Õpilasele

Vabaühendus on avalikes huvides tegutsev kodanikualgatus, mille tegevus ja juhtimine on sõltumatud avalikust võimust ja äriettevõtetest ning mis on suunatud ühiskondlike muutuste elluviimisele: mõne ühiskondliku probleemi lahendamisele, kindla ühiskonnagrupi huvide kaitsmisele või laiemalt ühiskonna heaolu suurendamisele. Vabaühenduste käitumist Eestis reguleerib vabaühenduste eetikakoodeks.

Vabaühendused on seltsingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid, aga ka registreerimata liikumised. Sama tähendusega on ka sõna kodanikuühendus. Ingliskeelne vaste on non-governmental organization (NGO) ehk valitsusväline organisatsioon. Näiteks rahvusvaheline organisatsioon Greenpeace on vabaühendus, seevastu UNESCO aga mitte; Eesti Roheline Liikumine on valitsusväline organisatsioon, Riigimetsa Majandamise Keskus mitte.

Eestis kuuluvad vabaühenduste hulka huvikaitse organisatsioonid, külaliikumised, sotsiaalseid teenuseid pakkuvad ühendused, huvitegevuse, rahvaspordi ja vaba aja korraldamisega tegelevad klubid, kogudused ning erialaliidud juhul, kui vähemalt osa nende tegevusest on suunatud avalikkusele ja ühiskonna huvide eest seismisele.

Vabaühenduste alla ei kuulu korteriühistud, erakonnad, äriettevõtete ühendused ja eratulu teenimisele keskenduvad ühendused ega ka ainult oma liikmetele suunatud tegevustega kogudused ja erialaliidud, isegi kui nad on juriidiliselt MTÜ-d.

Vabaühenduste Liit (end. EMSL ehk Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit) on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste katusorganisatsioon, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osaluse ning koostöö kaudu juhtida ühiskondlikke muutusi.

1. Vabaühendused, kes ootavad noori praktikale, leiad andmebaas.heakodanik.ee, klikkides aknal “Osaleb kogukonnapraktikas”, et lülitada see filter sisse. Vabaühendusi saad filtreerida piirkonna või teemavaldkonna järgi.
2. Kui ei ole sobivat või kohti ei jätku, siis uuri samas andmebaasis ka teisi ühendusi, lülitades välja filtri “Osaleb kogukonnapraktikas”.
3. Lisaks saad otsida ka vabatahtlike väravast: vabatahtlikud.ee 
4. On olemas ka teisi vabaühendusi, kes on tublid tegijad, aga ei kuulu veel nendesse andmebaasidesse. Nende kohta uuri oma kohaliku maakondliku arenduskeskuse MTÜ-de konsultandilt või noorte ettevõtlikkuse konsultandilt. 
5. Küsi ka vanematelt, sõpradelt, tuttavatelt õpetajatelt, sest tihti nad kuuluvad huvitavatesse ühendustesse või organisatsioonidesse.
6. Google it!
7. Võta meiega ühendust – püüame leida lahenduse!

2.-6. variandid eeldavad, et sa võtad ühendust vabaühendustega, kes ilmselt veel kogukonnapraktika programmist ei tea, kuid kellel võib samuti olla huvitavaid ja kasulikke ülesandeid, mille tegemisel sa saaksid abiks olla. Ole lihtsalt veenev ja põhjenda ära, et miks sa soovid oma praktikat teha just selles vabaühenduses!

Kui soovid nendega koostööd alustada, siis tee nii:

• Võta ühendust. Leia sellest vabaühendusest endale kontaktisik, kellele helistad ja kirjutad. Tutvusta talle kogukonnapraktika programmi, ajakava, oma eesmärki ja soovi ning räägi veidi ka tema rollist selles programmis.  
• Saada talle kogukonnapraktika kodulehe juhendajatele mõeldud osa link.
• Kui kirjale paari päeva jooksul vastust ei tule, siis helista talle. Telefonikõne on sageli kiireim variant, et kontakti luua. On võimalik, et ta pole seda näinud, pole jõudnud vastata või võttis aega mõtlemiseks – igal juhul aitab telefonikõne tal mõista, et sul on tõsine soov panustada.
• Anna talle aega mõtlemiseks ja meeskonnas arutamiseks, lepi kokku aeg, millal uuesti temaga kontakti võtad ja hoia kokkuleppest kinni.
• Kui jõuad lõpuks vabaühendusega kokkuleppele, et saad seal praktikat teha, siis lepi juhendajaga kokku esimene kohtumine ning registreeri praktikale, märkides vormi ka tulevase juhendaja kontaktid. 
•  Ja… tuld!

