erand. Kui selles küsimuses õigusselgust mitte luua, jääb asi ilmselt praktika hooleks ja lõppeks JOKK-skeemiga – lähetuse hetkeks antaks töövõtulepinguga inimesele vabatahtliku roll.

MAKSUMUS

Mõju on riigieelarvele väga väike, sest summad on väikesed, saajate ring mõned sajad inimesed aastas ning juba praegu ei maksta tõenäoliselt iga lähetatud vabatahtliku pealt kõiki makse.

MIDA MUUTMA PEAB?

Tulumaksuseadust ja valitsuse määrust:

  • TuMS § 13 lg 3, mis loetleb, kelle päevaraha ei maksustata, lisades sinna näiteks uue sätte 16…“Paragrahvis § 49 41 nimetatud isikule makstavat välislähetuse päevaraha“
  • Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrust nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, mille paragrahvis 1 luua sama side kui TuMS § 13.

Ettepanekud on vajalikud, et täita kodanikuühiskonna arengukava 2015-20 alameesmärki 3 (rakenduskava 2016-20 meetmed 3.2 ja 3.3), samuti on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud vabaühenduste rahastamise korrastamises, muutes selle stabiilsemaks ja eesmärgistatumaks. Selle raames on kavandatud analüüsida ja teha ettepanekud vabaühenduste rahastamisallikate mitmekesistamiseks.

Lisainfo alari at heakodanik.ee