Barbi Pilvre ettekanne

 

Eesti ühiskonnas on praegu valla halvad vibratsioonid, õhus on halb energiat, umbes  nagu operatsioonisaalis, kus on äsja sooritatud raske ja rutiinist väljuv lõikus, mille õnnestumist keegi veel päris hästi ette ei tea. 

Küllap kõik tunnevad, et see vastuolus tänase kodanikuühiskonna tegijate tunnustamise ja tänamise ürituse piduliku meeleoluga.

Aga kui elu läheb keerulisemaks, ka raskemaks, süveneb inimese huvi arutleda nähtuste ja asjade üle. Järgnevalt paar mõtet kodanikualgatusest.

Kodanikualgatuste hulgas on loovaid ja konstruktiivseid, nii nagu tänaste laureaatide tegevus. Kodanikuühiskond tähendab sekkumist ja osalemist. Kuid ühtede inimeste või gruppide kodanikualgatus võib olla ka selline, mis häirib teisi ja muudab mõne elu ebamugavaks.  Looduskaitsjate tegevus häirib metsatööstust, kohalikud elanikud kinnisvaraarendust ja ametnike töörahu, erinevad ühiskonnagrupid nagu naised, pered või pensionärid võivad oma nõudmistega segada poliitikute kiiret otsusetegemist, mis puudutavad nende samade gruppide elu.

Ühiskond on huvide põrkumine; kui läheb hästi — kompromiss,  ja koostöö.

Terve ühiskonna tunnus on, et see on paljuhäälne, et selles saavad avalikult sõna erinevad huvigrupid ja osapooled. Selge see, et kõik hääled ei kõla kokku ja mõni ajab vihale. Aktiivne kodanik võib olla tore, aga ta on tõenäoliselt kaaskodanikele pigem tüütu, segab sageli inimeste, ennekõike ametnike igapäevarutiini. Ajades oma asja, võib aktiivne kodanik või kodanikegrupp teised vihale ajada.

Viimastel päevadel oleme me olnud tunnistajaks paraku erinevatele kodanikualgatustele.  Sadade Tallinna autojuhtide kokkulepitud aeglane protestisõit ja signaalid protestiks pronkssõduri äraviimise vastu ei seganud mitte ainult liiklust, vaid andsid tunnistust Eesti vene kogukonna võimest organiseeruda ja konsolideeruda ühise eesmärgi nimel: kodanikualgatus missugune, tahame me seda või mitte.  Anda endast märku ja avaldada meelt. Me oleme seni harjunud nägema kapitalismi- ja globaliseerumisvastaste noorte  märatsemist teistes riikides ja suurlinnades TV vahendusel. Õilsana sõnastatud  eesmärk kasvab kergesti üle kõikehävitavaks lammutamiseks. Nii ka Tallinnas.

Nüüd Pronkssõduri ümber toimunu räägib meile kõige muu kõrval – ühiskonna lõhenemine, rahvuskonflikt, huligaansus, millest on viimastel päevadel vahetpidamata räägitud – ka kohaliku vene kodanikuühiskonna tärkamisest. Et see sünnib läbi ühiskondliku kataklüsmi, on kurb, aga ilmselt on teatud lahtiehmatamine või läbiraputamine ikka see, mis paneb inimesed ühishuvisid ja koostegevuse võimalusi otsima.

Kodanikuaktiivsust on nii destruktiivset, lammutavat, kui konstruktiivset, ülesehitavat.

Konstruktiivse kodanikualgatuse tunnus võiks olla vastutus. Tänane üritus on kahtlemata nende päralt, kelle kodanikuaktiivsus on ülesehitav. Ülesehitav hoiak ei pea üldse tähendama mugandumist ümbritsevate seisukohtadega ja  konfliktitust. Ühiskondliku diskussiooni algatamine ja ülalhoidmine on kahtlemata ülesehitav tegevus, vaatamata sellele et vaba diskussioon sisaldab nii poolt kui vastuargumente.  Selle aasta missiooniinimene, julgete sõnavõttudega avalikkuses esinev sotsioloog Juhan Kivirähk on näiteks viimastel päevadel tekitanud lisaks poolehoiule ka paljude netikommentaatorite raevu, pärast seda, kui ta väljendas EPL oma seisukohta pronkssõduri teisaldamise teemal. Asjade üle argumenteeritult rääkimine nii poolt kui vastu räägib demokraatlikus ühiskonnast, kus inimene saab kasutada sõnavabadust. See ei peagi alati mõnus kuulata olema. Kuid kui  igav oleks elu ilma ägedate vaidlusteta.

Kui Tammsaare parki kogunesid eelmise aasta septembris kodanikualgatuse korras kontserti pidama muusikud ja rahvahulgad, et avaldada toetust president Toomas Hendrik Ilvesele, mäletate ju kõik seda laulva revolutsiooni mini-uusversiooni –siis ka sellal teine osa ühiskonnast, kes eelistas presidendiks Rüütlit, tundis ennast halvasti.

Aasta tegija MTÜ Tallinna Taaskasutus on võtnud vastutuse keskkonna eest ja mõttetu tarbimise vastu. Ei pea välja mõtlema väga keerukaid seoseid, et näha, et ka sellest liikumisest keegi kaotab.  Kaupmehed, reklaamitööstus, maaletoojad, edasimüüjad, isegi prügivedajad ja sorteerijad – kõik need kaotavad, kui inimesed tarbivad mõistlikumalt, mida MTÜ Taaskasutus ajab. 

MTÜ Taaskasutus loojad ei kartnud ujuda vastuvoolu, keset üldrahvalikku tarbimisühiskonna rõõmude avastamist. Kuid nad on ära tabanud paljude inimeste meeleolud, paljude väsimuse osturallidest ja hulludest päevadest ning nad ei karda väita, et uued asjad pole kogu elu. Tänud neile selle eest.

Siinviibijad teavad hästi, et suhtumine kodanikeorganisatsioonidesse ja nende tegevustahtesse pole ei Eesti avalikus sektoris  ega ka äritegelaste hulgas sugugi ühene. Passiivne kodanik, kes on vait, on ametnikule sageli mugavam partner, või mis partnerlusest siin saaks rääkida, pigem objekt, ühik erinevates paberites, millega opereerida.

Kuid õnneks on avalikus sektoris ka vastupidiseid näiteid avaliku sektori koostöötahtest kodanikuühiskonnaga. Välisministeeriumi arengukoostöö büroo on ilmutanud konstruktiivsust ja arusaamist eesti kodanikuühiskonnast ning tahet kodanikeorganisatsioone ära kuulata ning väärib sellega EMSLi aasta tegija tiitlit. Nagu ka AS Paulig, kes on pakkunud tööd MTÜ Töötahe kaudu neile, kes ise konkurentsitihedal tööturul läbi lüüa ei suuda.

Kodanikeühiskond võib olla ebamugav ja tal on palju tahke, kuid ta on õiglane ühiskond. Kodanikuühiskond kannab arusaama, et inimene ja tema aktiivsus  on väärtuslik ja seisukohad väärt ärakuulamist. Õnnitlused kõigile aasta tegijatele!