Kogukonnapraktika viie õppeaasta tulemused: noored vabakonda, uued ideed vabaühendustesse ja tulevikku vaatav õppimismudel koolidesse
Kogukonnapraktikat tehes õpivad noored ennekõike õppima – oma kogemusi analüüsima ja neist järeldusi tegema. Juba kuuendat õppeaastat Vabaühenduste Liidu juhitav programm toob kokku koolinoored, vabaühendused ja koolid ning loob osalejate vahel koostöövõimalusi, mõistmist ja ühist tulevikku vaatamist. Helen Talalaev vaatas tagasi programmi senisele viiele aastale ning küsis, mida programm eri osapooltele annab.
2013/14.-2017/18. õppeaastatel osales kogukonnapraktika programmis 31 kooli ja praktikal käis ligikaudu 2000 õpilast üle Eesti. Igal aastal küsisime osalejatelt saadud kogemuse kohta tagasisidet, viie aasta jooksul saime seda 910 õpilaselt, 27 õpetajalt ja 102 juhendajalt. Balti Uuringute Instituut analüüsis saadud tagasisidet ning järeldas, et programmis osalenud õpetajate, juhendajate ja õpilaste tagasisideküsitluste vastustele tuginedes on kogukonnapraktika programm väga väärtuslik noorte silmaringi laiendamiseks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks, praktilise töökogemuse saamiseks ja kogukonnaelus aktiivselt kaasa löömise innustamiseks.
Kogukonnapraktika toob noored vabakonda ja aitab neil ennast tundma õppida
Praktika algab sellega, et õpetaja tutvustab õpilastele praktikavõimalusi. Seejärel otsivad õpilased endale kogukonnapraktikaks kohti pakkuvate vabaühenduste andmebaasist sobiva praktikakoha. Vabaühenduses võtab noore vastu praktikajuhendaja, kes aitab mõista, miks on konkreetse organisatsiooni töö kogukonna või ühiskonna jaoks oluline. Noored kogevad, milliseid ühiskonna probleeme vabaühendused lahendavad ning miks nad seda teevad. Õpetaja aitab koolitunnis kogetut analüüsida, sidudes selle teoreetiliste teadmistega ja aidates õpilastel saada aru ühiskonna toimimisest ja aktiivse kodaniku rollist.
Tagasisideküsimustiku vastustele tuginedes on õpilased kogukonnapraktikaga üldiselt rahul, tundes rahulolu ja uhkust tehtu ning väljakutsete seljatamise üle. 88% praktika läbinutest arvas, et kogukonnapraktika oli huvitav, ning 75% uskus, et praktika oli kasulik kogemus. Lisaks tõid paljud välja, et kogukonnapraktika andis neile uusi teadmisi, kogemusi, kontakte ja laiendas silmaringi.
Kõige rohkem toovad noored välja andmisrõõmu – tunnet, et nad said teha head, tahtmata midagi vastu saada (siin ja edaspidi tsitaadid tagasisideküsitlustest):
“Aidata abivajajaid, on palju lapsi, kelle vanemad ei suuda jõulude ajal kõike head ja paremat neile osta.”
“Minu jaoks oli kõige väärtuslikum kogemus, et meile räägiti väga palju, kuidas kodutud loomad varjupaika sattunud on ja see pani väga sügavalt mõtlema.”
“Näha, kuidas tegelikult asjad ühiskonnas on, ning kuidas väikestest tegudest piisab, et teisi aidata.”
“See, et ma sain aidata neid inimesi, kellel seda vaja on.“
Keskmiselt 10–15 tunni pikkuse praktika käigus täidavad õpilased väga erinevaid ülesandeid: korraldavad üritusi, pakivad ja jagavad toiduabipakke, osalevad ühenduse värbamisprotsessis, hoolitsevad loomade eest, koguvad annetusi, korraldavad küsitlusi, otsivad sponsoreid, teevad videoid ja löövad kaasa mitmel muul moel. Noored hindasid saadud kogemusi ja uusi oskuseid ning tõdesid, et need annavad neile eelise nii edasi õppimisel kui ka tööturule suundumisel:
“Ma kohtusin erivajadustega lastega ning ma õppisin nendega suhtlema.”
