Kuidas katuserahaga toime tulla?

Vabaühenduste liidult on viimastel päevadel küsitud mitmel korral nõu, kuidas käituda olukorras, kus sulle on ootamatult langenud sülle katuseraha. Panime kõigi jaoks kirja soovitused, mida neil päevil ühendustele pakkunud oleme, sest neid, kes sellist rahastust õigeks ei pea on palju, samas raha on ka väga vaja.  

EMSLile on sellist rahastust varasemalt pakutud. Keeldusime, sest oleme aastaid teinud tööd selle nimel, et rahastamine oleks läbipaistev, võrdsetel alustel jagatav, eesmärgipäraselt otsustatud ja kindlasti mitte poliitiline. Mõnel organisatsioonil sellist dilemmat ei ole, aga neile kellel on, on ehk järgnevast abi.

Mis see katuseraha on?

Katuserahaks nimetatakse rahastamisotsuseid, mis on tehtud riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel riigikogulaste ettepanekul. Sellel aastal otsustati sel moel toetada enam kui 500 objekti-organisatsiooni.

Niisama ei kanta otsustatud summat kellelegi üle. Vastutava ministeeriumiga tuleb leping sõlmida ja võibolla enne formaalselt taotluski kirjutada, ehkki otsus on juba tehtud. Pärast loomulikult esitada aruanne toetuse kasutamise kohta.

Mõned nimetavad katuseraha annetuseks. Kui nii, siis sellisel juhul on need küll Riigikogu liikmete annetused, kuid tehtud maksumaksja raha eest.

Katuseraha eraldatakse enamasti vajalikule ja tihti ei ole eraldised Riigikogu liikme endaga seotud (kuigi on ka teistsuguseid näiteid). Motivatsiooniks võib olla hea tahe ja siiras soov just teie organisarsiooni toetada. Lihtsalt meetod ei ole põhimõtteliselt õige.

Katuseraha ei lähe kokku kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise põhimõtetega, sest otsustamine (kellele ja milleks) ei ole läbipaistev, toetusi ei eraldata võrdsetel alustel (ei ole konkurssi, vaid otsustamise aluseks  Riigikogu liikmete isiklikud tähelepanekud ja eelistused) ning tingimata riigi strateegiliste eesmärkidega seostatud. Pikemas perspektiivis ei pruugi toetus aidata ei raha saanud organisatsiooni ega arengut mõnes olulises valdkonnas.

Kui leidsite end nimekirjast ja ei tea nüüd, mida teha:

Rääkige toetuse vastuvõtmisest või sellest keeldumisest kas oma nõukogu, juhatuse või liikmetega. Las see olla ühine otsus, et väärtuspõhist konflikti organisatsiooni sees ära hoida. Uskuge – sellel aastal on juba katuseraha pärast tülli mindud.

Toetust on vastuoluline vastu võtta neil, kes on seisunud selle eest, et MTÜde rahastamine riigieelarvest oleks läbipaistev, võrdsetel alustel ja mittepoliitiline. Katuseraha kehastab kõike vastupidist ja võib tekkida küsimus, kui põhimõttekindel te rahastamisskeemis osaledes olete.

Kõigil aga ei ole luksust lubada põhimõtteid pragmaatilisuse ees. Enamik katuserahast läheb ikkagi sisuliselt asja ette ehk õigesse kohta ning kindlasti on võimalik mõelda enda jaoks moraalselt vastuvõetav selgitus.

Kui loobute, andke põhjustest oma heategijale Riigikogus teada – tänage teda ja öelge, miks te ei saa sellist toetust vastu võtta. Pange loobumine ka suure kella külge ja selgitage, et selline rahastamine on vale.

Võib-olla annab rahast loobumine innustust koguda samadeks olulisteks tegevusteks raha muul moel. Kindlasti on kodanikke, kes eelistavad oma rahast annetamise otsustada ise, selmet usaldada see otsus saadikutele Riigikogus.

Mis võiks olla alternatiivid katuserahale?

Näiteks suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarvet. Kui Riigikogu liikmed on valijatega kohtudes jõudnud selgusele, et sihtkapital ei toeta piisavalt mõnd olulist teemat kodanikuühiskonnas (näiteks inventari soetamist), on neil võimalik sihtkapitali strateegias kaasa rääkida. On ju selle nõukogus nii koalitsiooni kui opositsiooni esindajad.

Rahandusministeeriumil tasuks võtta ette ja rääkida läbi ministeeriumitega, kes aastaid samade organisatsioonidega katuseraha-otsuste pinnalt lepingud sõlminud. Mis see siis ikkagi on?  Kui vabaühendus teeb riigi jaoks olulist tööd, miks peab tema toetamine olema poliitiliselt otsustatud? Ehk saaks oma partneriga ausasse suhtesse astuda?

Riigikogu liikmetel soovitaks rääkida hoopis sellest, milliseid organisatsioone nad oma isiklikust rahakotist annetustega toetavad. See oleks heaks eeskujuks ja tooks oma rahaga kodanikualgatuse toetamise au sisse.

Kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi leiab siit.