Suvekool 2014

XVI vabakonna suvekool toimus 5.-6. septembril Viinistul. Kui aasta varem rääkisime vabaühenduste mõjusast tegutsemisest ja seeläbi muutuse loomisest ühiskonnas, siis tänavu aga sellest, kuidas hoopistükkis ise toime tulla muutustega, millega vabaühendused igapäevaselt silmitsi seisavad.

 

Aune Lillemets Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust võttis suvekooli kokku niimoodi:

Suvekooli kokkuvõte

XVI vabakonna suvekooli alustas Raimo Ülavere, kes rääkis, miks meil on raske oma harjumusi muuta. Raimo juhtis tähelepanu sellele, et enamus me igapäevastest tegevustest on harjumused ja neist sõltub suuresti ka me töökultuur. Igal harjumusel (ka halbadel) on päästik, mis ta vallandab, auhind mille nimel teda tehakse, ning rutiin, millest ta lähtub. Justnimelt viimase muutmine on oluline, et muutused ellu viia. Raimo tutvustas ka kümmet küsimust, mida võiks muutuste ettevõtmisel endalt küsida.

  1. Kas on mingi väike asi, mille saan muutusega seoses kohe ette võtta?

  2. Kas ma olen valmis seda kuu aega proovima?

  3. Kui ma teen seda iga päev, kas ja kuidas see muudaks tulemust?

  4. Kas sel muutusel on minu jaoks tähendus laiemalt (mõju tervisele, suhetele vms)?

  5. Kas tegemata jätmise valu on suurem hirmust selle tegema hakkamise hirmust?

  6. Kas ma saan seda teha 2 või 5 minutiliste tükkidena?

  7. Millal, mis ajal (nt kohe kui üles tõusen vms) konkreetselt ma seda tegema hakkan?

  8. Kuidas ma ennast rajal ja vastutavana hoian?

  9. Kuidas ma tunnetaksin väikseid võite?

  10. Kuidas saaksin teha nii, et ei unustaks?

Margus Rink rääkis enda kogemustest juhina muutuste tegemisel. Jutuks tulid nii need, millega tuleb lihtsalt toime tulla, kui ka need, mida juht ise tahab teda või kuhu suunduda. Igasuguse muutmise eeltingimuseks nimetas ta selle, et juht seisaks kindlalt jalgel. Sest et kui juht pole kindel ja kõigub kõik see, mis juhile toetub, pole seda kõikuvad kupatust kuigi tark veelgi kõigutama hakata.

Pirkko Valge Heateo Sihtasutusest meenutas oma ettekandes, et tähelepanu tuleb hoida ka oma tegevuse mõjul – parem oleks nii enne kui pärast muutmist, sest just muutus ju näitabki, kas elu läks paremaks või mitte.

Esimese päeva lõppu jäid juba varasematel aastatel populaarust kogunud kiirkohtingud. Pärast õhtusööki toimus veel (käsi)raamatuklubi, kus lisaks EMSLi Kaasamise käsiraamatule ning Tulevikugrupi raportite arutelule, kuulati ka Türi Talunike Liidu 20 tegutsemisaasta almanahi tutvustust. Õhtu lõpetas väga populaarseks osutunud mälumäng (“Selle ühes Euroopa suurlinnas asunud ehitise ületamisel hukkus umbes veerandsaja aasta jooksul sadakond inimest. Mis ehitisega on tegemist?”).

Teise päeva hommikul intervjueeris Maris Jõgeva Margus Orot SOS Lastekülast ning uuris, kuidas Margus raskete otsuste ja suurte muutustega toime tuli.

Pärast seda jaotuti töötubadesse. Värske EMSLi nõukogu liige ja Eesti oma ökojäätise omanik Rasmus Rask rääkis sellest, kuidas töötajaid (ja vabaühenduste puhul vabatahtlikke) suurte muutuste loomisel kaasata: mis ohud sellega kaasnevad ja mis kasu sellest on. Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva rääkis kommunikatsiooni rollist muutuste elluviimisel. Jaotades töötoas osalejad pooleks ning paludes pooltel kirja panna hästi planeeritud muutuse olulised tegurid ning teistel tegurid, mis muutuse kindlasti läbi kukutaks, sai kõigile selgeks, et kommunikatsioonil on muutuste läbi- ja elluviimisel kandev roll.

Suvekooli lõpetuseks rääkis Mari-Liis Jakobson pisut suuremast pildist. Ehk milliste suuremate ühiskondlike muutustega vabakonnal hakkama tuleb saada. Mari-Liis kirjeldas vabakonna võimalikke tulevikuarenguid ning pani kuulajad mõtlema teemal, kuidas ühendused neile reageerida võiksid.

Osalejate tagasiside kohta loe siit.

Muutmine ei saa olla eesmärgiks omaette, aga aeg-ajalt on seda vaja uute oludega kohandumiseks või organisatsiooni toimimise parandamiseks. Uusi lahendusi võib vajada meeskond, töökorraldus, juhtimine või kommunikatsioon, kuid iga elukogenud inimene teab, et traditsioone ja harjumusi ei ole lihtne murda, nagu ka uute oludega kohandumine võib olla keeruline.

Vabakonnastki leiab suurepäraseid strateegiaid, mis kuidagi tööle ei hakka, meeskondi, kes oma ülesannetega toime ei tule ning organisatsioone, mis räägivad vajalikust suunamuutustest igal üldkoosolekul üha uuesti ja uuesti. Uusi inimesi ongi keeruline leida, juhatuse liikmetele töö ümberkorraldamise vajadust tülikas selgitada ning teistsugusele rahastamise mudelile riskantne üle minna. Märksa mugavam on silm kinni pigistada ning jätkata nii nagu alati on olnud.

Suvekoolis õppisimegi, kuidas organisatsiooni toimimist analüüsida ning väljakutsetele julgelt vastu astuda. Rääkisime muutustest personaalsel tasemel (kõik algab ju inimesest) ja organisatsioonilisel tasemel. Tutvustasime erinevaid mudeleid, mille abil organisatsiooni arenguvajadusi hinnata ning meetodeid muutuste elluviimiseks. Teisel päeval keskendusime konkreetsetele valikutele, millega organisastioonid põrkuvad, on need siis seotud inimeste, strateegia&tegevuste, finantside või kommunikatsiooniga.

Koolitama kutsusime oma ala asjatundjaid ja võimalus oli kuulata teoreetilisi ettekandeid, tutvuda uute põnevate meetoditega, analüüsida oma organisatsiooni ja ennast selles. Kokkuvõtvalt sai suvekoolist: 

  • nõu ja abi organisatsiooni toimimise ja arengu hindamiseks
  • inspiratsiooni muutustele julgelt vastu astumiseks
  • professionaalidelt häid näpunäiteid muutuste juhtimiseks ja takistustega toimetulemiseks.

Suvekoolis jagasid oma teadmisi ja kogemusi nemad:

  • Anu Virovere – Anu Virovere & Partnerid
  • Aune Lillemets – Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  • Kristi Liiva – Kommunikatsioonibüroo JLP
  • Margus Oro – SOS Lasteküla
  • Margus Rink – Eesti Energia
  • Pirkko Valge – Heateo SA
  • Raimo Ülavere – Mindsweeper
  • Rasmus Rask – La Muu

Mõtetega aitasid suvekooli toimumisele kaasa lisaks EMSLi enda inimestele Anna Karolin (Heateo SA), Jaan Aps (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Margo Loor (Väitlusselts), Merlin Sepp (Heateo SA), Sigrid Västra (Eesti Üliõpilaskondade Liit).

Toetas: