Õpilasele

“Kõige olulisemaks [kogukonnapraktika] tulemuseks on vast selgem arusaam, et elu meie ümber on just selline, milliseks me ta ise oma ettevõtmistega kujundame, ning igaüks saab seejuures oma oskuste ja teadmistega panustada, olgu koolieas või hiljem.” Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president

Kogukonnapraktika annab sulle võimaluse kujundada meie ühiskonda just selliseks, nagu sinu arvates see olla võiks. Kuna oleme rahvana üks kogukond, siis tasub enda käest küsida, et mida saan mina teha selleks, et meie ühiskonnas olevatele probleemidele lahendusi leida?

See kogemus muudab su koolitee huvitavamaks ja praktilisemaks ning võimaldab ühiskonnaõpetuses luua selgemat pilti sellest, millega tegelevad inimesed, kes panustavad vabaühendustesse, organisatsioonidesse ning kolmandasse sektorisse laiemalt.

Kogukonnapraktika protsess on lihtne: kõigepealt valid vabaühenduse, kelle teemavaldkond sind köidab või pakub sulle piisavalt väljakutset ning samal ajal läbid ühiskonnaõpetuse ainekursuse, kust saad konteksti tajumiseks vajalikud teadmised. Praktika on üldiselt lühiajaline, umbes 15 tundi, aga ka iga väike panus on vabaühenduste ja inimeste, keda nad aitavad või kelle eest seisavad, jaoks eluliselt oluline.

Enne kui alustad praktikaga, vaata üle sammud, millest praktika koosneb. Allpool on kirjas ka vajalikud materjalid ja soovitused teistelt noortelt. Lehe lõpus saad lugeda ka vastuseid korduma kippuvatele küsimustele (KKK). Kui sa oma küsimusele sealt vastust ei leia, siis kirjuta või helista meile.

Kogukonnapraktika 11 sammu

  1. Tutvu programmiga, KKK-ga, praktikapäevikuga ja teiste noorte lugudega.
  2. Pane paika, et mis on sinu praktika eesmärgid. Vaata üle oma eesmärgid ja uuenda oma plaanid vajadusel kogu praktika kestel.
  3. Vali vabaühendus, kuhu soovid praktikale minna.
  4. Võta juhendajaga ise ühendust ja lepi esimene kohtumine.
  5. Registreeru praktikale.
  6. Tee praktikat 15 või rohkem tundi. Täida ülesanded, küsi, uuri ja löö kaasa. Sulle ja juhendajale on abiks ka vabatahtliku tegevuse ja praktika hea tava.
  7. Täida praktikapäevikut pidevalt. Kasuta esimesel ja viimasel kohtumisel, aga ka iga tegevuse lõpus.
  8. Räägi oma praktikakogemusest koolitunnis ja (kooli)meedias.
  9. Anna meile tagasiside  kogukonnapraktika kogemusest (sest teised noored soovivad sellest kuulda).
  10. Jaga teiste noortega oma lugu.
  11. Ole edaspidigi hea ja julge kodanik.

Registreeri praktikale

Täida vorm ja anna teada, kuhu praktikale lähed.

Loe edasi

Andmebaas

Andmebaasist leiad vabaühendused, mis sind praktikale ootavad.

Loe edasi

Sõidukulude hüvitamine

Kui pead sõitma kaugemale praktikat tegema, siis aitame sinu kulusid katta.

Loe edasi

Lood

Mida juba praktikal käinud oma kogemusest räägivad?

Loe edasi

Sinu lugu

Saada ka sina meile oma lugu või vihje su loost meedias!

Loe edasi

Tagasiside

Tahame teada, kuidas sul läks. Palun leia veidi aega ja anna meile teada.

Loe edasi

Mida kogukonnapraktika annab?

Esiteks, põnevad inimesed. Praktika ajal tutvud inimestega, kes teevad meie maailma hoolivamaks ja õiglasemaks ning mõistad paremini, kuidas ka sina ise saad ühiskonda panustada, et just need valdkonnad, mis sulle kõige enam korda lähevad, saaksid paremaks. Võib-olla oled neist organisatsioonidest või inimestest enne meedia vahendusel midagi kuulnud, aga nüüd on sul võimalus nende käest otse kõike kodanikuühiskonna ja vabaühendustega seonduvat küsida ning oma küsimustele vastused leida.

Teiseks, mõlemapoolne õpe. Ühelt poolt saad sina kogukonnapraktika käigus eluks vajalikud oskused nagu probleemide märkamine, neile lahenduste leidmine, koostöö, oma kogemuste sõnastamine ja analüüsimine – oskused, mida üksnes teoreetiline õpe ei paku. Teisalt on ka sinul selliseid teadmisi, mis aitavad selle organisatsiooni, kuhu sa praktikale lähed, tööd lihtsustada ja efektiivsemaks muuta. Seega on praktika näol tegemist sellise kahele osapoolele kasuliku ja huvitava koostööga.

Kolmandaks, õpid ennast tundma. Kuna sa saad endale ise valida fookuse, millele praktika jooksul keskenduda, siis õpid vastutust võtma, saad kaardistada oma nõrku ja tugevaid külgi ning enda arengut selle kogemuse jooksul. See võimaldab ka sul endal ühiskonnas kergemini oma kohta leida, kui tunned ära küsimused, mis sind kõige enam puudutavad.

Praktikal käinud noored soovitavad:

“Kogukonnapraktika on omamoodi kogemus. See tekitab sinus suure heaolutunde, sest sa tead, et oma tegevustega sa aitad kedagi.” Toidupanga praktikant, Rakvere Gümnaasium

 

“Valige võimalusel selline vabaühendus, mis kattub teie huvidega. Usun, et siis on lihtsam ja meeldivam praktikat läbida.” Võrumaa Arenguagentuuri praktikant, Antsla Gümnaasium

 

“Uuri enne valiku tegemist põhjalikult variante, kuid samas ole vabaühendust valides ka piisavalt kiire. Nii ei jää midagi viimasele hetkele ning saad ka ise olla oma valikuga rahul ja õnnelik, et said nii toredaid kogemusi ja uusi teadmisi.” Tarvastu Noortekeskuse praktikant, Tarvastu Gümnaasium

 

“Hea tunne on teisi aidata ning see on seda aega väärt.” Loomeruumi praktikant, Rapla Ühisgümnaasium

 

“Kogukonnapraktika on kindlasti kasulik, sest see arendab koostööoskusi ning õpetab organisatsioone seestpoolt tundma.” Karmeli koguduse praktikant, Rakvere Gümnaasium

 

“Riietuge vastavalt ilmale.” Ökokrati praktikant, Rakvere Gümnaasium

 

“Üheskoos on lõbusam. Mida rohkem, seda uhkem.” Rallirada ja Ökokrati praktikant, Rakvere Gümnaasium

 

“Esialgu võib tunduda, et ei ole tuju kogukonnapraktikaga tegeleda, kuid kui jõuate kokkuleppele ning alustate ülesannetega, siis tekib kohe tuju sellega tegeleda. Ärge kindlasti valige seda, mida valivad teie sõbrad – valige see, mis teile endale meeldib ning mis teid huvitab.” Virumaa loomade varjupaiga praktikant, Rakvere Gümnaasium

 

“Ole julge! Ära karda võtta midagi põnevat ja head! Kindlasti saad kõigega hakkama!” Haapsalu Toidupanga praktikant, Läänemaa Gümnaasium

 

“Nad kindlasti peavad seda võimalust kasutama. See on päris huvitav ja kasulik tegevus. Saab teisi aidata ja lisaks saab ka eesti keele praktikat.” Viljandi kodutute loomade varjupaiga praktikant, Tartu Annelinna Gümnaasium

 

“Võib tunduda õudne, et pead selle peale oma vaba aega kulutama, aga see on lõbus. Mine koos sõbraga ja teil on väga vahva. Saate teha midagi, mida te tavaliselt ei tee. Väga arendav.” HÕFFi vabatahtlik ja Toidupanga praktikant, Läänemaa Ühisgümnaasium

 

“See kogemus on kindlasti väga vajalik selleks, et mõista ühiskonnas neid probleeme, millega igapäevaselt kokku ei puutu. Seda muidugi juhul, kui valida vabaühendus, mis tegeleb mingil moel abivajajatega.” Pagula praktikant, Läänemaa Gümnaasium

 

“Kogukonnapraktika on väga lõbus ja kasulik ettevõtmine, kindlasti soovitan seda järgmistele noortele, kellel on selline asi veel ees.” Haljala noortekeskuse praktikant, Rakvere Reaalgümnaasium

 

“See paneb uskuma, et kõik on võimalik.” Aasukalda Päästekomando praktikant, Rakvere Reaalgümnaasium

Korduma Kippuvad Küsimused

Mis on vabaühendus ja vabaühenduste liit EMSL?

Vabaühendus on kodanikualgatus, mille tegevus ja juhtimine on sõltumatud avalikust võimust ja äriettevõtetest. Vabaühendused on seltsingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid, aga ka registreerimata liikumised. Sama tähendusega on ka sõna kodanikuühendus. Vabaühenduste käitumist reguleerib vabaühenduste eetikakoodeks.

Vabaühenduste liit EMSL (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit) on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste liit, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osalemise ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida.

Mille poolest on kogukonnapraktika mulle kasulik?

 

Kogukonnapraktika annab sulle võimaluse õppida väljaspool kooli, tutvuda uute inimestega ning võtta ise rohkem vastutust. Praktika vabaühenduses arendab sinus empaatiavõimet, ettevõtlikkust, planeerimis- ja suhtlusoskust ning kasvatab meeskonnatunnet. Samuti õpid tegevusi analüüsima, andma tehtud tööle tagasisidet ning ammutama saadud kogemusest teadmisi.

Lisaks aitab see viia end kurssi töövõimaluste ja erinevate ametitega. See annab sulle eelise sisenemisel tööturule ja oma õpingute jätkamisel ning aitab kaasa, et leiaksid õige eriala, millele pühenduda.

Mis on vabaühenduse valikul kõige olulisem?

Vali vabaühendus teemavaldkonna järgi, mis sind kõnetab.

Mõtle, kas tahad sellest teemast rohkem teada, otsid ideid leidmaks sobivat elukutset või soovid hoopis tegeleda sinu jaoks tundmatu teemaga ning praktika abil oma silmaringi laiendada.

Pea meeles:

  • Vali endale huvipakkuv ühendus ja tegevused – nii saad paremini rakendada kõiki neid teadmisi ja kogemusi, mis on sinus peidus.
  • Vali ja paku neid tegevusi, mis panevad sind ennast proovile – nii saad ennast paremini tundma õppida ja ennast ületada, mistõttu on tulemused sinu jaoks tähenduslikumad.
  • Kindlasti võib ette tulla ka neid tegevusi, mis on sinu jaoks igavamad, aga võib juhtuda, et vabaühenduse arengu ja toimimise jaoks on just need väga väärtuslikud. Ära loobu, vaid tee ära! ! Mõtle juurde veel ka midagi huvitavat! See on tihti koht, kus andmisest tekkiv hea tunne kasvab veelgi.

Kust leida sobiv vabaühendus?

  1. Vabaühendused, kes ootavad noori praktikale, leiad kodanikuhariduse andmebaasist db.ngo.ee, klikkides aknal “Osaleb kogukonnapraktikas”, et lülitada see filter sisse. Vabaühendusi saad filtreerida piirkonna või teemavaldkonna järgi.
  2. Kui ei ole sobivat või kohti ei jätku, siis uuri samas andmebaasis ka teisi ühendusi, lülitades välja filtri “Osaleb kogukonnapraktikas”.
  3. Lisaks saad otsida ka vabatahtlike väravast: vabatahtlikud.ee 
  4. On olemas ka teisi vabaühendusi, kes on tublid tegijad, aga ei kuulu veel nendesse andmebaasidesse. Nende kohta uuri oma kohaliku maakondliku arenduskeskuse MTÜ-de konsultandilt või noorte ettevõtlikkuse konsultandilt. 
  5. Küsi ka vanematelt, sõpradelt, tuttavatelt õpetajatelt, sest tihti nad kuuluvad huvitavatesse ühendustesse või organisatsioonidesse.
  6. Google it!
  7. Võta meiega ühendust – püüame leida lahenduse!

2.-6. variandid eeldavad, et sa võtad ühendust vabaühendustega, kes ilmselt veel kogukonnapraktika programmist ei tea, kuid kellel võib samuti olla huvitavaid ja kasulikke ülesandeid, mille tegemisel sa saaksid abiks olla. Ole lihtsalt veenev ja põhjenda ära, et miks sa soovid oma praktikat teha just selles vabaühenduses!

Kui soovid nendega koostööd alustada, siis tee nii:

  • Võta ühendust. Leia sellest vabaühendusest endale kontaktisik, kellele helistad ja kirjutad. Tutvusta talle kogukonnapraktika programmi, ajakava, oma eesmärki ja soovi ning räägi veidi ka tema rollist selles programmis.  
  • Saada talle kogukonnapraktika kodulehe juhendajatele mõeldud osa link.
  • Kui kirjale paari päeva jooksul vastust ei tule, siis helista talle. Telefonikõne on sageli kiireim variant, et kontakti luua. On võimalik, et ta pole seda näinud, pole jõudnud vastata või võttis aega mõtlemiseks – igal juhul aitab telefonikõne tal mõista, et sul on tõsine soov panustada.
  • Anna talle aega mõtlemiseks ja meeskonnas arutamiseks, lepi kokku aeg, millal uuesti temaga kontakti võtad ja hoia kokkuleppest kinni.
  • Kui jõuad lõpuks vabaühendusega kokkuleppele, et saad seal praktikat teha, siis lepi juhendajaga kokku esimene kohtumine ning registreeri praktikale, märkides vormi ka tulevase juhendaja kontaktid. 
  •  Ja… tuld!

