Neil päevil saavad mitmed Eesti vabaühendustesed Riigikogu liikmetelt päringuid: “Mis sa ütled kui toetaksime teid näiteks 12 000 euroga? Riigieelarvest!” Kes ei tahaks sellist kõnet saada. Ainult et kas on saadikul õigus avalikku raha oma meeldivuse järgi sinna ja tänna jagada? Kas saab minust ootamatult kaasosaline milleski hämaras?
Katuserahaks nimetatud “rahastamisvoor” ei lähe kokku kodanikuühenduste riigieelarvest rahastamise põhimõtetega, sest otsustamine (kellele ja milleks) ei ole läbipaistev, toetusi ei eraldata võrdsetel alustel (ei ole konkurssi, vaid otsustamise aluseks Riigikogu liikmete isiklikud tähelepanekud ja eelistused) ning tingimata riigi strateegiliste eesmärkidega seostatud. Pikemas perspektiivis ei pruugi toetus aidata ei raha saanud organisatsiooni ega arengut mõnes olulises valdkonnas.
Katuseraha eraldatakse enamasti vajalikule, saadiku pakkumise motivatsiooniks võib olla hea tahe ja siiras soov just teie organisatsiooni toetada, kuid selline meetod ei ole põhimõtteliselt õige.
Mida sellise kõne peale teha?
Esiteks pea aru oma nõukogu, liikmete ja partneritega – kas kinniste uste taga otsustatud toetused on teile sobivad? Las see olla ühine otsus, et väärtuspõhist konflikti organisatsiooni sees ära hoida. Toetust on vastuoluline vastu võtta neil, kes on seisnud selle eest, et MTÜde rahastamine riigieelarvest oleks läbipaistev, võrdsetel alustel ja mittepoliitiline. Katuseraha kehastab kõike vastupidist ja võib tekkida küsimus, kui põhimõttekindel te rahastamisskeemis osaledes olete.
Mullu keeldus mitu organisatsiooni katuseraha vastu võtmast, ka EMSLil on kogemus katuserahast keeldumisega. Kui võimalik, soovitame jätkuvalt katuserahast viisakalt keelduda, viidates rahastamise juhendile ja öeldes selgelt põhjus, miks te toetussummale ära ütlete. Kui rahastamisotsus siiski tehakse ning jääte oma “ei”-le kindlaks, jätke summa ülekandmiseks vajalik leping sõlmimata, viidates uuesti kokkulepitud rahastamispõhimõtetele. Oma keeldumisest võiksite ka kõva häälega rääkida – teadmiseks avalikkusele ja julgustuseks neile, kes katuseraha osas kõhklevad, rääkimata avalikkusest.
Arusaadav on seis, kus moraalist sõltumata ei luba eelarve pakutud summale ei öelda. Ka raha vastu võttes saab viidata ausatele rahastuspõhimõtetele, mille alusel te edaspidi eelistate rahastust saada – kui toetust pakutakse, pole ju küsimus selles, et vahendeid pole, vaid otsustamise läbipaistvuses.
Mis see katuseraha on?
Katuserahaks nimetatakse rahastamisotsuseid, mis on tehtud riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel riigikogulaste ettepanekul. Näiteks mullu otsustati sel moel toetada enam kui 500 objekti-organisatsiooni. Tänavu on parlamendisaadikute otsustada kuue miljoni euro saatus.
Niisama ei kanta otsustatud summat kellelegi üle. Vastutava ministeeriumiga tuleb leping sõlmida, võibolla formaalselt taotluski kirjutada, ehkki otsus on juba tehtud.
Mõned nimetavad katuseraha annetuseks, kuid need riigikogulaste annetused on tehtud maksumaksja raha eest.
Mis võiks olla alternatiivid katuserahale?
Kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi leiad siit: