Kodanikuühiskonna sihtkapital

2008. aastast loodud sihtkapitali eesmärk on kodanikuühiskonna ja –ühenduste tugevdamine Eestis. 2007. aasta suvel toimusid konsultatsioonid vabaühenduste, ministeeriumide ja Riigikoguga, koostamaks sihtkapitali kontseptsiooni, mis määratleb, mida ja kuidas see tegema hakkab. Kaasamise korraldamist ja kontseptsiooni koostamist vedas EMSL ning siit leiab asjakohased materjalid.

Sellel lehel on võimalik end hoida kursis protsessi käiguga ja oluliste taustamaterjalidega. Interneti-konsultatsioonid toimusid uues osalusveebis.

KÜSK on huvi äratanud väljaspool Eestit. Urmo Kübara ettekanne loodavast sihtkapitalist rahvusvahelisel ühenduste rahastamise teemalisel konverentsil Rumeenias 13.-14. septembril.
KÜSKi käsitleb ka European Center for Not-for-Profit Law koostatav artikkel “Legal and Institutional Mechanisms for NGO-Government Cooperation in Croatia, Estonia and Hungary”, mis ilmub 2007. aasta sügisel.

KÜSKi kontseptsioon oli septembris arutlusel EKAKi ühiskomisjonis. Ühiskomisjoni avaliku sektori esindajate  tagasiside. Septembris ja oktoobris toimusid konsultatsioonid KÜSKi teemal rahandus-, haridus- ja teadus- ning keskkonnaministeeriumiga. Loe 8. oktoobril EKAKi ühiskomisjonis kinnitamisele tulevat versiooni kontseptsioonist  siit.

 Kodanikuühiskonna sihtkapitali kontseptsioon on valmis, 4. septembril esitas EMSL selle siseministeeriumile. Ülevaate ühenduste tehtud ettepanekutest ja nendega arvestamisest leiab siit:  Kaasamise kokkuvõte

Teine arutelufoorum toimus 2. augustil Tartus. Alates esimesest arutelufoorumist Tallinnas on EMSL pidanud ligi paarkümmend kohtumist erinevate organisatsioonidega nende ootuste ja ettepanekute saamiseks. Tartus tutvustati juba nende ettepanekute põhjal valmima hakkavat kontseptsiooni, mis aga jätkuvalt on avatud ideedele. Vaata Agu Laiuse ettekannet –  esitlus.

Esimene arutelufoorum toimus 28. juunil.  Arutelu avas regionaalminister Vallo Reimaa, ettekanded tegid EMSLi juhataja Urmo Kübar ja sihtkapitali kontseptsiooni projektijuht Agu Laius, kes tutvustasid alternatiive sihtkapitali töösuundade, sihtrühmade, juriidilise vormi ja otsustusmehhanismi teemal. Ettekannetele järgnes arutelu. Vaata seinale näidatud ppt formaadis –  esitlus ning siin on  protokoll. Kes lugeda ei viitsi, võib vaadata lihtsalt foorumist pilte.

Materjalid arutelufoorumiks: Ülevaade sihtkapitali eesmärgi alternatiividest
Ülevaade sihtkapitali juriidilise vormi alternatiividest

PROTSESSI AJAKAVA

Esmane info kaasamise ajakavast Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsiooni koostamisel:

25.06arutelufoorumi materjalide ülespanek www.ngo.ee/sihtkapital
28.06arutelufoorum Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, aud. U-225)
29.06-04.07materjalide täiendamine vastavalt arutelufoorumil tehtud ettepanekutele
04.07-09.08kirjalike täiendusettepanekute kogumine Interneti vahendusel (www.osale.ee), kohtumised organisatsioonidega
02.08arutelufoorum Tartu Teaduspargis (Riia 185) kell 15-17
09.-13.08kontseptsiooni täiendamine vastavalt laekunud ettepanekutele, tagasiside andmine ettepanekute esitajatele
13.08kontseptsiooni esitamine EKAKi ühiskomisjonile
13.-29.08II kaasamisvoor Interneti vahendusel, kontseptsiooni arutamine Riigikogu kodanikualgatuse toetusrühma ja fraktsioonidega
29.08-03.09kontseptsiooni puhtandi koostamine lähtudes laekunud ettepanekutest, tagasiside andmine ettepanekute esitajatele
04.09EKAKi ühiskomisjoni istung kontseptsiooni arutamiseks
07.-08.09puhtandi tutvustamine EMSLi suvekoolis Viinistul (www.ngo.ee/suvekool)

AJALUGU

Vabaühenduste riigipoolne rahastamine on aastaid olnud ühenduste esindajate ja poliitikute arutelu all. Avaliku ja kolmanda sektori vaheliseks vastasseisuks kujunes 2001. aastal olukord uue hasartmängumaksu seaduse eelnõu tõttu, mida eelnevalt ei arutatud mittetulundusühendustega ega arvestatud ka hiljem ühenduste ettepanekuid. Vastukaaluks töötas toonane Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu 2001. aasta suvel välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali idee ja esitas selle seisukoha võtmiseks riigiinstitutsioonidele. Idee nägi ette Kultuurkapitalile sarnaneva avalik-õigusliku juriidilise isiku loomist, keda rahastataks hasartmängumaksust (toonastes mahtudes umbes 160 miljonit krooni aastas). Aasta lõpus arutaski ideed Riigikogu rahanduskomisjon, kuid koalitsiooni lagunemise tõttu 2002. aasta alguses jäi arutelu katki.

2005. aastal esitas pärast kaheaastast valitsuse juhtimist opositsiooni läinud Res Publica neli aastat varem ette valmistatud eelnõu mõningate muudatustega Riigikogus arutamiseks, kuid ei konsulteerinud enne seda ei ühenduste ega teiste erakondadega. Eelnõu lükati tagasi esimesel lugemisel jaanuaris 2006.

Sihtkapitali loomine sisaldus ettepanekuna 2007. aasta parlamendivalimiste eel EMSLi eestvedamisel koostatud vabaühenduste manifestis (www.ngo.ee/manifest)  ning jõudis uue valitsuse aprillis sõlmitud koalitsioonilepingusse. Selle kohaselt alustab sihtkapital 2008. aastast ning seda rahastatakse riigieelarvest igal aastal 20 miljoni krooniga.

TAUST

  • Res Publica poolt 2005. aastal Riigikogule esitatud Kodanikuühiskonna sihtkapitali seaduseelnõu koos seletuskirjaga siit, hääletustulemusi näeb siit.
  • Kodanikuühiskonna sihtkapitali 2001. aasta suvel kaasamisportaali TOM arutamiseks esitatud esimese idee leiad siit.
  • Ungari National Civil Fund
  • Horvaatia National Foundation for Civil Society Development
  • Suurbritannia valitsuse programm Capacitybuilders mittetulundussektori infrastruktuuri tugevdamiseks ning programm Futurebuilders vabaühenduste avalike teenuste osutamise suutlikkuse tõstmiseks
  • International Center for Not-for-Profit Law presidendi Douglas Rutzeni ettekanne ühenduste riigieelarvelise rahastamise korraldamisest 24. aprillil 2007 Tallinnas peetud seminaril “Kodanikuühiskond ja riigikassa”

MEEDIAKAJASTUS