Kui kestlikult meil läheb? Eesmärk number 2. Kaotada näljahäda
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Kuidas kaotada nälg, tagada toiduga kindlustatus ning edendada säästvat põllumajandust, kirjutab Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast.
Põllumajandus ja toidutootmine on ÜRO säästva arengu eesmärkidega aastani 2030 tihedalt seotud. Eelkõige puudutab põllumajandust eesmärk, milles rõhutatakse vajadust kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust. Kuid põllumajandust mõjutavad ka teised eesmärgid, eelkõige kliimamuutusi ja elurikkust puudutavad.
Eestis oleme ÜRO säästva arengu eesmärgi number 2 saavutamise indikaatoritena kokku leppinud, et jälgime põllumajanduse tootlikkust, mahepõllumajanduskultuuride kasvupinna osatähtsust põllumajandusmaast, mahetoodangu osakaalu põllumajandustoodangus, aga ka turustatud taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise trende.
Püüdes anda lühidalt hinnangut nende valdkondade hetkeolukorrale, võime tõdeda, et mahepõllumajandus on Eestis väga jõudsalt laienenud, ulatudes juba rohkem kui 200 000 hektarini (maakasutus põllumajanduses kokku ulatub ligi ühe miljoni hektarini). Kuulume selle näitajaga Euroopa Liidu kõige mahedamate riikide hulka. Mahedana turustatud toodangu puhul on aga kahjuks veel palju arenguruumi. Turustatud pestitsiidide ja väetiste kogused on Eestis küll suurenenud, kuid neid trende peab vaatama koos arengutega põllumajanduse kasvanud tootlikkuses. Säästlikkuse seisukohalt on oluline, et saagikus kasvaks kiiremas tempos kui taimekaitsevahendite või väetiste kasutamine, samuti see, et peetakse kinni kokkulepitud reeglitest.
Kuigi Eesti kontekstis on ÜRO säästva arengu teise eesmärgi puhul fookuses säästva põllumajanduse arendamine, siis üleilmsel tasemel on näljahäda mitmes maailma piirkonnas väga tõsine probleem. Säästev põllumajandus ja rahvastiku toitmine peavad mõistagi käima käsikäes. Eestis mõtleme ilmselt rohkem oma toidujulgeoleku kindlustamisele, kuid ekspordi kaudu oleme üheks osaks ka rahvusvahelisest kaubandusest. Traditsiooniliselt on meie peamisteks ekspordiartikliteks piim ja piimatooted, kus suudame siseturu vajadusest umbes kaks korda rohkem toota. Alates 2006. aastast on Eestis hoo sisse saanud ka teraviljakasvatus – ka teraviljaga suudame siseturu vajaduse pea kahekordselt katta.
Viimaste aastate kriisid põllumajandussektoris on siiski näidanud, et peame oluliselt täiustama riskijuhtimise meetmeid, et suudaksime kriisidele paremini vastu panna. Näiteks Eestit tabanud sigade Aafrika katk on hävitanud umbes veerandi meie sealihatootmisest ja oleme selles sektoris muutunud sõltuvaks impordist. Piimaturu kriis viis Eesti karjadest paari aasta jooksul 14% piimalehmadest. Möödunud sügisel olid teraviljakasvatajad üsna kaitsetud liigniiskuse ja vihmade ees.
ÜRO säästva arengu eesmärgid aastani 2030 mõjutavad üsna tuntavalt nii EL-i kui ka liikmesriikide tasemel poliitikameetmete kujundamist. Näiteks on käimas arutelud liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle, kus arutelu keskmes on samuti põllumajandussektori säästlikkuse, keskkonna ja kliimamuutustega seotud küsimused.
Möödunud aastal tõstis Eesti ELi eesistujana fookusesse muldade teema. Ka ÜRO säästva arengu eesmärkide kohaselt tuleb soodustada ökosüsteemide säästvat kasutamist, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata ümber mullaseisundi halvenemine, saavutada loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. Jätkusuutliku põllumajanduse vältimatuks eelduseks on muldade kaitse ning põllumajandusmaa säästlik kasutamine, sest muld on piiratud ja sisuliselt taastumatu ressurss. Nendel teemadel valmis kodanikuühiskonna ühendusi koondavas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees möödunud aastal ka arvamus, milles tegime terve rea ettepanekuid, kuidas soodustada muldade heaperemehelikku kasutamist ühise põllumajanduspoliitika raames.
Põllumajanduskoda hoiab nendel teemadel silma peal ning panustab säästliku põllumajanduse edendamisse teavituse, koolituste ja erinevate projektidega. Hetkel viime koos Läti põllumeestega ellu nelja aasta pikkust projekti, mille eesmärgiks on soodustada orgaaniliste väetiste keskkonnasõbralikku ja Läänemerd säästvat kasutamist. Samuti oleme kaasatud mitme arengukava ja strateegia koostamisse, nagu näiteks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 või mahemajanduse tervikprogramm.
