Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Hea Kodaniku talvenumbris küsisime vabaühendustelt ja aktiivsetelt kodanikelt üle Eesti, kas on elu väljaspool Tallinna. Pärnumaalt jagab mõtteid Margo Orupõld Pärnu Naiste Tugikeskusest.
Lähisuhtevägivald. Hirmutav sõna ja teema, millest paljud pole veel praegugi kuulnud ja paljud ei taha midagi teada. Igaühel oma põhjus. MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus just selle teema tegelebki ja aitab vägivaldses suhtes olevatel naistel probleeme lahendada. Oleme juba kümme aastat tegutsenud Pärnumaal, poole vähem Saaremaal ning Rapla- ja Harjumaagi on meie jalajälgi täis.
Juba esimestel tegutsemisaastatel saime aru, et mõistmatust ühiskonnas saame vähendada, tuues selle teema avalikku ruumi, nähtavale ja igaühe teadvusesse. Rahvusvahelistest konverentsidest, seminaridest, ümarlaudadest ja koolitustest on saanud Pärnus iga-aastane tava.
Ühenduse elu läks huvitavaks siis, kui hakkasime kasutama oma sõnumi edastamisel kaasaegse kunsti võimalusi. 2014. aastal toimus esimene julguseproov ja linnakodanike üllatamine Pärnu Rannapargis, kus toimus kogemuslik avalik näitus “Varjud” ellujääjate – naiste, kes on vägivaldse suhte lõpetanud – osavõtul.
Kõik edasine oli juba põnevam. Ühendusel on avalik leht Facebookis, kus kajastame aktiivselt oma tegevusi ja kampaaniaid ning kus on fotod varjupaiga ruumidest. Inimesi on alati huvitanud, milline üks varjupaik välja näeb. Ise remondime, ise tuunime ja kuna ruumid on tihtipeale kodusemad kui mõne inimese kodu, siis ka näitame neid julgelt.
Vähe sellest, varjupaigas on tuntud kunstniku Flo Kasearu näitus “Varjupaiga festival”, mida on külastanud ka president Kersti Kaljulaid. Kui inimene ei saa kunsti juurde, siis kunst tuleb nendeni, kel puudub võimalus ise näitusi külastada. Seesama kunstnik viis ellujääjad 2016. aastal NO99 teatrisse etendusega “Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine”. Kümme endist ohvrit olid oma nime ja näoga laval!
Me osaleme ühendusena koos sihtgrupiga sellistel Pärnu avalikel üritustel nagu RatRace’i jooks ja korraldame neid ka ise. Viiepäevasele Inglijooksule Pärnu linnas olid oodatud kõik linnakodanikud, kes soovisid avaldada toetust naisele, kes jooksis Sahara kõrbes lähisuhtevägivalla ohvrite toetuseks. Kui tarvis, oleme Raplas Naiste Ööde Filmifestivali korraldamise juures ja viime oma sõnumit sel viisil kogukonda.
Novembrist anname välja auhinda OKAS sellele inimesele, kes on oma tegevusega julgelt torganud Eesti ühiskonna valusat kohta. Esimese OKKA sai Eero Epner. Novembris käisime Viimsi raamatukogus “elavat raamatukogu” tegemas. President Kaljulaid leidis taas aega meie üritusel osaleda. Oleme oma ellujääjate “raamatutest” seda meetodit käinud esitlemas ka mujal. Koos sihtgrupiga tõstatame lähisuhtevägivalla teemasid kogukonnas esile. Kampaaniad “Tühi taldrik” ja „Suukorv” on Pärnust alguse saanud ja jõudnud otsustajate lauale.
Kui küsida, mis on meie mured, siis ainult aeg. Ideid on palju ning neid ongi ehk väljaspool Tallinna kergem algatada ja tõhusam ellu viia. Toetajaid on rohkem ning põnevad tegevused kogukonnale ja kogukonna kaasabil paistavad paremini silma. Eks Pärnuski oli algul eelarvamusi, et kuidas ja miks üks naiste tugikeskus peab linnaruumis üritusi korraldama, mis sest, et need on täiesti rahumeelsed ja pakatavad positiivsusest. Oma kümnendat sünnipäeva pidasime samuti avaliku teavitusliku lõbusa jalutuskäiguga. Oleme kinkinud käibesse sellise sõna nagu VÄXIT, mis tähendab “vägivallast välja”. Usume, et oleme murdnud müüdi, et keerulistest teemadest tuleb rääkida vaid karjudes ja plakatitega vehkides. Me ei unista tulevikku vaadates, vaid tegutseme iga päev vägivallavaba tuleviku nimel.
Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.