Vali vabaühendus teemavaldkonna järgi, mis sind kõnetab.

Mõtle, kas tahad sellest teemast rohkem teada, otsid ideid leidmaks sobivat elukutset või soovid hoopis tegeleda sinu jaoks tundmatu teemaga ning praktika abil oma silmaringi laiendada.

Pea meeles:

• Vali endale huvipakkuv ühendus ja tegevused – nii saad paremini rakendada kõiki neid teadmisi ja kogemusi, mis on sinus peidus.
• Vali ja paku neid tegevusi, mis panevad sind ennast proovile – nii saad ennast paremini tundma õppida ja ennast ületada, mistõttu on tulemused sinu jaoks tähenduslikumad.
• Kindlasti võib ette tulla ka neid tegevusi, mis on sinu jaoks igavamad, aga võib juhtuda, et vabaühenduse arengu ja toimimise jaoks on just need väga väärtuslikud. Ära loobu, vaid tee ära! ! Mõtle juurde veel ka midagi huvitavat! See on tihti koht, kus andmisest tekkiv hea tunne kasvab veelgi.

Kogukonnapraktikat saab läbida nii mittetulundusühingutes (MTÜ) kui ka sihtasutustes (SA) tingimusel, et ühing tegutseb ühiskonna huvides ning praktikategevused kannavad sotsiaalset või ühiskondlikku eesmärki ja toovad kasu eelkõige kogukonnale, näiteks taotletakse sotsiaalseid muutusi või ühiskonna heaolu parendamist mõnes kitsamas valdkonnas (linnaruumis, hariduses, soolise võrdõiguslikkuse vallas jne).

Praktikat võib samadel tingimustel – fookus kogukondlikul kasul ja ühiskondlikul muutusel – läbida ka teistes juriidilistes vormides, nagu sotsiaalsetes ettevõtetes, mis on ettevõtlusega tegelevad vabaühendused või sada protsenti sotsiaalse eesmärgiga eraettevõtted, või kohaliku omavalitsuse allasutustes (noortekeskustes, huvikoolis või hooldekodus jne).

Praktikategevused peavad nendes kohtades olema väga selgelt suunatud kogukonnale või ühiskonnale laiemalt, näiteks veebilehe koostamine või turunduskampaania tegemine mõnele sotsiaalsele ettevõttele, noortekeskuse koostöö Toidupangaga toidukogumispäevadel, tantsuklubi korraldatav heategevuskontsert koolis või kodukohas, jõulupidu hooldekodus koos külaseltsiga.

Korteriühistud, erakonnad, äriühingud ega eratulu teenimisele keskenduvad ühingud ei ole vabaühendused, mistõttu need praktikakohaks ei sobi.

Päevik aitab sul olla praktikal tähelepanelikum, märgata olulisi detaile vabaühenduse töös ja iseenda juures, tuua praktikal tehtust ja nähtust välja kõige olulisem ja paigutada see laiemasse pilti. Päevik on sulle tunnis abiks analüüsiülesandeid täites ning ka tulevikus, et meenutada praktikal kogetud oskuste ja teadmiste arengut.

Päevik aitab ka õpetajal ja juhendajal mõista sinu tegevuste käiku, mida sa enda arvates oled õppinud, ja teha praktikast järeldusi.

Olenevalt sellest, kuidas lepite kokku õpetajaga, võib päevik olla täidetav kas käsitsi või elektrooniliselt.

Pea meeles, et päevik on sinu tööriist, mitte hinde saamiseks mõeldud tarbeese.

