Kuidas liikmeid kaasame?

Oleme liikmetega kokku leppinud põhimõtetes, kuidas sünnivad Vabaühenduste Liidu seisukohad. See on abiks nii Vabaühenduste Liidu töötajatele, kui ka teadmiseks liikmetele ja teistele huvilistele. Aluseks on meie konsultant Rait Talviku 2005. aastal koostatud analüüs ja soovitused. Esimese hooga koostasime nende põhjal pika ja detailse dokumendi, mida 2008. aastal muutsime lihtsamaks.

Mis teemadel Vabaühenduste Liit sõna võtab?

Vabaühenduste Liidu soov pole rääkida oma liikmete või teiste vabaühenduste eest, vaid toetada neid selles, et nad ise enda eest räägiksid. Vabaühenduste Liit võtab sõna küsimustes, mis puudutavad kodanikuühiskonda ja kolmandat sektorit tervikuna (nt. kodanikuharidus, –aktiivsus ja –julgus, vabaühenduste kaasamine, rahastamine, statistika, teenuste üleandmine jms), meil ei ole aga pädevust võtta seisukohti valdkondlikes küsimustes (nt. tervishoid, hoolekanne jms). Kui meilt viimaste kohta arvamust küsitakse, oskame soovitada vastava valdkonna vabaühendusi, kelle poole pöörduda.

Vabaühenduste Liidu algatatud seisukohtade kujundamine

Vabaühenduste Liit algatab seisukohti vastavalt aastasele tegevusplaanile või nõukogu otsustele, selleks on võimalik teha ettepanekuid kõigil liikmetel. Liikmetele antakse aegsasti teada, mida ja miks algatatakse, samuti seisukoha kujundamise ajakavast ning vastutavast inimestest. Kui ajaliselt võimalik, alustatakse liikmete arvamuste ja ettepanekute kogumisest vabas vormis, mille järel koostatakse seisukoha esimene versioon. Seejärel on liikmetel võimalik seda kommenteerida ja teha oma parandusettepanekuid, mille kohta koostab Vabaühenduste Liidu kontor ettepanekute kommenteeritud koondtabeli. Kui võimalik, kogutakse ettepanekuid kuu aja jooksul, kiiremates küsimustes mitte vähem kui kahe nädala jooksul. Vajadusel korraldatakse ka aruteluüritusi ja/või kohtumisi. Ettepanekute põhjal valmib seisukoha puhtand, mida siis omakorda on liikmetel võimalik kommenteerida (soovitavalt mitte vähem kui nädala jooksul). Seisukoha kinnitab Vabaühenduste Liidu nõukogu.

Näited sellistest seisukohtadest: vabaühenduste manifest (2007 ja 2011), Kodanikuühiskonna sihtkapitali kontseptsioon (2007), rahastamise hea tava (2008), Norra ja EMP vabaühenduste fondi juhendmaterjal (2006)

Reageerimine teemadele ühiskonnas ja/või meedias

Reageerimise vajaduse meedias avaldatud seisukohtadele või sündmustele ühiskonnas otsustab Vabaühenduste Liidu kontor koos nõukoguga, selleks on võimalik teha ettepanekuid kõigil liikmetel. Seisukoha kujundamisel lähtutakse Vabaühenduste Liidu põhiväärtustest ja senistest seisukohtadest. Kontor koostab seisukoha mustandi, kaasates selleks vajadusel liikmeid, kelle puhul võib eeldada suuremat huvi ja pädevust teema suhtes. Seisukoha kinnitab nõukogu. Valmis seisukoht saadetakse liikmetele samaaegselt selle saatmisega meediale.

Näiteid sellistest seisukohtadest: reageerimine erakondade plaanile luua enda juurde n-ö demokraatia või maailmavaate arendamise sihtasutused (2011-12), avaldused EKAKi arutelu edasilükkamise kohta Riigikogus, parteide rahastamise suurendamise plaani ja õiguskantsleri valimise kohta (kõik 2007 jj)

Osalemine õigusloomes

Vabaühenduste Liidule kommenteerimiseks laekuvate eelnõude puhul otsustab Vabaühenduste Liidu kontor, kas see kuulub Vabaühenduste Liidu pädevusse ning kas pakutud tähtaeg võimaldab seisukohta kujundada. Valdkondlike teemade puhul suunatakse need edasi vastava valdkonna liikmetele (informeerides sellest eelnõule kommentaari küsijat). Ebapiisava tähtaja korral taotleb Vabaühenduste Liit selle pikendamist või loobub kommenteerimast, teavitades sellest nii kommentaari küsijat kui ka liikmeid.

Kui Vabaühenduste Liit hakkab laekunud eelnõule kommentaare koostama, informeeritakse liikmeid sellest võimalikult kiiresti, saates neile viite eelnõule. Võimalusel saadetakse liikmetele ka lühike kommentaar ja täpsustavad küsimused, millele neilt vastust oodatakse. Teates määratakse tähtaeg liikmete kommentaaride esitamiseks. Kui aeg võimaldab, oodatakse liikmete kommentaarid enne seisukoha kujundamisega alustamist ära, kiirematel puhkudel hakkab kontor paralleelselt seisukohta ette valmistama. Seisukoha mustand saadetakse esimesel võimalusel liikmetele kommenteerimiseks, andes aega vähemalt kolm päeva. Laekunud kommentaaridele antakse tagasisidet ja nendega arvestatakse seisukoha kujundamisel, eriarvamuste korral tuuakse need seisukohas välja. Esitatud seisukohad salvestatakse Vabaühenduste Liidu kodulehel.

Näited sellistest seisukohtadest: vabaühenduste tulumaksusoodustuste korra muutused (2010 jj), Vabaühenduste Liidu kommentaarid MTÜ ja SA seaduse muudatustele (2007 jj).

Osalemine töörühmades ja komisjonides

Vabaühenduste Liidu osalemise vajalikkuse töörühmades ja komisjonides otsustavad kontor ja/või nõukogu, lähtudes teema olulisusest, Vabaühenduste Liidu pädevusest ja ajalistest võimalustest. Valdkondlike teemade puhul suunatakse kutse edasi vastava valdkonna vabaühendustele. Kui ei ole selget põhjendust esindaja valiku piiramiseks nõukogu liikmete või kontori töötajatega, pakutakse seda võimalust liikmetele, laekunud kandidaatide hulgast teeb valiku nõukogu. Sõltuvalt teema olulisusest kooskõlastab esindaja oma seisukohad Vabaühenduste Liidu kontori või nõukoguga ning kogub liikmete arvamusi ja informeerib neid toimuvast. Esindajad teevad oma tööst ülevaate ka üldkoosolekul.

Reageerimine liikmete ettepanekutele

Liikmetel on õigus teha ettepanekuid kõigi Vabaühenduste Liidu tegevuste kohta. Vabaühenduste Liidu kontor vastab ettepanekutele võimalikult kiiresti. Kui liige ei ole vastusega rahul, on tal õigus pöörduda nõukogu poole, paludes nende seisukohta.

Vaata ka heakodanik.ee/vabauhenduste-liidu-seisukohad