Noored lähevad vabaühendustesse praktikale

Maris Marko, Kuulutaja, 18.november 2013.

Vabaühenduste liidu EMSL poolt ellu kutsutud kogukonnapraktika projekt hakkab Rakveres tuult tiibadesse koguma. 

Mõte tuua gümnaasiuminoored koolitundidest välja, kodanikuühenduste tegemistega ja nendes osalemise võimalustega tutvuma sündis vabaühenduste liidul EMSL juba 2011. aastal, mil projekti ettevalmistamisega kohe ka alustati. „Vaja oli – ja on tänaseni – luua noortele tingimused, kus hea kodanikuna käitumist ja mõtlemist harjutada, ning julgustada vabaühendusi noori aktiivselt oma tegevustesse kaasama, et neil oleks järelkasvu ja noori mõttekaaslasi,“ selgitas projektijuht Teve Floren EMSList. „Sel õppeaastal alustasimegi Lääne-Virumaal katseprojektiga “Kogukonnapraktika”, mis viib gümnasistid ühiskonnaõpetuse aine raames kohalikesse vabaühendustesse praktikale. Õpilased tutvuvad vabaühenduste töökorraldusega ja panustavad ka ise aktiivselt vabaühenduse tegevustesse, andes muuhulgas soovitusi, kuidas üht või teist asja paremini või teisiti teha. Nähtut-tehtut aitavad õpilasel mõtestada tema praktikapäevik, juhendaja, õpetaja ja kaasõpilased.“

Projektis osalevad Rakvere Gümnaasium ja Reaalgümnaasium oma 115 abituriendi ja nende ühiskonnaõpetuse õpetajatega, teiselt poolt lööb aga juba sel esimesel korral kaasa üle 20 hakkaja kohaliku vabaühenduse. „Kui projekt õnnestub, loodame, et kogukonnapraktika on juba järgmisest sügisest ka teiste koolide ühiskonnaõpetuse osa kõikjal Eestis,“ märkis Floren.

Vabaühenduste laat

31. oktoobril toimus Rakvere Gümnaasiumis kogukonnapraktika laat, mis tõi kokku ühiskonnaõpetuse aine raames praktikale minevad õpilased ja praktikakohti pakkuvad vabaühendused. Pealiskaudsel hinnangul võib öelda, et umbes pooled projektis osalevad vabaühendused on seotud sotsiaalvaldkonnaga.

Sotsiaalsfääris leidsid endale tegevust ka Rakvere Reaalgümnaasiumi abituriendid Kai Tiilen, Mare Niilikse ja Anett Nirgi, kelle praktikakohad on vastavalt Toidupank, Rakvere Lille Kool ja Karmeli kogudus. Valiku põhjustena tõid neiud välja soovi inimesi aidata, aga ka tahtmise midagi uut kogeda ja õppida. „See ettevõtmine on minu jaoks omamoodi eneseületus, sest mul pole olnud kunagi probleemi inimestega suhtlemisega ja nendega asjade ajamisega, aga nüüd, kus mu ees seisab ülesanne toimetada meist natuke erilisemate inimestega, võtab ikka seest õõnsaks küll. Seda kindlasti mitte halvas mõttes – inimesed peavadki õppima, kuidas käituda erinevates olukordades,“ tunnistas Mare Niilikse.

Midagi ka noormeestele

Sama kooli abiturient Rihard Reissaar plaanib oma praktika teha MTÜs Nynask, mis tegeleb lähtekoodil põhineva vabavaralise tarkvara arendamise ja levitamisega. Tema lähtus oma valikut tehes karjääriplaanist ja loodab erialast töökogemust saada. „Ma usun, et reaalsed võimalused enda ideid realiseerida ning praktikas rakendada aitavad tulevikus tegeliku ameti valimisel. Samuti arvan, et üldises suunaõppes ei pruugi ametite ja reaalsete võimaluste tunnusjooned nii avalduda kui praktikas. Arvestades minu edasiõppimise plaane, usun, et mulle tuleb sellisest võimalusest kindlasti kasuks,“ arvas Rihard Reissaar.

Praktika on üsna algusjärgus, nii on noored alles sõlminud kokkulepped oma praktikakohtadega, töö ise algab lähemas või kaugemas tulevikus.

Kogukonnapraktika üheks peamiseks vooruseks lugesid noored võimalust õppida ja teha midagi väljaspool tavalist koolirutiini. „Kindlasti on tegu kulda väärt ideega, sest kui aus olla, oli mul MTÜdega seoses alati mingi eelarvamus, et see on ainult mingite vanainimeste rahvatantsurühmade jaoks,“ naeris Mare Niilikse. „Nii et antud projekt on kindlasti silmad avanud ja seda just uute võimaluste suhtes.“ Puudusena tunnetati osavõtu kohustuslikkust.

Plaanid praktika osas on üsna erinevad, sõltuvalt praktikakohast. Puuetega laste juures praktikat tegev Niilikse sõnastas oma eesmärgi: „Kindlasti tahaksin kogeda seda kärts-mürts-pauk momenti, kus kõik mu arusaamad puuetega inimeste suhtes ümber kukutatakse. Ma olen enam kui kindel, et selle ma ka saan. Tahaksin kogeda seda kõige lihtsamat asja – teha kellegi päeva ilusamaks, kergemaks, paremaks. Lihtsalt olla kasulik ja näha seda kajastumas igapäevaelus.“ Anett Nirgi tahab kokku puutuda sõbralike ja abivalmite inimestega, kes kõik tegutsevad üldise heaolu nimel ning kes tahavad aidata inimesi, samuti korraldada ka üritusi abivajavate inimeste jaoks.

Vastastikku kasulik

„Oma oskusi rakendades sooviksin olla ühiskonnale kasulik,“ ütles Kai Tiilen. „Tahaksin tutvuda Toidupanga põhimõtetega ning näha eelmainitut süsteemi seestpoolt. Olles aktiivne, loodan arendada enda organiseerimisvõimet ning täiendada üleüldist kogemustepagasit.“ Reaalgümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Elle Kohal näeb projektis kasu nii õpilastele kui kogukonnale: „Õpilased, pealegi veel täiskasvanud inimesed, on ju samuti osa ühiskonnast. Mida asjalikumad on kodanikud, seda tugevam peaks ideaalis olema ka ühiskond. Noored näevad MTÜdes oma praktikat tehes kindlasti elu koos selle igapäevaste ja sõltuvalt MTÜst ka raskete probleemidega, millest enne polnud ehk aimugi. Hea, kui õpilane saab ise midagi kasulikku üldsuse hüvanguks korda saata või omandab mõne vajaliku oskuse. Teisalt on kaasaja noortel korralikud IT-alased teadmised ja keeleoskus ning tarmukus, mida võiks vabaühendustele vastu pakkuda.“

Kohali sõnul teeb see projekt õppeprotsessi praktilise eluga enam seotuks ja huvitavamaks. „Selline projekt oli igati teretulnud ja nii head võimalust ei saanud kuidagi käest lasta,“ kinnitas õpetaja. „MTÜs tegutsedes puutub kokku väga erinevate inimestega, antud juhul ka abivajavate inimestega. Ma arvan üleüldse, et MTÜd on väga vajalikud. Inimesed vajavadki abi ja see on inimlik, minu arust on millegi paremaks muutmise eesmärgil tegutseda suurepärane. Kasu ongi selles, et saab kogemuse, mida hiljem edasises elus rakendada või meenutada,“ leidis Anett Nirgi.