Õpilasele

Mis on kodanikuühiskond? Miks on oluline olla julge kodanik ja hooliv inimene? Mida need inimesed seal vabaühendustes teevad? Kas nad töötavad tasuta? Kas nad ainult korraldavad külapidusid? Kuidas nad maailma paremaks muudavad? Mida ma ise saaksin teha, et teha paremaks elu minu kodukohas?

Kogukonnapraktikaga saad töökogemuse, mida väärtustavad tööandjad, saad uued sõbrad ja oskused. Lisaks saad turvaliselt oma mugavustsoonist väljuda, silmaringi laiendada ja ise kujundada, kuidas kodanikuühiskonda paremini tundma õpid.

Kogukonnapraktika on lihtne: valid vabaühenduse, keda soovid aidata, aitad ja samal ajal õpid. Praktika on üldiselt lühiajaline, ca 15 tundi, aga see annab maitse suhu ja aitab tutvuda inimestega, kes teevad meie maailma veidi pehmemaks ja õiglasemaks ehk paremaks.

Kogukonnapraktika hea kogemuse saad, kui läbid need sammud:

  1. Tutvu programmiga, KKK osaga siin lehel, praktikapäevikuga ja teiste noorte lugudega.
  2. Pane paika, mis on sinu praktika eesmärgid.
  3. Vali vabaühendusi, kuhu soovid praktikale minna.
  4. Võta juhendajaga ise ühendust ja lepi esimese kohtumise aja.
  5. Registreeri praktikale.
  6. Täida endale võetud ülesanded, küsi, uuri ja löö kaasa. Sulle ja juhendajale tööeetika abiks on vabatahtliku tegevuse ja praktika hea tava.
  7. Täida praktikapäevikut pidevalt, kasuta esimesel ja viimasel kohtumisel, aga ka iga tegevuse lõpus.
  8. Räägi oma praktikakogemusest koolitunnis ja (kooli)meedias.
  9. Anna meile tagasiside  kogukonnapraktika kogemusest (sest teised noored soovivad sellest kuulda).
  10. Räägi teistele noortele oma lugu.
  11. Ole edaspidigi hea ja julge kodanik.

Registreeri praktikale

Täida vorm ja anna teada, kuhu praktikale lähed.

Loe edasi

Andmebaas

Andmebaasist leiad vabaühendused, mis sind praktikale ootavad.

Loe edasi

Sõidukulude hüvitamine

Kui pead sõitma kaugemale praktikat tegema, siis aitame sinu kulusid katta.

Loe edasi

Lood

Mida juba praktikal käinud oma kogemusest räägivad?

Loe edasi

Sinu lugu

Saada ka sina meile oma lugu või vihje su loost meedias!

Loe edasi

Tagasiside

Tahame teada, kuidas sul läks. Palun leia veidi aega ja anna meile teada.

Loe edasi

 

 

Korduma Kippuvad Küsimused

Mille poolest kogukonnapraktika mulle kasulik on?

Kogukonnapraktika annab sulle võimaluse õppida väljaspool kooli, tutvuda uute inimestega ning uurida töövõimalusi ja uusi ameteid. Praktika vabaühenduses arendab sinus empaatiavõimet, ettevõtlikkust, planeerimisoskust, suhtlusoskust ja meeskonnatunnet. Samuti õpid analüüsima tehtud tegevusi, andma tagasisidet ning sünteesima saadud kogemusest teadmisi. Selline kogemus annab sulle parema positsiooni tööhõives ja ülikooli astumisel ning võimaluse tegutseda töökeskkonnas ja tutvuda uute ametite ja teemadega. See kõik aitab sul orienteeruda tulevase eriala valikul.

Mis on kõige olulisem vabaühenduse valikul?

Vali vabaühendus teemavaldkonna järgi, mis Sind kõnetab.

Mõtle, kas tahad sellest teemast rohkem teada, otsid elukutse ideid, kohtud hoopis ennekuulmatu teemaga ja soovid praktika abil oma silmaringi laiendada.

Tegevustega tutvumisel pea meeles:

  • Vali endale huvitav ühendus ja tegevused – nii saad paremini avada oma potentsiaali.
  • Vali ja paku need tegevused, mis panevad sind ennast proovile – nii saad paremini ennast tundma õppida ja tulemused on uhkemad.
  • Kindlasti võivad tulla ette ka need tegevused, mis on sinu jaoks igavamad, aga võib juhtuda, et vabaühenduse jaoks on just need väga väärtuslikud arenguks ja toimimiseks. Ära loobu, tee ära, mõtle juurde veel ka midagi huvitavat! See on tihti koht, kus andmisest kasvab hea kodaniku tunne.

Kust leida vabaühenduse?

