Euroopa Komisjon: kuidas tagada liikmesriikides sotsiaalõigused?

3. oktoober 2016

Rahvastikutrendidest ja globaliseerumisest tingitud väljakutsed tööturul sunnivad Euroopa Liidu liikmesriikides ümber vaatama tänased sotsiaal- ja tööturupoliitikad. Lihtne lahendus ehk rohkema raha investeerimine sotsiaalkaitsesse ei ole enamasti võimalik ega jätkusuutlik, plaanitakse ühtseid tööturu- ja sotsiaalpoliitika kokkuleppeid.

Märtsis avalikustas Euroopa Komisjon kavandi Euroopa sotsiaalõiguste samba loomiseks. Sotsiaalõiguste sammas ongi plaanitav kokkulepe, mis sõnastaks olulised põhimõtted Euroopa Liidu liikmesriikidele tööturu- ja sotsiaalpoliitika arendamiseks. Kuivõrd katse luua euroala riikides ühtsemat sotsiaalkaitsepoliitikat on õigustatud, on eraldi küsimus. Ja kui ühtne sotsiaalkaitse on õigustatud, siis millised algatused tuleks ellu viia Euroopa Liidu, millised ikkagi liikmesriikide tasandil? Palju küsimusi, millele vastuste leidmiseks ootab dokument kommentaare ning täiendusi kuni aasta lõpuni.

Oma teadmistest saavad Euroopa Komisjoni algatusele tagasisidet anda ka vabaühendused. Eelkõige need, kes sotsiaal- ning tööturupoliitikatega töötavad. Loetagu ja öeldagu:

kas sammas kirjeldab kõiki olulisemaid probleeme, või on ka midagi välja jäänud?
kas plaanitud nõudmised liikmesriikide sotsiaal- ja tööturupoliitikatele on õigustatud?
kas kirjeldatud meetmetest oleks kasu?

EMSLi vaatenurgast näib algatuse puhul oluline rõhutada kolme eeltingimust, ilma milleta ei näi ükskõik missugused poliitikamuudatused võimalikud. Esiteks: kui tahame suuremat mõju, ei saa jääda ei EL ühtsetes ega ka liikmesriikide poliitikates seniste meetodite ja lahenduste juurde. Muutusteks on aga vaja, et valitsused julgeksid ja võimaldaksid palju rohkem sotsiaalset innovatsiooni ning koosmõjulisi algatusu. Teiseks: otsuste ja valikute tegemisse on vaja palju enam kaasata huvirühmi endid, vajadusel neid võimestada, et nad räägiksid kaasa, osaleksid ning aitaksid leida lahendused, mis päriselt aitaksid. Kolmandaks: teenuste arendamisel ja pakkumisel tuleb vaadata vabakonna poole, mille potentsiaal ei ole avalike teenuste tagamisel kindlasti täielikult arvesse võetud. Eestis, nagu ülejäänudki Euroopa riikides, on vabaühendused saanud professionaalsemaks ning heal meelel osalevad ühiskondlikele probleemidele leevenduse ja lahenduse otsimisel. Nii rõhutaks me sotsiaalsamba juures, et lisaks sellele, mida on vaja teha, peaks põhimõtted kirjeldama ka, kuidas teha.

Konsultatsioonis saab osaleda kuni 31. detsembrini. Mõtted võib esitada ka EMSLi kaudu, saates need siis Marisele (maris@ngo.ee). Kogu info nii sotsiaalõiguste samba kui konsultatsiooni kohta leiab allolevatelt linkidelt:

Komisjoni teatis: http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:bc4bab37-e5f2-11e5-8a50-01aa75ed71a1.0003.02/DOC_1&format=PDF

Lisa teatise juurde: http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:bc4bab37-e5f2-11e5-8a50-01aa75ed71a1.0003.02/DOC_2&format=PDF

Taustainfo-töödokument: https://circabc.europa.eu/sd/a/bc17e13d-5638-426f-adc5-9fec3869356e/ET_SWD(2016)%2051.pdf

Avalikul konsultatsioonil osalemine: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=333&langId=et&consultId=22&visib=0&furtherConsult=yes