EMSLi kvartaliaruanne huvikaitsest
9. mai 2017
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Ülevaade, mida kevad-talvel huvikaitses teinud oleme, millest võime vaid unistada. Aga me ei jäta. Kel küsimusi või mõtteid, kirjutab maris@heakodanik.ee.
Vabatahtlike lähetamine maksuvabaks
Eile võttis riigikogu juhatus väikese kakelungi järel menetlusse tulumaksu- jt seaduste muutmise eelnõu, mis vastab me aastatetagusele ettepanekule võimaldada saata lähetusse ka vabatahtlikke. Jõustub ehk juba juulist, kui puhkus enne peale ei tule. Pakutud lahendus ei võrdsusta vabatahtliku lähetamist teiste töölähetustega, aga võimaldab maksta tavamäärades maksuvaba päevaraha. Ainus konks jääb, et seda võivad teha vaid tulumaksusoodustusega vabaühendused. Kõigile võimaluse andmist peab rahandusministeerium liiga suureks maksuriskiks. Ikkagi 32-50 € päevas.
Hasartmängumaksu korda saamisega läheb ikka kiireks
Valitsuse saja päeva plaani HMNi toetuste reformimine ei mahtunud ning seepärast enamik ministeeriume kuni märtsini asjaga ei tegelenud. EMSL kohtus ametnike, poliitikute, sotsiaal- ja noorte- ning haridusvaldkondade vabaühendustega, kes HMNi suurprojekte on taotlenud, ning panime Rahandusministeeriumile veebruariks kokku esmase poliitikapaberi ühes lahendamist vajavate küsimustega. Märtsi alguses tõime sotsiaalministeeriumisse kokku nende ametnikud ja vabaühendused; haridus- ja noortevaldkonna omadega rääkisime ENLi eestvedamisel samuti läbi mõned ettepanekud. Viimastel nädalatel on ministeeriumid jälle aktiveerunud ning loodavad uut nägemust arutada valitsuses juba mai keskel.
Rahastamise mitmekesistamine
Kohtusime rahandusministeeriumi ametnikega katsumaks, milliseid maksusoodustusi nad enam annetajatele kaaluksid. Ega erandeid väga armastata. Tulevast aastast võib kodulaenu intresse 1200eurosest kogumäärast maha arvata vaid 300 eurot, mis võiks jätta rohkem ruumi annetustele, aga muude ideedega uus valitsus hetkel jutule ei võtnud. Küll aga on eraraha enam kaasamine eesmärgina valitsuse tegevuskavas ja uute ägedate ideede otsingud filantroopia edendamiseks käivad. Maksu- ja Tolliametiga arutasime veel, kuidas saaks maksutagastuse suunata omakorda annetuseks. Töö jätkub.
Kohtusime pea kõigi Riigikogu fraktsioonidega
Kõik on justkui nõus, et HMNi korda võiks muuta ja rahastamise juhendmaterjaliga kooskõlla viia. Poliitikud toetavad ka matching-fondide ideed, millega saaks toetusi avalikest eelarvetest suurendada erasektori panustega. Eri meelt jäime, kuidas tulevik detailides välja peaks nägema. IRL ja SDE toetasid HMN muutmise plaani, KESK soovib neutraalset kontrollijat, VABA palus mõelda alternatiivina 1% ideele ning REF riigi rollile ja selle vähendamisele vabaühenduste rahastamisel. EKRE meiega kohtuda ei soovinud.
Regionaalsed investeeringud (katuseraha)
Me ei jäta katuseraha teemat, otsime konstruktiivset lähenemist. Korruptsioonivaba Eesti tuli appi ja korraldas aasta alguses fraktsioonide esindajatele ümarlaua “Riigieelarve ja selle mõjutamine”, kus rahandusministeerium selgitas riigieelarve loogikat ning EMSL näitas, millised on riigikogu liikme võimalused kodanikuühiskonda toetada läbipaistvamalt, eesmärgipärasemalt ning ausamalt kui regionaalsete investeeringutega. Hea on see, et pooled fraktsioonidest on avatud arutelule; halb, et katuseraha päris kaotamise võimalust keegi veel ei näe. Ka fraktsioonidega kohtumistel rõhutasime, et Riigikogu liikmed seisaksid regionaalsete investeeringute asemel eelarvearuteludes selle eest, et arengukavades ja rakenduskavades vabaühenduste tegevuse katteks lubatu oleks riigieelarves olemas.
