Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Hea Kodaniku talvenumbris küsisime vabaühendustelt ja aktiivsetelt kodanikelt üle Eesti, kas on elu väljaspool Tallinna. Asukoha mõjust särale silmades kirjutab Urissaare Kantri eestvedaja Priit Oks.
Festival Urissaare Kantri on sõpruskonna hobi, mis toob üheks nädalavahetuseks Urissaare Rantšo hoovile kokku poolteist tuhat maaelu ja muusika sõpra. Korralduskogukonna jaoks ei tähenda festival loomulikult ainult seda nädalavahetust: Urissaare suve hulka kuuluvad talgupäevad, lastepäevad, töötoad ja muidugi suve lõpetav festival. See on nagu suvelaager maal – hommik algab suplusega tiigis ja ühise hommikusöögiga väliköögis. Lapsed lähevad kellegagi linnumaju valmistama või kasevihtasid tegema. Siis saabuvad veel kaugema kandi inimesed ja saame talgupäevaga alustada, ootavad lava ja duširuumi ehitus, heinategu, niitmine ja kiviaia ehitamine, eesmärgiks korraldada Urissaare Rantšos maailma parim farmifiilingu festival.
Kui korraldada Eesti ainukest omalaadset festivali talus, mis asub Tallinna poolt vaadates Viljandimaa kõige kaugemas nurgas, tuleb Karksi-Nuias asfaldilt maha keerates veel jupp maad põldude ja metsade vahel edasi sõita. Tegemist on looduskauni kandiga ja seda märkasid näiteks filmitegijad juba 1980ndatel – naabertalus on filmitud “Nukitsamees”. Muidu asub talu justkui kõigest eemal. Sellises paigas festivali teha on katsumus omaette. Eriti, kui ilm ei toeta ja parkla põllust saab ootamatult veeväli, kust ükski tavaline auto iseseisvalt lahkuda ei saa. Siis tuleb naabrid traktorite ja köitega appi paluda. Lõpuks saavad kõik liikvele.
Tähelepanekuks teistele festivalide korraldajatele: kui teil on festivalialal sõnnikuhunnik, mida te ära koristada ei jõua, siis meie soovitame panna hunniku kõrvale tutvustava sildi. Tegime nii ja nimetatud hunnikust sai festivali jooksul väga populaarne pildistamise taust. Ehk siis metsade ja põldude vahel festivali tehes tuleb asjadesse loovalt ja vabalt suhtuda.
Urissaare Kantri sai alguse seitse aastat tagasi, kui Urissaare talu põldudele jõudis 16-pealine lihaveisekari – hobikari, mis intensiivpõllumajanduse mõõtu välja ei anna, aga täidab suurepäraselt eesmärki ühest talust korralik talu teha. Et taluperemees on kultuurikorraldaja, polnud kantrifestivali sünd kaugel. Esimesed kaks aastat oma sõpruskonnale korraldatud sündmusest sai kolmandal aastal loomulikku teed pidi juba avalik festival. Kui esimesel kinnisel sündmusel osales umbes 40 sõpra, siis seda, et esimesele festivalile 700 külastajat tuleb, ei julgenud me loota. Need 40 sõpra said kõik tööülesanded: kes piletimüüki, kes haldustiimi, kes päevajuhiks ja mängude läbiviijaks. Sellest sõpruskonnast ongi välja kujunenud Urissaare kogukond.
Urissaare Kantri on hobi, nagu mõne teise seltskonna jaoks on hobiks purjetamine või iga-aastaseks väljakutseks Muhu väina regatt. Hobi, kus iga meeskonnaliige saab suhteliselt väikese panusega olla osa suurest ja lahedast projektist. See vist ongi kodanikualgatuse peamine tunnus – et asja tehakse ennekõike saadava rõõmu pärast ja koos inimestega, kellega hea meelega oma vaba aega koos veedad.
Oma teod peavad silma särama panema. Kui oma silm särab, saad olla kasulik ka teistele inimestele, kogukondadele ja piirkonnale. Aga kõigepealt oma silm. Ja silma säramisele asukoht mingit mõju ei avalda. Sära Tallinnas, Saaremaal, Häädemeestel, Põlvas või Urissaares.
Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta.
