Kogukonnapraktika Ettevõtlusteatris
Maris Marko, 15. jaanuar 2016
Ettevõtlusteater on ettevõtlikkust ja ettevõtlust õpetav metoodika, mis pakub noortele eluks vajalikke kogemusi ning avardab nende maailmapilti. Üksiti kannab sama nime ka MTÜ, mille tegevuses koolinoored meeleldi kaasa löövad.
Rakvere Gümnaasiumi ettevõtlikel noortel oli hiljaaegu võimalus Ukrainas oma kogemusi jagamas käia ning hankida ka uusi ideid kogukonnapraktika raames MTÜs vabatahtlikuna kaasa lüües. Neli noort – Liisa-Mai Nurk, Anna Topkina, Kristjan Pukki ja Henri Olavi Suomalainen – vastasid Kuulutaja küsimustele.
Miks oled ennast selle projektiga sidunud?
KP: Ettevõtlusteatriga olen lähemalt koostööd teinud 2013. aasta hilissügisest. 2014. aasta märtsis toimus Rakvere Gümnaasiumis majanduskonverents “Ettevõtlik inimene on ühiskonna tõeline väärtus” ning sinna oli vaja etteastet oma kooli õpilastelt. Kuna käisin ka majandustundides, tegi õpetaja Reet Bobõlski ettepaneku lavastada Ettevõtlusteatri metoodikal põhinev lugu Ööjooksu sünni- ning eduloost. Oleme seda lugu veel esitanud mitmeid kordi üle Eesti; kaasa arvatud 2014. aasta Arvamusfestivalil Paides.
Ettevõtlusteater on minu meelest suurepärane viis, kuidas igas vanuseastmes noortele õpetada ettevõtlust ja ka ettevõtlikkust. Selle abil saab neid inspireerida ning teadvustada, et kõik on võimalik, kui asja piisavalt uskuda ja panustada. Samas ei keskendu Ettevõtlusteater kõigest edu näitamisele. Ka meie rääkisime enda lavastuses sellest, mida Ööjooksu korraldaja Marko Torm üle elas ning millest ta loobuma pidi, et praeguseks juba Eesti igasuviseks suursündmuseks saanud Ööjooks üldse toimuda saaks.
HOS: Sidusin end Ettevõtlusteatriga, sest mulle pakkus huvi selline teistsugune lähenemine ettevõtluse (sh majanduse) õpetamisele ja ka õppimisele. Lisaks huvitas mind see, milliseid tulemusi võib saavutada, kasutades just Ettevõtlusteatri meetodeid.
AT: Klassikaaslased palusid abi Ettevõtlusteatri tutvustuse tõlkimisega vene keelde. Hea meelega aitasin neid ning nad pakkusid mulle võtta kogukonnapraktikaks MTÜ Ettevõtlusteater. Olin nende pakkumisega nõus, kuna see tundus väga huvitav.
Mida on see Sulle andnud?
KP: Iga asi siin elus õpetab midagi kasulikku ja vajalikku edasiseks eluks. Naudin näitlemist, käin Rakvere Gümnaasiumi Teatriansamblis juba kuuendat aastat, Ettevõtlusteatriga koostööd tehes olen saanud seda teha topeltkogustes. Samas ei ole Ettevõtlusteatri puhul tegemist tavalise kooliteatriga, kuna jutustame ettevõtte/ettevõtja lugu ning kogu etenduse ülesehitus on teistsugune.
LMN: Nagu ikka kõik teatriprojektid annavad juurde julgust, sära ja enesekindlust, siis Ettevõtlusteatrist olen kaasa saanud ka ettevõtlusega seotud teadmisi.
HOS: Ettevõtlusteatriga tegelemine on andnud mulle teadmise, et on olemas väga erinevaid õppemeetodeid, mis võivad olla väga tulemuslikud. Läbi selle olen saanud ka uusi teadmisi majanduse valdkonnas, olen muutunud ettevõtlikumaks (tegutsen nüüd rohkem teadvustatult) ning olen saanud uusi vajalikke kogemusi kogu eluks.
Mida te Ukrainas tegemas käisite ja kuidas läks?
LMN: Ukrainas esindasime Ettevõtlusteatrit Lääne-Viru maavalitsuse delegatsioonis projekti “Noor ja ettevõtlik” raames. Külatuse jooksul tutvusime haridusasutustega Kominternivski rajoonis, lisaks tutvusime Ukraina kultuuriga. Kokkuvõtlikult võib öelda, et reis oli väga õpetlik ja tore.
MTÜ Ettevõtlusteater – mis see on ja mida seal praktika raames teha sai?
KP: Ettevõtlusteatri puhul on tegemist mittetulundusühinguga, mille eesotsas on Piret Põld, Siiri Kohver ja Diana Tandru. Lühidalt öeldes on Ettevõtlusteater uudne, muutuvat keskkonda arvestav ja noortele sobiv ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õpetamise metoodika. Praktika ajal oli meil palju huvitavaid tegemisi. Saime esitleda Ettevõtlusteatrit Eestisse sõitnud ukrainlastele ning viisime läbi ka ettevõtluspäeva Kadrina Keskkooli 12. klassi õpilastele. Samuti tutvusime sellega, kuidas Ettevõtlusteater üldse toimib ja mida inimesed seal teevad, et antud MTÜ veelgi suuremate gruppideni jõuaks.
LMN: MTÜ Ettevõtlusteatris tegeletakse noorte ja laste harimisega ettevõtluse vallas läbi teatri. Kui ettevõtlus võib tunduda lastele keeruline ja seetõttu ka igav, siis teatri juurde toomine toob juurde mängulisust ja lihtsust, mis teeb ka ettevõtluse ja ettevõtlikkuse noortele atraktiivsemaks.
Miks just seal kogukonnapraktikat teha?
KP: Mõnes mõttes püsisin oma mugavustsoonis, kuid samas huvitusin tõesti sellest, milline näeb välja Ettevõtlusteatri igapäevane töökorraldus ning mida sellise mittetulundusühingu juhtimine endast kujutab.
LMN: Ettevõtlusteatris sai kohtuda paljude erinevate ja huvitavate inimestega, teiseks sai seal arendada enda esinemisjulgust ja kindlasti sain juurde ka enesekindlust.
AT: Ma soovitan MTÜ Ettevõtlusteatrit kogukonnapraktikaks, kuna see on huvitav ja paljud inimesed isegi ei tea selle olemasolust. Samuti saab tutvuda toredate inimestega, osaleda erinevates üritustes ja õppida palju uut ja eluks vajalikku.
Mida Ettevõtlusteatri kogemusega edasises elus saab peale hakata?
HOS: Tänu Ettevõtlusteatrile olen saanud uusi teadmisi majanduse valdkonnas, olen muutunud ettevõtlikumaks ning olen teadlikum võimalustest ja probleemidest, mis võivad kaasneda ettevõtlusega. Üheks võimaluseks on luua oma ettevõte, tegutseda targalt ning rakendada Ettevõtlusteatris omandatud teadmisi.
LMN: Kindlasti annab see juurde julgust esineda ja laval olla, õppisin palju ka ettevõtluse enda kohta. Selle kogemusega on mul kergem alustada ettevõtlust ja ka iseseisvat elu.
Lugu “Ettevõtlikkus tuleb lava kaudu” ilmus Lääne-Virumaa lehes Kuulutaja 15. jaanuaril 2016.