“Arendasin enda oskusi videograafia valdkonnas”
“Kõige väärtuslikum kogemus oli võõraste inimestega suhtlemine. Alguses tundus erinevate söögikohtade küsitlemine hirmutav, kuid mida aeg edasi, seda kergemaks see muutus.“
Kogukonnapraktika läbinud noored õpivad ennast paremini motiveerima, koostööd tegema, aega planeerima ja kaasama. Omandatud oskustena tuuakse välja:
“Meeskonnatöö ja oskus reageerida”
“Puhtalt eneseteostuslik kogemus. Õppides tundma seda organisatsiooni, kasvasin ma ise inimesena ning sain palju kogemusi.”
“Õppisin aega planeerima.”
“Minu jaoks olid kõige väärtuslikumad kõik need uued teadmised ja kontaktid, mis ma praktika jooksul sain.“
“Tulla toime ootamatustega, mis ei ole algsesse plaani arvestatud. Tuleb rahulikuks jääda ja teha tarkasid otsuseid pingelises olukorras.“
Praktika läbimine mõjutab õpilaste väärtushoiakuid, nagu isiklik vastutus, sotsiaalne õiglus, säästev eluviis:
„Sain asju näha teisest vaatenurgast“
„Õppisin, et riideid ja muud esemeid ei tohiks ära visata, need peaksviima taaskasutusse.“
„Kõige väärtuslikumaks pean ma seda, et sain aru kui suur ületarbimine meie ühiskonnas on ning sain teada kuidas aidata seda parandada.“
„Praktika ajal sain aru, kui palju mul on elus vedanud.“
Olulisima tulemusena saab aga esile tuua selle, et kogukonnapraktika läbinud teadvustavad end ühiskonnaliikmetena, kes saavad olulistes küsimustes kaasa rääkida ja ühiskonna arengut mõjutada. Nõnda aitab programm õpetada uut põlvkonda, kes Eesti elu aktiivselt edasi viiks:
“Mu mõtlemine vabatahtlikust tööst muutus mulle veel tähtsamaks ning sooviksin ka edaspidi osaleda või kusagil vabatahtlikuna aidata.“
“Ma sain teada vabaühenduste vajalikkusest riigis ning tänu erinevatele ülesannetele sain ennast proovile panna näiteks informatsiooni otsimises ja selle põhjal küsimuste sõnastamises. Terve praktikal veedetud aeg oli üks väärtuslik kogemus, sest erinevad ühingu liikmed andsid meile ülevaate ühingutest, millega üks vabaühendus tegeleb, nende vajalikkusest ning nad usaldasid meile tähtsaid ülesandeid.”
“Alguses olin praktika suhtes skeptiline, kuid nüüd arvan, et praktika oli huvitav kogemus ja avardas minu maailmapilti. Kui praktikat poleks olnud, ei oleks ma ealeski mõelnud vabatahtlikule tööle ega pidanud seda oluliseks, sest MTÜdest räägitakse vähe. Arvan, et kogukonnapraktika aitab tuua noori vabatahtliku töö juurde, arendama ettevõtlikust, et midagi oma kodukoha ja teiste inimeste jaoks ära teha.”
Seega on tänu kogukonnapraktikale paranenud noorte suhtumine vabatahtlikkusse töösse ja abivajajatesse.
Kogukonnapraktikandid toovad vabaühendustesse uusi ideid
91% juhendajatest vastas tagasisides, et kogukonnapraktika programmis osalemine oli neile pigem kasulik. Toodi välja, et õpilased olid nende organisatsioonile suureks abiks, aidates neid erinevate ülesannetega, ja et noored andsid vabaühendusele värskeid ideid.
“Jõuluajal on palju üritusi ja väga hea oli, et oli paar inimest juures, keda abiks kutsuda.”
“/…/ oli õnn ja rõõm saada uus kogemus. Praktikantide tegevus, nende mõtted olid ja on inspireerivad, see on suur väärtus meie MTÜ-le.”