Vabatahtliku pass on mõeldud igale vabatahtlikule, kes soovib vabatahtliku tegevuse käigus saadud teadmised, oskused ja kogemused üles tähendada. Seda saab kasutada koos elulookirjeldusega tööturul, õpingutes või stipendiumidele kandideerides. Eriti kasuks tuleb see rahvusvahelistes programmides, näiteks Euroopa vabatahtliku teenistuse, noortevahetuse ja Erasmus+ programmi puhul, kuna kirjeldab hästi sinu õppimisvõimet, mis on töömaailmas üks olulisimaid pädevusi.

Praktikapäevik on vabatahtliku passi sõsardokument, mida saab kasutada samal viisil kui vabatahtliku passi, aga ta erineb selle poolest, et seda saab täita vaid korra, keskendudes vaid ühele kogemusele. Seega kui jätkad vabatahtliku tegevusega pikemalt pärast praktikat või lööd aktiivselt kaasa mitmetes ühendustes, on mõistlik uued kogemused üles tähendada vabatahtlikku passi, kuna seda saab pidevalt täiendada.

Vabatahtliku tegevuse hea tava on vabatahtlike ja vabaühenduste vahelisi häid suhteid soodustavate põhimõtete kogum. Head tavad aitavad ühtlustada erinevate osapoolte arusaamu ja vastastikuseid ootuseid tegevuste elluviimisel nii, et tulemused oleksid nii kõigile osapooltele kui ka ühiskonnale parimad. Hea tava aitab luua soodsat ja toetavat keskkonda vabatahtlikuna tegutsemiseks ning eneseteostuseks aktiivse kodanikuna.

Kuigi kogukonnapraktika ei ole sinu jaoks vabatahtlik tegevus, sarnaneb organisatsiooni jaoks sinu vastuvõtmine, sinu eest vastutuse võtmine ja juhendamine vabatahtliku vastuvõtmisega. Nii praktikandil kui ka vabatahtlikul on samuti vastutus oma tegevuste võtmiste, läbiviimise ja lõpetamise eest.

Vabatahtlik tegevus  on  oma  aja,  energia  või  oskuste  pakkumine vabast  tahtest  ja  rahalist  tasu  saamata.  Vabatahtlikud  aitavad  teisi  või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Samas ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks oma pereliikmete abistamist ning rahalisi või esemelisi annetusi neile. Vabatahtlik tegevus võib olla omaalgatuslik ehk iseseisev või osalemine mõne organisatsiooni algatatud tegevustes.

Töövarjuks  olemine  tähendab  töö  jälgimist  ja/või  töötamist  teises  organisatsioonis eesmärgiga tutvuda selle organisatsiooni töö ja valdkonnaga. Töövari on inimene, kes tööd jälgib, võõrustaja on inimene või organisatsioon, kelle tööd jälgitakse. Jälgimine võib toimuda terve päev või lühemat aega, soovituslikult küll mitte alla nelja tunni.

Praktika on osa õppekavast, mil (üli)õpilane on juhendaja juhendamisel ajutiselt töökeskkonnas ning õpib vastavalt praktikale seatud eesmärkidele ja ülesannetele oma teadmisi ja oskusi töös rakendades.  Kõige levinum on praktika erialaste teadmiste ja oskuste saamiseks ülikooli tasemel, kuid praktika toimub nii tööl ametikohustuste täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks kui ka üldhariduskoolides teadmiste süvendamiseks valitud teemavaldkonnas. Kvaliteetne praktika tähendab (üli)õpilase ajutist tööl viibimist, tavaliselt  väljaspool  (üli)kooli,  mis  toimub  õppimise  ja  hindamise  raamistikus,  kus  (üli)õpilane võtab individuaalselt vastutuse õppida. Praktika peamiseks sisuliseks küsimuseks peab olema „Mida ma praktikal õppisin?“, mitte „Mida ma praktikal tegin?“.  