Milleks mulle praktikapäevik?

Päevik aitab sul olla praktikal tähelepanelikum, märgata olulisi detaile vabaühenduse töös ja iseenda juures, tuua praktikal tehtust ja nähtust välja kõige olulisem ja paigutada see laiemasse pilti. Päevik on sulle tunnis abiks analüüsiülesandeid täites ning ka tulevikus, et meenutada praktikal kogetud oskuste ja teadmiste arengut.

Päevik aitab ka õpetajal ja juhendajal mõista sinu tegevuste käiku, mida sa enda arvates oled õppinud, ja teha praktikast järeldusi.

Olenevalt sellest, kuidas lepite kokku õpetajaga, võib päevik olla täidetav kas käsitsi või elektrooniliselt.

Pea meeles, et päevik on sinu tööriist, mitte hinde saamiseks mõeldud tarbeese.

Mis on kodanikuühiskond ja kust ma selle kohta infot saan?

Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.

Vaata edasi, mis vahe on kolmandal sektoril ja kodanikuühiskonnal.

Organiseeritud kodanikuühiskonnast ehk vabaühendustest saad ülevaatliku pilti kodanikuühiskonna amanahhist, mis koondab endas mitmete uuringute tulemusi. See koostati 2015. aastal.

Põhjalikumalt ja regulaarselt loe kodanikuühiskonnast:

  • Ajakirjast Hea Kodanik ja trükistest ISSUUs (osa võib olla ka su kooli raamatukogus)
  • Vabaühenduste liidu kodulehelt Hea Kodanik

MTÜ alustamisest ja arendamisest:

  • Maakondlike arenduskeskuste kodulehelt MAKIS

Kae ka uudiseid ja arvamusartikleid kodanikuühiskonna aladelt (neid saab jooksvalt lugeda ka uudiskirja ja Facebook’i kaudu).

Mis on vabaühenduste eetikakoodeks?

See on ühiskondlikult kokkulepitud dokument, n-ö kolmandas sektoris käitumise hea tava, millest Eesti vabaühendused, seltsingud ja liikumised oma tegevustes lähtuvad.

Vabaühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes. Nende koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. Vabaühenduste kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.

Oma igapäevastes tegevustes lähtuvad vabaühendused Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.

Vabaühenduste eetikakoodeksi teksti võib lugeda Vabaühenduste liidu kodulehel neljas keeles.

Eetikakoodeks on tavaks kokku leppida igas erialases valdkonnas, üldiselt levinum Euroopa ja Ameerika õigusruumides. Eetikakoodeksi hoidjaks on tavaliselt eriala või valdkonna katusorganisatsioon.

Kust ma saan oma algatusega alustada?

Valik keskkodadest, kust võiksid leida kasulikku, kui soovid…

…minna vabatahtlikuks

vabatahtlikud.ee

helpific.com

noored.ee -> euroopa vabatahtlik teenistus (EU riikides)

armastanaidata.ee/annetan-aega

db.ngo.ee

…minna praktikandiks

heakodanik.ee/kogukonnapraktika & db.ngo.ee

…teada rohkem kodanikuühiskonnast

heakodanik.ee

kysk.ee

…osaleda otsustamises 

opilasliit.ee

FB: osaluskohvikud & enl.ee/osaluskogud

noortekogud.ee

noored.ee -> noorte osalusprojektid

osale.ee

citizenOS.com

petitsioon.ee

…saada annetajaks

armastanaidata.ee

hooandja.ee

…luua MTÜ

mty.arenduskekused.ee

…saada nõu (sh koolitused)

entk.ee

mty.arenduskeskused.ee (MTÜde ja/või noorte ettevõtlikkuse konsultandid)

noored.ee

…hakata eeskujuks

FB: NopiÜles 

teomeeter.ee

hooandja.ee

noored.ee -> noortekohtumised

…saada oma tegevustele rahastust

kysk.ee

erasmuspluss.ee

hmn.ee

norden.ee

http://www.norden.ee/et/

Kaasa oma tegevustesse kindlasti ka kohalikke sponsoreid!

Hea kodanik:

  • tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad
  • aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
  • astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
  • teeb tööd ja õpib kogu elu
  • austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades
  • tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
  • austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
  • hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele
  • tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
  • on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast.

Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.

Koostanud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu 2002. aastal.