Koolitus

Vabaühenduste Liit on 1990ndate algusest saadik süsteemselt vabaühendusi ning nende partnereid koolitanud. Kui ka Sinu organisatsioon on huvitatud meie koolitustest, siis võta julgelt ühendust info@heakodanik.ee 

Vabaühenduste Liit lähtub oma tegevuste korraldamisel keskkonnasõbralikkusest. Koolituste korraldusel tugineme õppekorralduse alustele ja mõju saavutame lähtudes kvaliteedi tagamise põhimõtetest. Vabaühenduste Liit omab majandustegevusteadet number 206957.

Küsi rohkem infot: info@heakodanik.ee 

TELLIMUSKOOLITUSED

Vabaühenduste Liit omab pikaajalist koemust ja head teadmiste pagasit järgnevatel teemadel: kaasamine, huvikaitse, hea valitsemine, töö liikmete ning võrgustikega jne. Kõik need teemad saame võtta aga kokku ka üheks seminariks koos põgusa ülevaatega sellest, mis kodanikuühiskond on ja milliseks see Eestis on kujunenud.

Koolitusi pakume enne kõike just selleks, et võimestada vabakonda ja edendada koostööd vabakonna ja teiste sektorite vahel.

Iga koolituse juures on ära toodud sisukirjeldus, vastavalt kliendi soovile saame kohandada metoodikat, aega kui ka  teemasid. Koolitusi ja loenguid on võimalik tellida kõikjale Eestis, aga ka välismaale.

Kodanikuühiskond Eestis

Eesti, vene ja inglise keeles

Vahel on hea saada või värskendada oma teadmisi suuremast pildist, milles vabaühendused Eestis tegutsevad. Koolitus selgitab:

  • kodanikuühiskonna põhimõisted, statistika ja ajalugu Eestis, olulisemad trendid vabakonnas
  • kodanikualgatuse ja avaliku võimu suhted ja vabaühenduste tegevuskeskkonda kujundavad kokkulepped (Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon, kodanikuühiskonna arengukavad, vabaühenduste eetikakoodeks, erinevad head tavad, rahastamise juhendmaterjal)
  • põnevamad algatused, inspireerivad näited, levinumad rumalused.

Koolitust soovitame plaanida kas 1,5; 3 või 4,5-tunni pikkusena ning vastavalt pikkusele saame siis ka täpsemas sisus kokku leppida.

Kellele koolitus kasulik on?

  • vabakonna ja avaliku võimu esindajatele teistest riikidest, kes tahavad teada mil moel on kodanikuühiskond organiseerunud, partnerlus avaliku võimuga korraldatud, kodnaikuühiskonna areng toetatud.  Räägime me kogemustest ja ehk annab saada mõningat ka teistes riikides rakendada.
  • vabakonna-huvilistele, kel tahtmist rohkem teada saada
  • neile, kes soovivad oma teadmisi kas värskendada või lühidalt kokku võtta

Kaasamine

Eesti, vene ja inglise keeles

Sel koolitusel peame kaasamise all silmas eelkõige huviliste ja spetsialistide kaasamist otsustamisse, olgu siis avaliku võimu asutustes poliitikakujundamisse või eelnõude, arengukavade jms koostamisse. Teiseks kaasamist vabaühendustes endis oma seisukohtade, tegevuskavade ja teiste otsuste tegemisse.

Koolitusel keskendume kaasamise etappidele:

  • eesmärgi seadmine ja kaasamise kava koostamine;
  • osalejate leidmine ja osalema kutsumine;
  • suhtlus kaasamise käigus ning kaasamise meetodid;
  • konfliktide ennetus ja lahendus;
  • otsuste langetamine;
  • osalejatele tagasiside andmine ning kaasamise hindamine.

Samuti oleme valmis rääkima võrgustiku loomisest ja arendamisest ning partnerite ootuste, võimaluste ja vajadustega arvestamisest. Suurematele demokraatiafännidele saame aga tutvustada põnevamaid kaasamise vorme nagu ühisloome, arutlev demokraatia, kaasav eelarvestamine. Oleme neid kõik ise praktikas või mänguliselt proovinud ega pelga kogemust jagada.

Kellele kasulik on?

  • alustavale kaasajale, kes esimest korda ülesandega silmitsi seisab;
  • edasijõudnutele, kes soovivad uusi teadmisi või meetodeid;
  • vabakonna, äriettevõtte või avaliku võimu asutuse töötajatele, kelle töös aitaks võrgustikud ja koostöö paremaid tulemusi saavutada.

Lisaks koolitustele oleme valmis nõustajama konkreetsete kaasamisprotsesside kavandamist ja läbiviimist.

Lisalugemist: Vaata ka Vabaühenduste Liidu iga-aastaste kaasamise kevadkoolideteemasid ning loe “Kaasamise käsiraamatut ametnikele ja vabaühendustele”.

Hea valitsemine vabaühenduses

Eesti ja inglise keeles

Hea valitsemine seob omavahel võimu õiguspärase teostamise ja eetika ning seab vabaühenduse valitsemise eesmärgiks sellised väärtused nagu selgus, läbipaistvus, vastutavus, avatus ja ausus. Keeruliseks muudab hea valitsemise just see, et nende väärtuste näol on tegemist suurel määral subjektiivsete standarditega, mille sisu sõltub inimeste erinevatest väärtushinnangutest, mõisteskeemidest ja kogemustest.