Selleks on kolm väga head põhjust:

1. Kogukonnapraktika annab sulle võimaluse õppida väljaspool kooli, tutvuda uute inimestega ning õppida võtma vastutust. Praktika vabaühenduses arendab sinus empaatiavõimet, ettevõtlikkust, planeerimis- ja suhtlemisoskust ning kasvatab meeskonnatunnet. Samuti õpid oma tegevusi analüüsima, andma tehtud tööle tagasisidet ning ammutama saadud kogemusest teadmisi. Juhendajate abil on seda lihtsam ja kiirem õppida.
2. See aitab sul ühiskonnaõpetuses õpitut paremini mõista ja näha seoseid teemade vahel, mis esmapilgul ei tundu seotud olevat. Praktika kestab väga lühikest aega, aga see annab hea sissevaate ühiskonna toimimisse: mis on selle head küljed, mida väärtustada, ja halvad küljed, mida ennetada. Tänu kogukonnapraktika kogemusele orienteerud sa paremini ühiskonna protsessides. Seetõttu ongi kogukonnapraktika just ühiskonnaõpetuse osa. Ühiskonnaõpetus omakorda arendab sinu kodanikupädevust, mis on kiiresti muutuvas maailmas üks olulistest pädevustest – ühiskonnateadlik kodanik on hooliv, märkab olulisi detaile, julgeb seista enda ja teiste õiguste eest ning osaleb meie ühiskonna heaolu loomises. Kui riigis elavad passiivsed inimesed, siis nõrgeneb kodanikuühiskond, kitsenevad kodanikuõigused ning heaolu väheneb, sest see protsess on otseses seoses inimeste enda aktiivse hoiakuga.
3. See aitab muuta haridust paremaks. Kogukonnapraktika on üks meetod, kuidas muuta kooli õppekava praktilisemaks, arendada noorte kodanikupädevusi ja luua paremat kontakti reaalse eluga.

Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.

Vaata edasi, mis vahe on kolmandal sektoril ja kodanikuühiskonnal.

Organiseeritud kodanikuühiskonnast ehk vabaühendustest saad ülevaatliku pilti kodanikuühiskonna amanahhist, mis koondab endas mitmete uuringute tulemusi. See koostati 2015. aastal.

Põhjalikumalt ja regulaarselt loe kodanikuühiskonnast:

• Ajakirjast Hea Kodanik ja trükistest ISSUUs (osa võib olla ka su kooli raamatukogus)
• Vabaühenduste liidu kodulehelt Hea Kodanik

MTÜ alustamisest ja arendamisest:

• Maakondlike arenduskeskuste kodulehelt MAKIS

Kae ka uudiseid ja arvamusartikleid kodanikuühiskonna aladelt (neid saab jooksvalt lugeda ka uudiskirja ja Facebook’i kaudu liidu lehelt või kogukonnapraktika lehelt).

Valik keskkodadest, kust võiksid leida kasulikku, kui soovid…

…minna vabatahtlikuks

vabatahtlikud.ee

helpific.com

noored.ee -> euroopa vabatahtlik teenistus (EU riikides)

armastanaidata.ee/annetan-aega

andmebaas.heakodanik.ee

…minna praktikandiks

heakodanik.ee/kogukonnapraktika & andmebaas.heakodanik.ee

…teada rohkem kodanikuühiskonnast

heakodanik.ee

kysk.ee

…osaleda otsustamises 

opilasliit.ee

FB: osaluskohvikud & enl.ee/osaluskogud

noortekogud.ee

noored.ee -> noorte osalusprojektid

osale.ee

citizenOS.com

petitsioon.ee

…saada annetajaks

armastanaidata.ee

hooandja.ee

…luua oma MTÜ

makis.ee

…saada nõu ja abi algatamisel (sh koolitused)

ank.ee & entk.ee

noored.ee

makis.ee (maakondlikud arenduskeskused: noorte ettevõtlikkuse konsultandid)

rajaleidja

…hakata eeskujuks

FB: NopiÜles 

teomeeter.ee

Changemakers Academy

noored.ee -> noortekohtumised

superheroes.ee

…saada oma tegevustele rahastust

FB: NopiÜles 

hooandja.ee

kysk.ee

erasmuspluss.ee

hmn.ee

norden.ee

Kaasa oma tegevustesse kindlasti ka kohalikke toetajaid, annetajaid ja sponsoreid!