Vastastikune partnerlus teenuste osutamisel: Kohila vald ja MTÜ Seikluspisik

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuudel Kohila vallavalitsus ja MTÜ Seikluspisik  esindajatega. Intervjuud viidi läbi EMSL poolt jaanuar-veebruar 2011.

Lühikokkuvõte

Avalike teenuste osutamine vabaühenduste ja avaliku sektori koostöös toimub tihti mitte teenuse ostmise, vaid vastastikkuse partnerluse teel. Kohila vald ning MTÜ Seikluspisik korraldavad koolitusi, treeninguid, laagreid ja seiklusringe 4.-6. klassi poistele, kes on sattunud pahuksisse seadusega. Seikluskasvatusega püütakse selles vanuses poisse, kes on tihti jäetud omapäi, hoida (uuesti) halvale teele sattumast. Sihtrühmaks on eelkõige alaealiste komisjoni poolt suunatud poisid, kuid tegevustega võib liituda ka vabatahtlikult. Koostöö algatas vald, kes kaasas MTÜ tegevuste plaanimise algfaasis ning välisrahastuse hankimisel. Aastate jooksul on väliseid vahendeid kaasatud maavalitsuse projektiga ja toetust saadakse ka Kaitseliidust – vald annab tasuta kasutada ruumid ja kirjatarbeid ning on pakkunud MTÜ-le märkimisväärselt moraalset toetust ja innustust. Tegemist on tähtajatu partnerlusega, kus toimivuse aluseks on olnud usaldus, suulised kokkulepped ning vastastikune ressursside panustamine. Ühendus on olnud kogu aeg vallale võrdväärne partner ja saanud kaasa rääkida kõikides tegevustes. Valla soov on teenust veelgi laiendada, millele seavad hetkel piirid tegijate ülekoormatus.

Üldine taust

Avalike teenuste partnerluse erinevaid vorme kasutatakse vallas valdkonniti erinevalt. Näiteks spordiklubidele eraldatakse tegevustoetusi. Kõik sündmused, aga ka teenused, mida vald toetab (laagrid, üritused jm) rahastatakse peamiselt projektitoetustena. Vald on toetanud ka vabaühenduste algatusi näiteks pakkudes tasuta ruume mittetulunduslikel eesmärkidel tehtavate koolituste läbiviimiseks. Noorte ja rahvakultuurialasteks tegevusteks on valla poolt ruumid antud alati tasuta kasutamiseks. Tegevustoetusteks eraldatakse valla eelarvest summasid vahemikus 640 kuni 6400 eurot. Suuremad summad sisaldavad juba konkreetsete ürituse korraldamist vms. Tegevustoetusteks jagab vald vähe raha, peamiselt ostab mingit konkreetset teenust.

Peamiseks partnerluse vormiks ongi teenuste osutamise toetamine, otsest teenuse delegeerimist on vald teinud minimaalses mahus (vabaühendustes töötavad inimesed ei saa tavaliselt isegi palka). Üldkulusid, nagu projektijuhtimine jne üldiselt ei kompenseerita. Vald eeldab inimestelt vabatahtlikku tegutsemist – ühendused ei ole vallas hetkel nii suured, et sinna tekiks palgaline koht. Samas on vallal kohati tunne, et neid, kes vajalikku teenust osutaks on väga vähe. Seega koheldakse olemasolevaid või tärkavaid ühendusi teistmoodi kui valla muid teenusepakkujaid. Kui näiteks erasektoris olev ettevõte ei võida ebakvaliteetse töö korral järgmine kord riigihanget, siis vabaühendustele antakse esimene eksimus tavaliselt andeks.

Teenuse partnerlus saab tihti alguse huvigrupi olemasolust või kitsaskohtadest, mida vald ei suuda ise ära katta. Kui on tekkinud sihtgrupp ja vajadused, mida vald ei suuda oma vahenditega lahendada, siis kaalutakse otstarbekuse põhimõttel vabaühenduste kaasamist teenuste osutamisse. Enne kui mingit uut teenust otsustatakse osutama hakata, siis tehakse situatsiooni analüüs. See näitabki teenuse vajalikkust ja huvigrupi suurust. Seejärel saab edasi tegutsema hakata ning kas olemasolevale või loodavale vabaühendusele teenust delegeerida. Teenuste delegeerimise põhjuseks ei ole alati kulude kokkuhoid.

Investeeringute puhul on juba valla arengukava koostades jõutud põhimõteteni, mida on vaja vallas teha ja kas seda teeb vald ise või on otstarbekam kasutada partnerlust kodanikeühendustega. Koostöös vabaühendustega on vallas valminud mänguväljak, paadisillad ning peagi valmimas skate sisehall. Tihti on vald eraldanud vabaühendustele sihtotstarbelist toetust omaosaluseks, et ühendused saaks kirjutada projekte ja küsida raha PRIAst. Omaosaluse eraldamine sõltub otstarbekusest ning kas see on mõistlik ja enamuse huve kattev projekt. Kui vabaühendus tuleb ise valda ja pakub välja mingi idee, siis valla jaoks on oluline kuivõrd see katab ära elanike huvid jne. Näiteks hetkel on valda tekkimas saunateenust pakkuma hakkav MTÜ.

Valdkondlikke koostöövõrgustikke otseselt vallas ei eksisteeri, kuid kui midagi koostatakse nt arengukava mingis valdkonnas, siis kutsutakse laua taha ka selle valdkonna kõik huvitatud osapooled. Ainus keerulisem aeg on enne valimisi.

