Vabatahtlik tegevus

Eestis koordineerib vabatahtlikkusse puutuvat Eesti Külaliikumine Kodukant, samuti MTÜ Vaba Tahe, kelle kodulehelt www.vabatahtlikud.ee saad lugeda lisa ja otsida vabatahtlikke ning vabatahtlikku tööd.

OTSITUM:

Kui oled vabatahtlik ja käid vahel sel teemal esinemas, on sulle abiks slideshow ja raamat “Vaba tahe”, mille leiad veebis siit või saad alla laadida siit.

Mis on vabatahtlik tegevus?

Kas teate, et neljandik Eesti elanikkonnast pühendab osa oma vabast ajast vabatahtlikule tegevusele? Millega on tegemist?

Vabatahtlikul tegevusel on kolm peamist tunnust:

  1. Tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt
  2. Tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi
  3. Tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks

Eesti vabatahtliku tegevuse arengukavas aastateks 2007-2010 on vabatahtliku tegevuse määratlus sõnastatud selliselt:Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.

Mis ei ole vabatahtlik tegevus?

Vabatahtliku tegevusega on lihtne segamini ajada selliseid töid, mida tehakse küll tasuta, kuid mitte vabast tahtest või heategevuslikel eesmärkidel. Vabatahtlikuks tegevuseks ei saa lugeda näiteks üldkasulikku tööd (asenduskaristust) ega kõiki koolipraktikaid.

Teisest küljest pole jällegi kogu mittetulundusühendustes tehtav töö alati vabatahtlik, nagu tihti eeldatakse. Hinnanguliselt annavad ühendused palgalist tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast.

Vabatahtliku tegevuse tüübid

Vabatahtlikuna tegutsemine omal algatusel ja iseseisvalt on omaalgatuslik vabatahtlik tegevus. Vabatahtlikuna osalemist mõne organisatsiooni algatatud ja läbiviidud tegevustes nimetatakse organisatsioonide korraldatud vabatahtlikuks tegevuseks. Kui vabatahtlikud abistavad konkreetse tegevuse, ürituse või projekti läbiviimisel või reageerivad väljakutsele, siis on tegemist ühekordse vabatahtliku tegevusega. Järjepidevalt pikema aja jooksul tegutsemist kutsutakse regulaarseks vabatahtlikuks tegevuseks.

Vabatahtlik teenistus on põhjalikumalt korraldatud ja piiritletud osa vabatahtlikust tegevusest, mida iseloomustavad kindel ajavahemik; selged eesmärgid, sisu, ülesanded, struktuur ja raamistik; kohane tugi ja juriidiline ning sotsiaalne kaitse. Vabatahtlik töö on mõiste, mida igapäevaelus kasutatakse samatähenduslikuna vabatahtlikule tegevusele. Selguse huvides on siiski otstarbekam kasutada järjepidevalt terminit vabatahtlik tegevus, sest vabatahtlikuna tegutsemine ei ole kajastatud Eesti Vabariigi tööseadusandluses.