“Paremaks muutus meie projektis osalevate õpilaste suhtumine täiskasvanutesse ja nad nägid, et on inimesi, kes neist tõeliselt hoolivad; õppisid oma lubadustest kinni pidama, sest minu praktikandid olid oma nõudmistes väga järjekindlad.”
71% juhendajatest tõi tagasisideküsitluses välja praktika jooksul kogetud positiivseid üllatusi: noorte positiivne suhtumine ja huvi, tahe midagi muuta, kohusetundlikkus, ootustest suurema panuse andmine:
„Praktikant tegi vaatluse tulemusena 3-lehelise oma arvamuse, kuidas võiks kergliiklus /…/ teatud tänavatel kulgeda, tegi joonised ja kirjeldused, kuigi tema ülesandeks oli vaid jälgida teatud ajal , kui palju inimesi ja autosid seal liigub ning kirja panna vaid mõned arvud.“
„Üllatas, et noored on väga teadlikud ja küpsed ja väga motiveeritud“
„Ehk noorte kohusetunne. Nad olid konkreetsemad ja oma sõnade eest rohkem valmis vastutama, kui paljud täiskasvanud“
„Üllatavalt meeldiv kogemus oli, kui hästi annab noori kaasata tegevustesse ilma suurt lisakoormust organisatsioonile või juhendajale tekitamata.“
Programmis osalemine toob vabaühendustesse praktikantide juhendamise kogemusi, mis aitab ka ühenduse muus töös, kus on vaja vabatahtlikke ja teisi organisatsiooni eesmärkide saavutamisesse panustavaid inimesi juhendada, motiveerida, toetada ja tunnustada. Kuna juhendajad saavad toeks mitmeid juhendmaterjale, siis aitab programmis osalemine tõsta vabaühenduse võimekust uusi inimesi oma tegevustesse kaasata.
Kogukonnapraktika kui tulevikku vaatav õppimismudel
Kogukonnapraktika kuulub aktiivõppemeetodite hulka koos juhtumianalüüside või uurimisprojektidega. Meetod lähtub sellest, et õpilane on aktiivne õppija, märkab probleeme ja otsib lahendusi ning seob eelnevaid teadmisi uutega. Näiteks kirjeldatakse kogukonnapraktikandile vabaühenduses mõnd probleemi või ülesannet, millele ta peab ise lahenduse otsima, seda küll juhendaja suunamise ja toetamise abil.
Kogukonnapraktikas on väga olulisel kohal eesmärkide seadmine – enne praktikat mõtleb õpilane läbi, mida ta saavutada tahab. Praktika käigus tegutseb ta nende eesmärkideni jõudmise nimel, vajadusel korrigeerib neid või oma tegevust. Selles on talle toeks praktikajuhendaja. Praktika lõpus hindab õpilane, kuivõrd ta oma eesmärgid saavutas. See aitab tal õppida ennast oma õppimisprotsessis juhtima ja uuest kogemusest kõige enam kaasa võtma ning õppima.
95% õpetajatest arvas, et programm oli kõigile osalistele pigem kasulik. Enim toodi välja, et kogukonnapraktikal käimine toetab praktiliste oskuste omandamist (nt ettevõtlus, ajaplaneerimine, meeskonnatöö, suhtlusoskus) ning kogukonnapraktika toetab ka üldist arusaama vabatahtlike tööst ja ühiskondlikest probleemidest:
“Õpilased mõistsid iseenda ja oma kaaslaste tegevuse tähtsust kogukonna jaoks.”
“Näiteks mõisteti, et ongi reaalselt ka neid inimesi, kes lisaks oma põhitööle panustavad teiste inimeste abistamisse.”
“Praktika võeti vastu algul võõristusega, kuid selle läbimisel olid noored positiivselt üllatunud, millise kogemuse see pakkus. Osa noori liitus organisatsioonidega. See kindlasti avardas noorte silmaringi.”
Kogukonnapraktika annab ette põhjalikult läbimõeldud ja ette valmistatud tööriistad (praktikapäevik, veebipõhised registreerimis- ja tagasisidevormid, vabaühenduste andmebaas, käsiraamat, videokoolitus juhendajatele), mis aitavad õpetajal teoreetilisi teadmisi praktikas kogetu ja koolis õpitut igapäevaeluga siduda.
