Programmist

Kogukonnapraktika idee on lihtne: õpilased löövad mõne nädala jooksul umbes 10-15 tunni jagu kaasa enda valitud organisatsiooni tegevustes, täites mõnd endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet. Nad osalevad vabaühenduse töös ja näevad, kuidas sünnib ja toimib kodanikualgatus. Noored saavad teada, milliseid ühiskonnaprobleeme vabaühendused lahendavad ning miks seda tehakse.

Vabaühenduses on juhendaja, kes aitab mõista, miks on konkreetse vabaühenduse töö kogukonna jaoks oluline. Samal ajal aitab (ühiskonnaõpetuse) õpetaja koolitunnis õpilastel kogetut analüüsida, sidudes selle teoreetiliste teadmistega.

Kogukonnapraktika meetod arendati koos ühiskonnaõpetuse õpetajatega, aluseks võeti rahvusvahelised näited, kus õppekava osana tehakse kogukonnale kasulikku tööd: programmi International Baccalaureate tegevus “Creativity. Action. Service” ja Ameerika Ühendriikide õppeasutuste ja kogukondade liikumine “Community Service”.

Kogukonnapraktika tulemused

  • Viie aasta jooksul on programmis osalenud 31 kooli ja praktikat on teinud ligi 2000 noort üle Eesti.
  • 2016/2017 õppeaastal arvas 87% praktika läbinud noortest, et kogukonnapraktika andis neile väärt kogemusi.
  • 51% noori uskus, et lööb edaspidi vabaühenduste tegevuses kindlasti kaasa.

Mida annab kogukonnapraktika noortele?

  • teadvustavad end ühiskonnaliikmetena, kes saavad olulistes küsimustes kaasa rääkida ja ühiskonna arengut mõjutada
  • õpivad ennast motiveerima, koostööd tegema, aega planeerima ja kaasama
  • oskavad pärast praktikat kaaluda vabatahtlikku tegevust ja vabaühenduses töötamist
  • saavad töökogemuse, mis aitab valida tulevast eriala ja annab parema positsiooni tööturul ja ülikooli astumisel

Mida annab kogukonnapraktika koolile?

  • toob kooli kogemused elust enesest
  • muudab õpetaja töö lihtsamaks, sest aitab saavutada gümnaasiumi õpitulemusi, näiteks julgeb kogukonnapraktika läbinud noor osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, sh kodanikualgatustes
  • arendab paljusid üldpädevusi, sh sotsiaalset ja kodanikupädevust, kultuuri- ja väärtuspädevust, enesemääratlus-, õpi- ja suhtluspädevust ning ettevõtlikkuspädevust

Mida annab kogukonnapraktika vabaühendusele?

  • aitab kaasata kooli ja noori kogukonna tegevustesse
  • noored toovad vabaühendustesse uusi mõtteid ja teadmisi ning aitavad praktika käigus ühtteist ka päriselt ära teha

Osalevad koolid

  • Lääne-Virumaa
    • Kadrina Keskkool
    • Rakvere Gümnaasium
    • Rakvere Reaalgümnaasium
    • Tapa Gümnaasium
  • Raplamaa
    • Rapla Ühisgümnaasium
    • Rapla Vesiroosi Gümnaasium
  • Läänemaa
    • Läänemaa Ühisgümnaasium
  • Jõgevamaa
    • Jõgevamaa Gümnaasium
  • Tartumaa
    • Hugo Treffneri Gümnaasium
    • Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
    • Tartu Annelinna Gümnaasium
    • Ülenurme Gümnaasium
  • Harjumaa
    • Keila Kool
    • Rocca Al Mare Kool
    • Tallinna 32. Keskkool
    • Tallinna Laagna Gümnaasium
    • Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium
    • Tallinna Prantsuse Lütseum
    • Tallinna Pääsküla Gümnaasium
    • Tallinna Saksa Gümnaasium
  • Viljandimaa
    • Tarvastu Gümnaasium
    • Viljandi Gümnaasium
  • Võrumaa
    • Antsla Gümnaasium
  • Põlvamaa
    • Põlva Gümnaasium
  • Valgamaa
    • Valga Gümnaasium
  • Ida-Virumaa
    • Jõhvi Gümnaasium
    • Kiviõli I Keskkool
  • Saaremaa
    • Kuressaare Gümnaasium
  • Hiiumaa
    • Hiiumaa Gümnaasium

Osalevad vabaühendused

Programmis osalevad vabaühendused on koondatud kodanikuharidusega tegelevate vabaühenduste andmebaasi.

Kodanikuharidus

Kogukonnapraktika on üks mitmetest Eestis rakendatavatest kodanikuhariduslikest programmidest. Kodanikuharidusest ja kodanikuhariduse koalitsioonist loe edasi siin.

Ajalugu

2013/14 õppeaastal pilootprojektis osales kaks kooli, 113 õpilast ja 16 vabaühendust Lääne-Virumaalt. Pilooti rahastas aastatel 2013-2014 Siseministeerium. Loe osalejate tagasiside kokkuvõte. Kuna osalejad kiitsid algatust, siis alates 2014. aastast jätkas EMSL seda juba programmina eesmärgiga viia see kõikjale Eestisse.

2014/15 õppeaastal osales programmis juba kuus kooli pea 300 õpilasega ja 55 vabaühendust neljast maakonnast, ühinesid: Harjumaa, Läänemaa ja Raplamaa. Loe osalejate tagasiside kokkuvõte. Programm sai laieneda ja areneda tänu Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fondi rahastusele aastatel 2014-2015 kodanikuhariduse koalitsiooni loomise raames. Sel ajal sai valmis kogukonnapraktika käsiraamat.

2015/16 õppeaastal ühines programmiga veel 476 noort, kokku osales sellel õppeaastal 10 kooli ja 106 vabaühendust seitsmest maakonnast, ühinesid Viljandimaa, Tartumaa ja Jõgevamaa. Ühines esimene vene/eesti õppekeelega kool Tallinnas.

2016/17 õppeaastal praktikal käis veel 608 noort, ehk programmis osales 21 kooli ja 136 vabaühendust kaheksast maakonnast, lisandus Võrumaa. Ühines teine vene/eesti õppekeelega kool Tartus. Loe osalejate tagasiside kokkuvõte.

2017/18 õppeaastat alustasime 29 kooli ja 142 vabaühendusega kolmeteistkümnes maakonnas, ühinesid Saaremaa, Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa.

Alates 2015. aastast kuulub kogukonnapraktika Haridus- ja Teadusministeeriumi Noortevaldkonna programmi, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. EMSL Eesti Noorsootöö Keskuse partnerina aitab koos avatud noortekeskuste ja teiste organisatsioonidega tõhustada Eesti noorte, eriti tõrjutusriskis noorte kaasamist ja parandada noorte üldist tööhõivevalmidust. Selle etapi eesmärk on 2018. aasta lõpuks katta kogu Eesti: rakendada programmi vähemalt 50 koolis, kaasata selle kaudu ligi 250 vabaühenduse ja 3000 õpilase.