Eesti konkurentsivõime kava ja kuidas see vabaühendusi puudutab?
Eesti konkurentsivõime kava vaadatakse üle kord aastas, mil saab anda tagasisidet, kui edukas on valitsus riigi olulisemate sihtide poole liikumisel. Sel aastal esitasid enam ettepanekuid kava täpsustamiseks ettevõtjad ning sotsiaalpartnerid, peamiselt olid märkused seotud maksupoliitika, välistööjõu kaasamise, ümberõppe ja haridusteenuste parandamise vajaduste, palgalõhe vähendamise, aga ka sotsiaalse ettevõtlusega arvestamisega. Näib, et päris mitmes valdkonnas on riigisektoris kehvasti sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsiga, mis tekitab partnerites üksjagu pahameelt ja lootusetust. “Eesti 2020” on katus-strateegia, nii et ettepanekute üle saab arutleda veel ka ministeeriumides ja valitsuskomisjonides. Löödagu oma mõtted uuesti letti!
Hindame koostöös RAKEga vabaühenduste rahastamist
Ja veel üks uudis rahastamisest. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja EMSL võitsid mõne aja eest Siseministeeriumi riigihanke, et välja töötada metoodika vabaühenduste rahastamise analüüsiks. Seda nii rahastamispõhimõtete järgimise kui ka tegelike eraldiste osas – kellele, miks, kui palju jne. Viimane nõuab aga andmete kvaliteedi parandamist ehk muudatusi riigi raamatupidamises. Sarnase töö tegi EMSL väiksemas mahus mullu rahastamise variraportiga. Nüüdse tulemusi näeme sügisel.
EKAK ja ühiskomisjon
Veebruaril said kokku valitsuse ja vabaühenduste esindajate ühiskomisjon, teemaks kodanikuühiskonna arengukava 2016. aasta tulemused, statistikaametist kogutud numbrid vabaühendustest, ettepanekud rahastamise mitmekesistamisest ning probleemid kaasamispraktikates. Vahepeal arutati vabaühenduste liigitamist ja EMTAKi, samuti kaasamise parandamise ideid, ning eelmisel nädalal kohtus ühiskomisjon taas, et tagasi ja edasi vaadata. Töö jätkub ka nende ja mitme teise küsimusega. Õigupoolest kõigi küsimustega.
Peale me korduvaid küsimisi ja meeldetuletusi otsustas Riigikogu korraldada kodanikuühiskonna teemalise riiklikult olulise küsimuse arutelu 6. juunil. Täna anti mõista, et võibolla ikka ei mahu päevakorda ka kevadel.
Sooline võrdõiguslikkus
on valdkond, mis raportite järgi on Eestis olnud alarahastatud 2002. aastast. Ressurssi pole nii vabaühendustel ega riigi enda institutsioonidel ja tegevustel. Voliniku kantseleil puudub ka finantsiline iseseisvus ning nad sõltuvad SoMist, kes vähendas 2018. aasta eelarvetaotluses nende eelarvet pea poole võrra. EMSL on soolise võrdõiguslikkuse nõukogu liige. Viimasel koosolekul väljendas nõukogu muret, et ka heaolu arengukavas ei ole valdkonnale piisavalt raha ette nähtud, soovitas teaduspõhiselt uurida, milline oleks palgalõhe vähendamise maksumus riigile ning soovitas alustada riigisektori palgaandmete avalikustamisest. Soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitab, et inimeste hoiakud on võrdset kohtlemist soosivamaks muutunud.
