artikkel

Läbi väikese töökogemuse suure tundeni ehk kogukonnapraktikaga noori heaks kodanikuks innustamas

laine
Helen Talalaev, Aljona Galazan, Liia Ringo 19. juuni 2017
Foto: Kersti Leis
Äsja lõppes kogukonnapraktika neljas hooaeg. Selle aja jooksul on koolide ja vabaühenduste koostööprogrammiga liitunud 24 kooli 10 maakonnas. Üle 100 vabaühenduse kõikjalt Eestist võtavad vastu noori praktikante, et aidata neil nina kodanikualgatuste telgitagustesse pista.  Nii on juba üle 1400 noore saanud ellu kaasa väärt kogemuse vabaühenduses. Uurisime osalejatelt, kuidas on läinud, ja kutsume uusi koole ning vabaühendusi meiega ühinema.

See tunne, kui sa midagi ära teed ühiskonna heaks, on imeline! Sa tead, et sa oled panustanud millessegi suuremasse ja olulisemasse kui sa ise.

kogukonnapraktikant Sigrid Jõgevalt

Kogukonnapraktika idee on lihtne: õpilased löövad mõne nädala jooksul umbes 15 tunni jagu kaasa enda valitud organisatsiooni tegevustes, täites mõnd endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet. Nad näevad, kuidas sünnib ja toimib kodanikualgatus, ning saavad teada, milliseid ühiskonna probleeme vabaühendused lahendavad ning miks nad seda teevad.

President soovitab!

Sel kevadel kohtus President Kersti Kaljulaid kogukonnapraktika tegijatega Rakvere Reaalgümnaasiumis. Rakvere Gümnaasiumi ja Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilased ja õpetajad ning praktikajuhendajad rääkisid, mida programmis osalemine neile on andnud. President tõi esile, et kõige olulisemaks programmi tulemuseks on selgem arusaam, et elu meie ümber on just selline, milliseks ta ise oma ettevõtmistega kujundame, ning igaüks saab seejuures oma oskuste ja teadmistega panustada. President soovitas kogukonnapraktika programmi kõikidele koolidele ja vabaühendustele. Fotosid kohtumiselt näeb Vabariigi Presidendi Kantselei kodulehelt.

Läbi väikese töökogemuse suure tundeni

Sageli arvatakse, et noored tahavad lihtsalt arvutis ja telefonis istuda, Kogukonnapraktika tõestab vastupidist – maailma tahetakse päriselt paremaks muuta. Kogukonnapraktikat võtavad noored kui võimalust tegutseda ja saavutada käega katsutavaid tulemusi. Kõige sagedasem kuuldud tagasiside kõlas järgnevalt: minu jaoks olid kõige väärtuslikumad uued teadmised ja kontaktid, mis ma praktika jooksul sain.

Noored täitsid ka sel aastal praktika käigus väga erinevaid ülesandeid. Enamasti andis ülesanded juhendaja, kuid osad noored mõtlesid ka ise välja, mida nad vabaühenduse heaks teha tahavad. Näiteks korraldasid noored üritusi, pakkisid ja jagasid toiduabipakke, osalesid värbamisprotsessis, hoolitsesid loomade eest, mängisid lastega, kogusid annetusi, viisid läbi küsitlusi, otsisid sponsoreid, lõid andmebaase, tegid videosid, olid sündmuste fotograafid, puhastasid matkarada ja aitasid veel väga mitmel erineval moel.

Kogukonnapraktika aitas noortel ka iseennast tundma õppida. Näiteks tõi üks õpilane välja, et võõrastega suhtlemine talle ei meeldinud, saadud andmeid hiljem analüüsida see-eest küll. Sellega sai ta väärt kogemuse enda tugevustest. Kõige rohkem toovad noored välja andmisrõõmu: tunne, et sain teha midagi head, tahtmata midagi vastu saada, on imeline!