Juhtumit iseloomustavad faktid

Kuigi seda teenust on pakutud juba üle 3 aasta, pole vald MTÜga Seikluspisik kirjalikku lepingut sõlminud. Kogu partnerlus osapoolte vahel põhineb suulistel kokkulepetel. Vald kirjutas projekti alaealiste komisjoni kaudu ning MTÜd kaasates maavalitsusse ning sai ka rahastuse. MTÜ oli kaasatud protsessi algusest peale.

Projekti raames korraldab MTÜ läbi alaealiste komisjoni suunatud poistele seiklusringi, koolitusi, treeninguid ja laagreid. Sihtrühmaks on eelkõige alaealiste komisjoni poolt suunatud poisid, kuid tegevustega võib liituda ka vabatahtlikult. Läbi seikluskasvatuse püütakse seadusega pahuksisse läinud 4.-6. klassi poisse tagasi normaalsesse ellu tuua. Seikluskasvatuse all mõistavad nad nt söögitegemise, matkamise jm tegevuse kaudu lastes positiivsete emotsioonide tekitamine. Praegu on koolis kaks gruppi seiklusringis osalejaid, käiakse ka samas vanuses klassides loenguid pidamas jne.

Tegemist on tähtajatu partnerlusega, kus peamiseks ressursiks on osapoolte poolt panustatud aeg ning kus igapäevasteks tegevusteks eriti palju raha ei kulu. Toimuvates laagrites on vahel ka olnud väike omaosalus, kuid seda peab maksma vaid võimalusel. Seiklusringide korraldamiseks on vald andnud tasuta ruumid ja vajalikud tarbed. Vald on pakkunud MTÜle ka märkimisväärset moraalset toetust ja innustust. Aastate jooksul on väliseid vahendeid kaasatud vaid maavalitsuse projektiga ja hetkel saadakse toetust Kaitseliidust. Nemad maksavad näiteks 2011 talvel toimuva laagri korraldamisel nii transpordi kui ka toitlustuse.

Partnerluse protsess

Initsiatiiv tegevuste käivitamiseks tuli valla poolt, sest nemad teadsid selle projekti kaudu raha saamise võimalustest. Vald ei suutnud leida endal majasiseselt nii palju ressurssi, et antud projekti raames soovitud tegevused ellu viia, seepärast võeti kohe algusest peale partneriks MTÜ. MTÜ kaasati nii projekti kirjutamisse kui ka kogu sellega seonduvasse kohe algusest peale nagu võrdväärne partner. Mõlemad MTÜ liikmed on ka vallas alaealiste komisjoni liikmed. MTÜ Seikluspisiku kaasamine tegevuste planeerimisse tulenes eelneva usalduse olemasolust.

See, miks sellise teenuseni jõuti, põhines analüüsil – milline on kriitiline piir vanuse ja otstarbekuse põhimõttel taoliste tegevuste kavandamisel. Kaardistati võimalused ja vajadused ning leiti, et see grupp lapsi oli „ripakil“. Analüüs koostati grupitööna.

Üldiselt on koostöös lähtutud vaid suulistest kokkulepetest ja vajadused on lahendatud jooksvalt. Eraldi riskianalüüsi läbi ei viidud, kuna partner oli ka varasemalt antud valdkonnaga vallas tegutsenud ja teda usaldati. MTÜ pidas üheks riskiks rahalist vastutus (just dokumentatsiooni esitamine ja sellega seotu), mis ka enda jaoks korralikult läbi mõeldi.

Konkreetset tagasiside küsimise vormi ei ole olnud, küll on toiminud suuline tagasiside peale igat tegevust. Laps on kõige ausam grupp – talle kas meeldib või ei meeldi. Parim tagasiside on valla jaoks see, kas tullakse uuesti või mitte. Peale laagri jm tegevuste toimumist saab MTÜ otse lastelt tagasisidet ning annavad tagasisidet omakorda vanematele. Projekti puhul on vajalik ka projekti aruande täitmine.

Tulemuslikkus ja mõju

Valla soov on teenust veelgi laiendada, millele seavad hetkel piirid tegijate ülekoormatus. Kui vallal oleks rohkem raha, siis võtaksid nad mõlemad MTÜ liikmed valda pikaajaliselt tööle täiskohaga seiklusõpetajatena – tegevust oleks vaja väikeset kuni täiskasvanuni. Naabervaldadega koostööle antud teenuse pakkumisel ei ole vald mõeldud. Tegevuste laiendamine jääb ka selle taha, et vabaühendustelt oodatakse väga suurt kompetentsi – nad peaksid olema maksunduse spetsialistid, raamatupidajad, juristid, audiitorid jne. Kuna aga väikestes vabaühendustes seda suudet ei pruugi olla, siis on see kaasa toonud olukorra, kus suuri projekte ei taheta kirjutada. Lahendusena nähakse siin vabaühendustele keskse tugiteenuse osutamist (nt vallas oleks üks administraator tegusate ühenduste peale, kes tegeleks raamatupidamise jms).

Väikestes omavalitsustes on usaldusel ja üksteise tundmisel väga suur roll. Valla arvates on senise tegevuse puhul tinginud edu teenuse osutamisel missioonitunne ja südametunnistus ning see, et ühendus teeb seda mitte enda, vaid üldise hüve pärast. Samal ajal leiab MTÜ, et vallast saadav moraalne tugi on mänginud nende jaoks olulist rolli. Pole olnud vajadust vallast raha juurde küsida, kõik on kulgenud plaanipäraselt. Tuntakse isegi, et ei suudeta võib-olla nii palju teha, kui oodatakse, sest aega jääb väheks.

Ühenduse arvates ei ole partnerlus vallaga vabaühenduse iseseisvusele mingit mõju avaldanud. Samuti ei ole koostöö vallaga toonud kaasa vajadust tegeleda algsest missioonist eraldiseisvate tegevustega.