artikkel

EMSLi sihid uues strateegias

laine
Maris Jõgeva 10. aprill 2017
Foto: Mari Öö Sarv
Aasta 2016 oli EMSLis strateegiaarutelude päralt, et järgmiseks neljaks aastaks tegutsemisfookus paika saada. Aasta lõpuks valmis meil kokkuvõtlik ja üsnagi tõhus plaan, milles parajalt ambitsiooni, veidi traditsioonide jätkamist, aga ka uusi tegevussuundi. Räägime sellest, mis suunas me mõtted liiguvad: igal esmaspäeval enne EMSLi selle aasta üldkoosolekut tutvustame üht aastaks 2020 seatud strateegilist sihti.

Strateegiline siht nr 2: arutelu kodanikuaktiivsust toetava keskkonna parandamisest on tulemuslik

Kodanikuühiskond on tugev, kui üksjagu inimesi tunnevad huvi ja seisavad selle eest, et kõik osalemist reguleeriv ja mõjutav teeks seda soosival ja toetaval viisil. Kodanikuaktiivsust toetavaks keskkonnaks on vaja kokkuleppeid ja reegleid, mis lubavad inimestel väljendada oma arvamust, tegutseda oma huvide nimel ja ühineda organisatsioonidesse; organisatsioonidel aga kasvada, et sel moel tegevustega rohkematki mõju omada.

Vabaühenduste tegutsemiskeskkonda mõjutavad seadused, maksupoliitika, rahastamis- ja teenuste ostmise praktikad, aga ka see, millist informatsiooni on võimalik vabaühendustel oma tööks kasutada, või kuidas kodanikualgatusse ja ühingutesse suhtutakse. Aktivistid oskavad enamasti kõige paremini öelda, mida on vaja tegutsemispisiku levimiseks ning millised ühiselu reeglid hoopistükkis tegutsemist piiravad, kas siis üksi või ühingutes. Kui neid kohti teame, on edasi juba lihtne. Ei ole valdkonda, kus kodanikualgatuslikule tegutsemisele ei võiks rohkem vabadust ja võimalust anda, sest ettevõtlikkus, julge käitumine, avalike asjade arutamine ja koos tegutsemine toovad ühiskonnale kasu.

Nii on igas valdkonnas tegutseval ühingul võimalik muuta ja mõjutada keskkonda kodanikualgatuseks. Viimasest ajast on üks huvitavamaid näiteid Tuleva, kus seltskond inimesi mitte ainult ei pakkunud välja lahendust pensionifondide paremaks majandamiseks, vaid kutsus teised kampa ja ühistuna pakutaksegi nüüd paremat teenust. Rääkimata sellest, et oma tegevusega mõjutasid nad ka seniste pensionifondide toimimist ja nii ka nende võimalusi, kes ühistusse ei liitunud.

Paremaks tegutsemiskeskkonnaks kõige paremad lahenduste otsijad ja arutelude juhtijad olemegi vabaühendustes me ise. Näiteks saame lähiaastatel töötada selle nimel, et vabaühenduste rahastamine riigieelarvest saaks veelgi õiglasem ning läbipaistvam, ühingute elujõudu toetav. Vabakonda võiks ressurssi juurde tuua uutmoodi lahendused maksupoliitikas, mis heategevust ja filantroopiat senisest rohkem soosiks. Ühinguõiguse üle võiks arutelu aga toimuda pidevalt – uusi tegutsemisvorme tekib pidevalt juurde ning mõistlik on hoida silm peal, et kunagi kokkulepitud reeglid ei muutuks ühel hetkel mõne uue ja huvitava tegutsemisvormi jaoks piiravaks.

Vabaühenduste liit on heal meelel nende arutelude juhtijaks ning tulemuste vahendajaks. Kui nelja aasta pärast tagasi vaatame, saame oma tegevuse tulemuslikuks lugeda, kui me ettepanekutest on saanud otsused ning saame loetleda üles vabaühenduste juhitud arutelud, mis on viinud kodanikualgatuse rolli laienemiseni erinevates eluvaldkondades.

 

Strateegiline siht nr 1: osalemis- ja kaasamispraktikad on kaasavad ja tõhusad.