Osalejad saavad väärt kogemuse

Selle õppeaasta tagasiside näitas taas, et nii programmi kui kogemusega jäädi väga rahule. Õpetajad saavad rikastada õppeainet pädevuspõhiste meetoditega ja näha, kuidas õpilased õpitut koolivälises keskkonnas kasutavad. Juhendajad leiavad oma meeskonda lisajõudu, värskeid ideid ning võimaluse avastada noorte maailma. Õpilased saavad aga praktilise töökogemuse ning hea võimaluse ka iseennast paremini tundma õppida.

 

          juhendajad on kogukonnapraktikaga rahul                      noortele meeldib praktikakohaks olnud vabaühendus

Noored olid valdavas enamuses uue kogemusega väga rahul ning paljud soovitasid sellest osa võtta ka teistel. Samuti hinnati kogemusi, mida kogukonnapraktika käigus saadi – mõisteti, et ühe töökogemusena on see väärt samm edasise karjääri kavandamisel.

                                       kogukonnapraktika tõi noortele kasulikke kogemusi

Praktika läbimisel jätkavad paljud noored vabatahtlikuna, ülejäänud jälgivad kodanikuühiskonnas toimuvat nüüd aktiivsemalt. Kogukonnapraktika üks peamisi eesmärke – tõsta noorte ühiskonnateadlikkust ning tuua noori vabakonda – leiabki selle kaudu oma väljenduse.

 

                                      noorte hinnang oma edasisele osalusele kodanikuühiskonnas

Juhendajad saavad koos praktikantidega rohkem tööd tehtud

Paljud juhendajad on rõõmustanud, et praktikandid aitasid neil päriselt tööd teha ja muutusi saavutada. Juhendajad tõdesid, et kuigi praktikantide juhendamine võib näida lisatööna, mis nõuab eraldi läbimõtlemist, ettevalmistamist ja aega, toovad praktikandid ühendusse energiat ja teotahet, mis juhendaja pingutuse üle kaalub. Rääkimata vahvatest koostöösuhetest, kus ühing saab praktikandi näol endale uued vabatahtlikud, liikmed või lausa töötajad. Oluline on ka ühe juhendaja mõte, et kogukonnapraktika on võimaluste loomine. See, et noor saab proovida ja katsetada enda teadmisi, oskusi ja huvisid ning seejuures analüüsida, kas ja kuidas see sobib noore enda olemusega.

Juhendajate tagasisidest tuleb esile, et praktikantidele anti ülesandeid väga erineval moel. Mõnes organisatsioonis oli üsna täpselt paigas, mida noored tegema peavad. Teistes oli küll selge ülesanne, kuid noor sai ise mõtelda, mis oleks parim viis selle lahendamiseks. Kolmandates anti aga noortele lausa vabad käed, kuid oldi selgitanud, millega organisatsioon tegeleb, mis eesmärke täidab ja kus noored võiksid kaasa lüüa. Kuigi viimane variant on ehk kõige ebakindlam, võib just see kaasa tuua kõige loovamaid lahendusi ja enim säravaid silmi. Kahtlemata vajavad noored oma algatuse teostamiseks tuge ja julgustamist, kuid soovitame kindlasti püüda noori hoida pigem vabas raamistikus, kus nad saaksid ise mõelda ja teha. Rohkem soovitusi noorte kaasamiseks ja innustamiseks leiad meie kodulehelt.

Kogukonnapraktika toob kooli uusi kogemusi ja arutelusid

Õpetajad hindasid väga praktilist kogemust, mille õpilased kogukonnapraktikat sooritades said. Nende sõnul laiendas see oluliselt tunnis antud teoreetilisi teadmisi, muutis ainetunnid huvitavamaks ja aitas õpetajatel paremini oma õpilasi ning nende võimeid tundma õppida. Samuti tõid õpetajad välja, et kogukonnapraktika andis kodanikuaktiivsuse kogemuse – noored said aru, et oma väikeste tegudega ongi neil võimalik midagi muuta, midagi ära teha.