Ka õpilased on sellist kasu märganud:
“Jah, alguses olin selle osas natuke skeptiline, kuid nüüd mõistan, et see toob natukene värvi halli argipäeva. Ühiskonnaõpetuses õpitut on hea ka reaalses elus praktiseerida. Hea vaheldus.”
Kuidas noorte, õpetajate ja juhendajate koostööd veel tõhusamaks muuta
Osalised hindavad kõrgelt Vabaühenduste Liidu tuge (tugimaterjalid, koolitused ja ettekanded) kogukonnapraktikale. Jälgime ka edaspidi pakutava toe ajakohasust ja tugimaterjalide arusaadavust ning vajadusel muudame materjale, mis on seda olulisem, et küsitluste vastuste kohaselt on praktikast saadav kasu parim siis, kui programmis osalejad juhendmaterjale kasutavad ja neist õpivad.
Meeldiva praktikakogemuse eeldus on kõigi osaliste tõsine suhtumine praktikasse. Kui nii õpetajad, juhendajad kui õpilased mõistavad praktika eesmärki, oskavad üksteist toetada ja vajadusel aidata, siis on praktikast ka kõige enam kasu. Sellele aitab palju kaasa see, kui praktika on kooli ja vabaühenduste töötajate seas läbi räägitud ning nii õpilased kui ka juhendajad arvestavad üksteise tundma õppimiseks ja abistamiseks piisavalt aega. Seetõttu ongi järgmise paari aasta jooksul plaanis koolidega individuaalselt läbi arutada, kuidas programm igas koolis kõige jätkusuutlikumalt toimida saaks.
Kogukonnapraktika programmi mõju suurendab see, kui õpilastele selgemalt ja neile arusaadavas keeles selgitada, mida praktika neile annab. Siin on õpetajatel ja juhendajatel väga oluline roll, sest just nemad suhtlevad noortega otse. Praktikaks ettevalmistamine, noorte huvidele ja võimetele vastava praktikaorganisatsiooni leidmine ja eesmärkide seadmine, aga ka saadava kogemuse analüüsimine tagavad väärt kogemuse, millest on tulevikku silmas pidades palju õppida. Vabaühenduste Liit töötab selle nimel, et programmis osalejatel oleks tõhusad abimaterjalid, näiteks selleks õppeaastaks valmis videokoolitus praktikajuhendajatele, mis aitab juhendajatel luua praktikakogemuse, millest nii noortel kui juhendajatel rõõmu oleks.
Kogukonnapraktika on senise viie õppeaasta jooksul pidevalt muutunud ja arenenud. Alustasime kahe pilootkooliga Rakveres, kelle kogemus aitas vormida programmi kuju ja sisu. Järgmistel aastatel tõid paljud koolid, vabaühendused ja praktikal osalenud noored kogemusi ja teadmisi, mis on pidevalt aidanud programmi täiendada ja muuta, et see oleks just selline, millest kõige enam kasu on. Hea meel on näha, et meie töö on vilja kandnud ja täna on meil üle Eesti toimiv programm, mis noortele kodanikuaktiivsuse kogemust võimaldab. 2019. aasta alguseks on praktikakogemuse saanud ligi 50 kooli ja umbes 3000 õpilast.
Programm toimib just tänu oma paindlikkusele, mida nii koolidele kui vabaühendustele võimaldame – iga kool ja ühendus oskab oma tööd ise kõige paremini korraldada. Meie ülesanne on kogukonnapraktika programmi hoida ja arendada, et üha enam noori saaksid juba koolist kaasa ühiskondliku aktiivsuse pisiku, millega Eesti elu aina paremaks muuta. Seda tööd teeme suure õhina ja rõõmuga edasi.
Täispika kogukonnapraktika analüüsi ja rohkem infot programmi kohta leiab siit.
Kogukonnapraktika programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi Noortegarantii osa ja seda rahastatakse 2015-2018 aastatel haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.
