Vabaühenduste manifesti üle-eestiline osa

Manifesti üle-eestiline osa on koostatud EMSLi eestvedamisel ja vabaühenduste osalusel. Manifesti teist osa (ettepanekud vabaühenduste ja omavalitsuse koostööks) täiendatakse ja muudetakse mõnedes linnades ja valdades kohalike ühenduste poolt vastavalt vajadusele.

VABAÜHENDUSTE MANIFEST 2009. AASTA KOHALIKE VALIMISTE EEL

Eesti vabaühendused pöörduvad kohalikesse volikogudesse kandideerijate poole ettepanekutega tegevusteks, mida nad valituks osutununa saavad omalt poolt ette võtta, et aidata kaasa vabaühenduste ja kodanikuühiskonna tugevnemisele ning ühenduste ja omavalitsuste koostöö paranemisele.

Vabaühendused ei pürgi asendama esindusdemokraatiat ega vaidlusta valitud võimuesindajate kohustust ja õigust otsuseid teha. Teame hästi, et ühiskonnas on erinevaid huve ning ükski grupp ei saa pretendeerida absoluutse tõe esindamisele. Küll aga oleme kindlad, et meie kogemused, teadmised ja oskused saavad olla abiks kohaliku omavalitsuse töös ning koos tegutsedes suudame oma kodukoha elu paremaks muuta.

Meie ettepanekud on jagatud kaheks. Manifesti esimeseks osaks on hea valimistava, mille järgimine aitab kaasa ausale valimisvõitlusele ning võimaldab valijatel teha asjatundlik valik erinevate platvormide ja kandidaatide vahel. Teises osas teeme ettepanekuid tegevusteks, mis aitavad kaasa kodanikuühiskonna ja vabaühenduste tugevnemisele ning omavalitsuste ja ühenduste koostööle. EMSLi eestvedamisel ja teisi vabaühendusi kaasates on koostatud üle-eestilised soovitused kõigile omavalitsustele ning mitmetes linnades ja valdades on kohalikud ühendused lisanud omapoolseid ettepanekuid.

Oleme valmis kohtuma kõigi kandidaatidega, et ettepanekuid lähemalt selgitada ja arutada ning loodame, et hea koostöö jääb püsima ka pärast valimisi.

1. HEA VALIMISTAVA

Valimiskampaania rahastamine on läbipaistev

  • Kõik valimiskampaaniaga seotud kulud rahastatakse üksnes erakonna, valimisliidu või kandidaadi eelarve kaudu, mis avalikustatakse pärast valimisi.

Avalikku võimu ei kuritarvitata

  • Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast ühegi nimekirja või kandidaadi valimiskampaanias.
  • Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
  • Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

Valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele

  • Valimiskampaania teemaringi määrab ühiskondlik olulisus, mitte lihtsus ja atraktiivsus
  • Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest
  • Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid.
  • Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele
  • Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas

Kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avalikud

  • Kandidaadid ei varja oma erakondlikku kuuluvust ega poliitilisi vaateid, samuti seotust erinevate huvigruppidega
  • Valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle.

2. VABAÜHENDUSTE JA OMAVALITSUSTE KOOSTÖÖ

On väga oluline, et vabaühenduste ja omavalitsuste koostöö ei tugineks isiklikele või poliitilistele suhetele, vaid ühtsetele läbi arutatud ja kokku lepitud põhimõtetele. Pidades silmas aktiivsete kodanike pealekasvu, tuleks erilist rõhku pöörata noorte osaluse ja omaalgatuse soodustamisele, sh. õpilasesinduste ja noorteühingute toetamisele.

Kaasamine

Vabaühendustel on teadmisi, oskusi ja kogemusi, mille arvestamine võimaldab teha paremaid otsuseid, vältida vigu ja saavutada nende inimeste toetust, kellest sõltub otsuste elluviimise edukus. Kaasamine ei tähenda üksnes informeerimist, vaid ka teise poole ettepanekute vastu huvi tundmist, kuulamist ja arvestamist. Eriti oluline on kaasamine arengukavade, planeeringute, eelarvete ja teiste otsuste tegemisel, millel on pikaajaline mõju kohalikule elule. Meie ettepanekud:

  • Koostöös vabaühendustega leppida igas linnas ja vallas kokku reeglites, kuidas toimub avalikkuse ja ühenduste kaasamine omavalitsuse otsustesse ning teha need reeglid avalikuks. Eeskuju saab võtta kaasamise heast tavast.
  • Luua volikogu juurde töögruppe, nagu külavanemate ümarlaud, noorte- või eakate volikogud vms, kellega läbi arutada neid puudutavad otsused. Kaasata volikogu komisjonidesse ka ühenduste esindajaid.
  • Kaasamisel pidada eriliselt silmas vähemate osalemisvõimalustega inimesi (nt. keskusest kaugemal elavate või puuetega inimeste ligipääs). Kasutada erinevaid kaasamismeetodeid, loomaks eri vajadustele ja võimalustele vastavaid osalemise viise ning ergutamaks osalemist.