Selleks, et vabaühendustel oleks päriselt mõju valdkondadele, olgu selleks siis haridusuuendused, inimõiguste kaitse, heaolu tagamine või midagi muud, on vaja, et poliitikakujundamine, konkreetsemate arenguplaanide tegemine ja nende elluviimine oleksid kaasavalt korraldatud.

Kaasav otsustamine tähendab, et kodanikud ja nende ühendused ei pea oma seisukohtade selgitamiseks, ära kuulatud saamiseks või tegutsemiseks võimalust nuruma, neid ei unustata aruteludesse kutsuda ega teenuse pakkumises nende oskuste ja huviga arvestada. Hoopis vastupidi, kaasava otsusetegemise korral peetakse võimalikult laialt ringilt arvamuste küsimist oluliseks ja edasiviivaks, koostööd huvirühmade ja nende ühendustega valdkondade korraldamisel loomulikuks.

Sellises maailmas saavad vabaühendused keskenduda ideedele ning sisulisele tagasisidele, selle asemel, et pidevalt “uste avatust” kontrollida. Tõhus kaasamine tähendab eesmärgipärast ning asjatundlikku koostööd, kus osalejate teadmine, erinevused ning aeg on väärtustatud ja parima tulemuse heaks kasutatud. Niisama koosolekult koosolekule käies ei juhtu ju midagi, eriti kui koosolekud on halvasti juhitud.

Hästi toimivate osalemis- ja otsustuspraktikateni jõudmiseks on vabaühendustel kasulik tegutseda mitmel suunal. Esiteks, hoiame silma peal sellel, et kaasamise hea tava ning vana hea EKAKiga (Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon) kirja saanud koostöökokkulepped on suhetes järgitud. Kokkulepetest kinnipidamine on usalduse hoidmiseks ja kasvamiseks oluline ning ka oskamatuse või mõtlematuse tõttu neist kõrvale kalduvad näited tuleb juhtida tagasi hea kaasamise rajale – eelistatult soovituste, mitte häbistamisega. Teiseks, head osalemisnäited võivad olla inspireerivad, aga need on ka praktilised ning õpetlikud. EMSLi ülesanne on sellised üles leida ning neid levitades laiendada koostöösse uskujate ringi. Kolmandaks, miljonid koostöövõimalused vabakonna ja avaliku võimu vahel ei ole veel avastatud, EMSLi asi on võimalikult paljud nendest ära tunda ja osalistele kätte näidata.

Aluskokkuleppena annab EKAK legitiimsuse nii koostöö jälgimisele, märkuste tegemisele, vajadusel nõudmisele ja ka soovitustele. Lähiaastatel on aga palju teisigi võimalusi aktiivseks osalemiseks paremate tingimuste loomiseks. Näiteks haldus- ja riigireform ei saa jätta valitsemistavasid avatumaks ning kaasavamaks tuunimata. 2017. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised, 2019. aastal Riigikogu valimised – mõlemad annavad nii põhjuse kui ka võimaluse selgitada, millist muutust on vaja valitsemises, kas siis kohaliku elu või riigivalitsemise korralduses. EMSL saab olla nõudlik Eesti osalemise osas Avatud Valitsemise Partnerluses, päriselt pühendudes võiks tegevuskavad palju märkimisväärsemaid muutusi tuua nii avaandmetes, e-demokraatia võimalustes kui teenuste arengus – ja see omakorda luua kaasavamaid ja tõhusamaid võimalusi otsustamises osalemiseks.

Millist kasu saab kaasavast otsustamisest riik ning kuidas osalemisvõimalused ühiseks heaks ära kasutada, võiks olla palju enamate inimeste mõtetes. Kui EMSL on ise aktiivne, sõnastab ettepanekuid, juhib tähelepanu puudustele praktikates või tuletab meelde, miks on hea valitsemine me kõigi asi, on võimalik ka nõudlust avatuma ja osalemist soosiva otsustamise järele kasvatada.

EMSLi strateegia aastateks 2017-2020 kirjeldab, kuidas vabaühenduste liit liigub selle poole, et Eestis on mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed, saavad, tahavad ja oskavad koostöö kaudu muutusi juhtida. Strateegia kinnitatakse maikuisel üldkoosolekul. Vt strateegiamõtteid ja sihte siit: http://heakodanik.ee/emsli-tutvustus/