  1. Praktikale ootavad vabaühendused leiad alati kodanikuhariduse andmebaasist db.ngo.ee “Osaleb kogukonnapraktikas” filtri kaudu. Filtreeri vabaühendusi oma piirkonna või teemavaldkonna järgi.
  2. Kui ole sobivat või ei jätku kohti, uuri ka teisi ühendusi sealsamas andmebaasis
  3. Vaata ka vabatahtlike väravast: vabatahtlikud.ee 
  4. On olemas ka teisi vabaühendusi, kes on tublid ja tegijad, aga ei kuulu veel sinna andmebaasidesse, neist uuri oma kohaliku Maakondliku arenduskeskuse MTÜde konsultandilt või noorte ettevõtlikkuse konsultandilt.
  5. Küsi vanematelt, sõpradelt, tuttavatelt õpetajatelt, tihti nemad kuuluvad huvitavatesse ühendustesse või liikumistesse
  6. Google it! 🙂
  7. Võta meiega ühendust – püüame ikka leida lahenduse!

2.-6. variandid eeldavad, et sa võtad ühendust vabaühendustega, kes ilmselt veel kogukonnapraktika programmist ei tea, kui aga hea veenmisoskuse puhul võivad sulle huvitavat ja kasulikku tegevust pakkuda. Kui soovid just nende juurde minna, siis tee nii:

  • kirjuta ja helista: tutvusta neile kogukonnapraktika ideed, ajakava, oma eesmärki ja soovi ning räägi veidi ka tema rollist
  • saada talle programmi kodulehe juhendajatele mõeldud osa link
  • kui kirjale vastust ei ole paari päeva jooksul, helista talle (elu kolmandas sekoris on kiire, võimalik, et ta ei ole seda näinud, pole jõudnud vastata või võttis aega mõtlemiseks – igal juhul telefonikõne aitab tal mõista, et sul on tõsine soov; ja üleüldse telefonikõne tihti on parem kontakti loomiseks)
  • anna talle aega mõtlemiseks ja meeskonnas arutamiseks, lepi kokku millal uuesti taga kontakti võtad ja hoia kokkulepitust kinni
  • kui jõuad lõpuks ühendusega kokkuleppele oma praktikast, lepi juhendajaga kokku esimene kohtumine, registreeri praktikale ja märgi sinna tulevase juhendaja kontaktid
  •  ja… tuld!

Milleks on praktikapäevik?

Päevik aitab sul olla praktikal tähelepanelikum, märgata olulisi detaile vabaühenduse töös ja iseenda juures, tuua praktikal tehtust ja nähtust välja olulise ja paigutada selle laiemasse pilti. Päevik on sulle tunnis abiks analüüsiülesandeid täites ning ka tulevikus, et meenutada praktikal omandatud oskuste ja teadmiste arengut. Päeviku abil saab õpetaja hinnata sinu oskust oma kogemust analüüsida.

Päevik aitab ka õpetajal ja juhendajal mõista sinu tegevuste käiku, mida enda arvates oled õppinud ja järeldusi, mida oled praktika järel teinud.

Olenevalt kuidas lepite kokku õpetajaga, päevik võib olla täidetav käsitsi või elektrooniliselt.

Kust võiksin leida infot Eesti vabaühendustest?

Kodanikuühiskonna amanahhist, mis on kokku pandud 2015.aastal mitme uuringu põhjal.

Sügavamalt ja jooksvalt kodanikuühiskonnast loe:

  • Hea Kodaniku ajakirjast ja trükistest ISSUUs (osa võib olla ka su kooli raamatukogus)
  • Vabaühenduste liidu kodulehel Hea Kodanik

MTÜ alustamisest ja arendamisest:

  • Maakondlike arenduskeskuste kodulehel MAKIS

Kae ka uudiseid ja arvamusartikleid kodanikuühiskonna aladelt (neid saab jooksvalt lugeda ka uudiskirja ja Facebook’i kaudu).

Mis on vabaühenduste eetikakoodeks?

See on ühiskondlikult kokkulepitud dokument, nö kolmandas sektoris käitumise hea tava, millest Eesti vabaühendused, seltsingud ja liikumised oma tegevustes lähtuvad.

Vabaühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes. Nende koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. Vabaühenduste kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.

Oma igapäevases tegevuses lähtuvad vabaühendused Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.

Vabaühenduste eetikakoodeksi teksti võib lugeda neljas keeles Vabaühenduste liidu kodulehel.

Eetikakoodeks on tavaks kokkuleppida igas erialases valdkonnas, üldiselt levinum Euroopa ja Ameerika õigusruumides. Eetikakoodeksi hoidjaks on tavaliselt eriala või valdkonna katusorganisatsioon.

Kust ma saan oma algatusega alustada?

Hea kodanik:

  • tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad
  • aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
  • astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
  • teeb tööd ja õpib kogu elu
  • austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades
  • tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
  • austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
  • hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele
  • tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
  • on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast.

Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.

Koostanud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu 2002. aastal.