Avalike teenuste lepinguline üleandmine

Esindades ise sihtgruppe, kes vastavat teenust tarbivad, on vabaühendused sageli kompetentsemad, inimlähedasemad ja paindlikumad organisatsioonid teenuste pakkumiseks. Motiveeritud ühenduste abil on nõnda võimalik mitmeid vajalikke teenuseid säilitada või taastada ning tagada piisav kvaliteet mõistliku hinnaga. Meie ettepanekud:

  • Koostöös vabaühendustega selgitada välja vajadused ja nõudluse ulatus vajalike teenuste osas, analüüsida, milliseid teenuseid saab ja oleks vaja lepinguliselt ühendustele üle anda ning sõlmida vastavad kokkulepped.
  • Koostöös vabaühendustega koostada avalike teenuste üleandmise põhimõtted ja teha need avalikuks. Eeskuju saab võtta  avalike teenuste üleandmise heast tavast.
  • Aidata kaasa rahastusvõimaluste, ruumide ja inventari leidmiseks uute avalike teenuste väljatöötamisel. Samuti nõustada äriplaani koostamist või abistada juriidilistes küsimustes.

Vabaühenduste tegevuste rahastamine

Vabaühendused saavad oma tegevusteks raha erinevatest allikatest: liikmemaksudest, annetustest, toodete või teenuste müügist, projekti- ja tegevustoetustest jms. Kui ühenduse tegevus teenib avalikke huvisid, on õige ja vajalik selle toetamine avaliku võimu eelarvest. Meie ettepanekud:

  • Koostöös vabaühendustega leppida kokku rahastamise põhimõtted ja teha need avalikuks. Eeskuju saab võtta ahastamise hea tava tööversioonist.
  • Lisaks ühenduste projektirahastamisele töötada välja tegevustoetuste eraldamise kord, millega aidata kaasa organisatsioonide tegutsemissuutlikkuse kasvule.
  • Avalikustada omavalitsuse kodulehel kõik vabaühendustele tehtud rahaeraldised koos hilisema aruandlusega, tagamaks läbipaistvust ja võimaldamaks avalikkuse kontrolli.

Muud toetustegevused

Meie ettepanekud:

  • Luua andmebaas kõigist vallas või linnas tegutsevatest vabaühendustest, sh. seltsingutest, koos nende tegevusala ja kontaktandmetega ning teha see omavalitsuse kodulehel avalikuks.
  • Luua vabaühendustele võimalus kajastada oma tegevusi kohaliku omavalitsuse infokanalites (kodulehekülg, valla- või linnaleht jms)
  • Kiita ja tunnustada tegusamaid vabaühendusi ja tuua neid avalikult eeskujuks, et innustada üha enamaid kogukondi tegutsema.
  • Määrata kindel töötaja, kelle ülesandeks on kaasamise korraldamine omavalitsuse otsuste vastuvõtmisse ning muu suhtlemine vabaühendustega, välistamaks inimeste jooksutamist ja segadusi info liikumisega.
  • Informeerida ja koolitada ametnikke ja volikogu liikmeid vabaühenduste olemuse, tegutsemise ja paremate praktikate osas, korraldada ühiseid ettevõtmisi, mille käigus on nii omavalitsusel kui ka ühendustel võimalik teise poole tööga kursis olla.
  • Korraldada tõhusat infovahetust: selgitada vabaühendustele, millised on erinevate valdkondade riiklikud suundumused ning viia kohalike ühenduste ja kogukondade vajaduste kohta informatsiooni riiklikule tasandile.
  • Lähtuda ühendustega koostööd tehes põhimõttest “usalda, aga kontrolli”, mis tähendab bürokraatia vähendamist nõuete osas, samal ajal tundes huvi nende ettevõtmiste suhtes. Vabaühendused ja kogukonnad on tegusad ja abivalmid, kui neid rohkem usaldada ja nende tegemisi moraalselt toetada. Huvi ülesnäitamine kohaliku omavalitsuse poolt annab tuge ühenduste ettevõtmistele.