Kogukonnapraktika kogemused võimaldasid ühiskonnaõpetuse tunnis arutleda mitmete teemade üle, mis Eesti ühiskonnas olulisel kohal on. Näiteks kõneldi vaesuse ja ebavõrdsuse teemal, arutati koostöö ja abivalmiduse tähtsuse üle ning mõtiskleti, miks inimesed koduloomi hülgavad. Sageli arutati ka vabaühenduste toimimise ja vabatahtliku tegevuse üle. Paljude noorte jaoks oli üllatav, kui palju tööd vabatahtlikuna ära tehakse. Samas oli silmiavav, et vabaühendustes on võimalik ka palgalist tööd ning karjääri teha. Kogukonnapraktikantide eri kogemuste jagamine koolitundides näitas vabakonda nii mitmekesisena, nagu ta ju päriselt ongi – alates väikestest kodanikualgatustest kuni läbimõeldult juhitud ja jätkusuutlike suurte organisatsioonideni.

Õpetajad kasutavad kogukonnapraktika kogemuse analüüsimiseks ja mõtestamiseks sageli rühmatöid. Soovitame anda õpilastele endile võimaluse valida, kuidas nad oma praktikakogemusest rääkida soovivad – kas teevad esitluse koos slaididega, plakati, video või veel hoopis midagi muud. Nii ei ole kõik surutud ühesugustesse raamidesse. Rohkem soovitusi praktikakogemuste mõtestamiseks leiab ka meie kodulehelt.

Räägime kogukonnapraktika lugusid

Et kogukonnapraktika head kogemused ja tulemused jõuaksid programmis osalejatest kaugemale, oleme neid lugusid jaganud ka ajakirjanduses. Lääne-Virumaal ilmuv leht Kuulutaja kirjutas, et vabaühendused aitavad muuta elu Eestis paremaks.
Delfis selgitasime, kuidas vabatahtlik töö annab kogemuse, mis aitab noore tööturule. Noored ise rääkisid ka oma lugusid, näiteks Jõgevamaa ajalehes Vooremaa ilmus artikkel Toidukogumisaktsioon tõi taas jõulurõõmu ka Jõgevamaa abivajajatele. Lääne-Virumaal kirjutati Virumaa Teatajas, kuidas kogukonnapraktikandid koos kultuuriministri ja riigikogu liikmetega talgutel kaasa lõid. Tarvastu Noortekeskuse praktikant korraldas ajurünnaku, et noored saaksid ise noortekeskuse muutmises kaasa rääkida. Lastekaitse Liidu kogukonnapraktikant kirjutas ühingu ajakirja Märka Last oma kogemusest: Me ei saa rääkida lastest ja noortest neid endid kaasamata. Õpetajate Lehes kirjutasime, millliseid kogemusi ja oskuseid kogukonnapraktika õpilastele annab ja miks õpetajad selles programmis osalevad: Kuidas noored kogukonnapraktikaga Eestit paremaks teevad. Noorte endi kogemustest saad lugeda meie kodulehelt.

Mis ootab ees?

Järgmistel aastatel ootab meid ees pidev laienemine ja arendustööd, et noored kõikjal Eestis saaksid kodanikualgatustes kaasa löömise kogemuse. Uuel õppeaastal alustame Põlva-, Valga-, Pärnu- ja Ida-Virumaal ning jõuame saartelegi. Loome kogukonnapraktika märgise ühinenud koolide ja vabaühenduste veebikodude jaoks, töötame välja juhendvideod praktikajuhendajatele ning toome õpetajad ja juhendajad kokku, et üheskoos programmi jaoks parimad lahendused leida.

Ootame uusi koole ja vabaühendusi meie vahva kogukonnaga liituma! Koos töötame selle nimel, et kasvaks peale palju aktiivseid noori, kes heade kodanikena tahavad, oskavad ja saavad ühiskonnas muutuseid ellu viia. Rohkem infot programmi kohta ja meie kontaktid leiad kogukonnapraktika kodulehelt.

Kogukonnapraktika programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi Noortegarantii osa ja seda rahastatakse 2015-2018 aastatel haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.