Praktika juhendamise tööriistad

Juhendamiskoolitus

Viiest videost koosnev koolitus teeb põhjalikult selgeks programmi sisu, praktika juhendamise tööriistad ja tagasisidestamise. YouTube kanalis esitlusloendina: eesti keeles | vene keeles.

 

1/5 “Kogukonnapraktika teeb noortest head kodanikud” tutvustab programmi:

 

2/5 “Kogukonnapraktika meetod” annab põhjaliku ülevaate, mida kogukonnapraktikas osalemine tähendab:

 

3/5 “Praktika ettevalmistus” aitab praktikaks valmistuda ja esimesi kohtumisi läbi viia:

 

4/5 “Juhendamine ja lõpetamine” annab nõu, kuidas noort praktika ajal juhendada, jooksvat tagasi- ja edasisidet anda, edukalt saadud kogemust analüüsida ja lõpetada:

 

5/5 “Tulemus on õppimine” võtab lühidalt kokku, kuidas kogukonnapraktikaga noortest head kodanikud saavad:

Õppida tundma inimest, et teada saada, milleks ta võimeline on ja mida ta vajab, et õnnestuda.

Soovitused juhendajale

Noor on vähema elukogemusega unistustega inimene, luba tal õppida seal, kus su jaoks on tema vead ohutud ja ära kärbi tema tiibu. Las teie koostöö olla õpetlik ja mänguline, samas tulemuslik ja sõbralik.

  • Kontrolli ennast, et mitte võtta kogu vastutust endale, aga samas jää toetavaks.
  • Loo võimalused noortele tema tegevuse analüüsimiseks, mõistmiseks, mis oli keeruline, mis üllatas ja mis tuli hästi välja.
  • Saad aidata noorel õppida, olla pigem tema õppimise kui tegevuste juhendaja. Noor õpib valdkonnast/teemast, iseendast ja tegevustest. Jälgi seda teekonda ja anna tagasisidet pidevalt ja jooksvalt, mitte vaid praktika lõpus.
  • Kogukonnapraktika käigus saad noorele avada ukse:
    • kodanikuühiskonda,
    • sinu organisatsiooni,
    • heaks ja aktiivseks kodanikuks olemisse.
  • Meetodeid tagasisidestamiseks, eelhäälestamiseks ja tegevuste analüüsimiseks ning noore mõistmiseks: mitteformaalne.ee. Samuti on abiks koolitaja Kristi Jüristo raamat Vabatahtiku vastuvõtmise ABC.
  • Kindlasti tutvu Kogukonnapraktika käsiraamatu ja videkoolitusega, kus on palju juhiseid ja nõuandeid, kuidas praktikat hästi planeerida ja ellu viia.

Esimesed kohtumised juhendaja ja praktikandiga

  • Enne esimest kohtumist võid anda mängulise ülesande kodulehega tutvumiseks ja enda organisatsiooniga kurssi viimiseks (nt otsi kodulehelt vastused 2-4 küsimusele). Siis on noor ennast veidi rohkem praktikaks ette valmistanud.
  • Kohe esimesel kohtumisel lepi kokku kõikide järgmiste kohtumiste ajad või vähemalt praktika lõpp ja viimane kohtumine.
  • Lepi kokku suhtluskanal, mida praktika käigus suhtlemiseks kasutatakse.
  • Mõtle, kuidas oma organisatsiooni tutvustada, et see liiga raske ei oleks, eriti kui on tegemist suurema organisatsiooniga. Organisatsiooni eesmärgid ja tegevused peavad ka endal olema hästi läbi mõeldud, et neid oskaks selgelt sõnastada.
  • Umbes tund aega on sobiv aeg esimeseks kohtumiseks, rohkemaks ei pruugi noorel tähelepanu jätkuda.

Praktikategevustest

  • Haakuvad noorte huvidega.
  • On kasulikud ja vajalikud.
  • Peavad võimaldama algatust.
  • Rutiinsed ülesanded ja algatusvõimet võimaldavad ülesanded peavad olema tasakaalus. Alguses pigem rutiinsed ja kerged ülesanded, siis suuremat algatust nõudvad tegevused.
  • Lõpetatavad tegevused moodustavad ühe terviku. Julge anda vastutust, et noorel oleks nö „enda“ projekt, mille ta planeeris, viis ellu ja lõpetas. Tegemist võib olla mõne väga väikse tegevusega, nt teatud summa eest mõnele üritusele toitlustuse tagamine.
  • Noor on vähem elukogenud, sinu valdkonnast ning tööspetsiifikast ei pruugi ta palju teada. Seepärast võtab enda kurssi viimine ja kokku võtmine kordi rohkem aega kui tegevus ise – anna noorele ruumi, piisavalt aega ja näita oma valmidust aidata või nõu anda kui ta seda vajab.
  • Analüüsi jooksvalt teie koostööd kahe küsimuse abil:
    • Kas ta saab hakkama?
    • Kas see pakub talle huvi? (kõik ei pea meeldima, aga katsu leida „präänik“, mis paneb silmad särama)

Häid praktikaid teistelt juhendajatelt

  • Kui on palju praktikante, siis on kõik tegevused ja tegijad pandud Google Drive’is tabelisse, millele kõigil pidev ligipääs.
  • Facebooki grupp oma praktikantidele, kus saab kiiresti infot vahetada.
  • Julge vastutuse andmine tegevuste elluviimiseks.
  • Räägi noorele, mida sa ise õpid/õppisid – samale tasandile tulemine aitab noorel vähendada stressi ja aitab tal paremini mõista ka oma õppimist.

„Ei ole olemas passiivseid noori! „Passiivsed“ on aktiivsed seal, kus sa ei näe/tea.“ (Kristi Jüristo)

Soovitused on kogutud kokku juhendajate koolitustelt 2016. aasta sügisel, mida korraldas SA Archimedes Noorteagentuur koostöös vabaühenduste liiduga EMSL. Koolitas Kristi Jüristo, hingelt ja hariduselt noorsootöötaja, mitmete õppematerjalide autor (sh Euroopa vabatahtliku teenistuse vastuvõtvatele organisatsioonidele mõeldud käsiraamat “Vabatahtliku vastuvõtmise ABC“), kelle tegemistes on noorte ja noorsootöötajate koolitamine olnud peamiseks valdkonnaks alates aastast 2001, seda nii kodu- kui välismaal.

Koolitused viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ tegevuskava raames.