Koolitusel uurime:

  • mis on selle justkui lihtsa ja selge sõnapaari tegelik sisu;
  • arutleme, kuidas on hea valitsemise põhimõtteid organisatsioonis võimalik järgida;
  • räägime, mida tähendab hea valitsemine organisatsiooni igapäevases toimimises: valikute tegemine, avalike huvide kaitstus, läbipaistev ja konsensuslik otsustusprotsess, tulemuste mõõtmine ning vastutavus, heade tavade järgimine (sh eetikakoodeks, annetuste kogumise hea tava, kaasamise hea tava jt).

Vaatleme head valitsemist ka selle nurga alt, kuidas juhtimises vastutusvaldkondi jagada ja millised on juhtide põhikohustused, et head valitsemist tagada. Arutleme sisu ja juriidika poolt, millele peaks tähelepanu pöörama enne, kui mõne juhtorgani liikmeks kandideerida.

Kellele kasulik on?

  • vabaühenduse nõukogu ja juhatuse liikmetele;
  • katusorganisatsioonide liikmete juhatusele.

Loe ka “Hea valitsemise” käsiraamatut.

Tõhus huvikaitse

Eesti ja inglise keeles

Huvikaitse on teenuste osutamise kõrval üks kahest vabaühenduste peamisest ülesandest ühiskonnas. Sellega mõjutatakse kedagi teist – olgu siis avalikku võimu, äriettevõtteid või ka avalikku arvamust – tegutsema endaga samade eesmärkide nimel ning nõnda on ühiskonnas võimalik saavutada märksa suuremaid muutuseid kui omaette pusides.

Koolitusel:

  • räägime huvikaitse olemusest ning plaanimisest;
  • vaatame kuidas seada huvikaitse eesmärke, kaardistada osapooli ja valida sobivaim meetod;
  • mõtestame erinevate tegevuste võimalusi ja ohte (kirjalikes konsultatsioonides ja töörühmades osalemisest kuni meeleavalduste korraldamiseni);
  • õpime tundma “vastaspoole” töökorraldust, ootusi, vajadusi ja võimalusi;
  • vaatame, kuidas kaasata liitlasi ning mõõta ja hinnata huvikaitse tulemusi.

Tugineme nii Vabaühenduste Liidu enda paarikümne aasta pikkusele kogemusele, meeskonnaliikmete pädevustele huvikaitsjana kui ka paljude teiste Eesti ja muu maailma vabaühenduste praktikatele.

Kellele koolitus kasulik on?

  • vabaühendusele, kes osalevad või sooviksid enam osaleda õigusloomeprotsessis;
  • aktivistidele, kellel soov probleemi lahendamiseks ning kes asub liitlasi otsima.

Loe ka käsiraamatut “Hea huvikaitse: kuidas kaasata liitlasi ja mõjutada otsuseid?”

Töö liikmete ja võrgustikuga

Eesti, inglise ja vene keeles

Sageli öeldakse, et liikmed ja võrgustik (näiteks vabatahtlikud, annetajad, partnerid, kasusaajad) on meie suurim vara. Nagu muude varadega, võib ka sellega ringi käia mitmel moel: seda tühja-tähja peale raisates, kasutult seista lastes või siis teadlikult ja tulusalt rakendades ja arendades.

Koolitusel:

  • räägime erinevatest organisatsioonimudelitest ning miks on liikmetel ja võrgustiku liikmetel vaja organisatsiooni ning vastupidi;
  • õpime, kuidas saavutada vastastikku kasulikku ja edasiviivat suhet;
  • vaatame, kuidas liikmeskonda ning võrgustikku luua, hoida ja arendada;
  • kuidas tekitada head organisatsioonikultuuri, jagada ülesandeid, korraldada info liikumist ning kaasata (võrgustiku) liikmeid organisatsiooni tegevuste plaanimisse, otsustamisse ja elluviimisse.

Kellele kasulik on?

  • alustavale vabaühendusele;
  • kogenud vabaühendusele, kel soov oma liikmevõrgustik tugevamaks saada;
  • eestvedajatele, kes tahavad kaasmõtlejatega luua pikemaajalist koostöösuhet.

Loe ka artiklit “Mesinik või mesipuu?” (Hea Kodanik 2/2012, lk 16-19) ja teisi samas ajakirjanumbris ilmunud liikmete- ja võrgustikuteemalisi artikleid.

Kuidas koolitunnis vabakonnast rääkida?

Sihtgrupp: ühiskonnaõpetuse õpetajad

Koolitajad: Kai Klandorf

Seda, mis on kodanikuühiskond ja millist rolli täidavad selles vabaühendused, mõistavad õpilased palju paremini, kui saavad võimaluse proovida kätt mõne vabaühenduse töös. Kuidas teooria ja praktilise kogemuse edasiandmine omavahel siduda, annab nõu EMSL-i projekt www.ngo.ee/kogukonnapraktika. Vabaühenduse tööd lähedalt uurides ja selles mõnd olulist ülesannet täites märkavad õpilased, mis paneb kodanikud tegutsema ja millist kasu omaalgatusest sünnib. Lisaks kogukonnapraktikale on ka teisi võimalusi – koolitundi võib kutsuda oma tööst ja tegemistest rääkima vabaühendustes tegutsevaid inimesi ja vabatahtlikke, veebis on palju häid näiteid nii noorte kaasamisest, vabatahtlikust tegevusest, vabaühendustest. Üks on kindel – ei tasu jääda lootma õpikule ja töölehtedele, vaid leida võimalusi, mis aitavad sisustada koolitunnid põnevate katsetuste ja näidetega. Sellistega, mis aitavad õpilaste silmaringi laiendada ja neis huvi äratada.

Koolitusel jagatakse praktilisi näpunäiteid, kuidas aktiivsete meetoditega anda edasi teadmisi kodanikuühiskonna olemusest ning vabaühenduste rollist selles, hea kodaniku põhimõtetest ja osalemise võimalustest, vabaühendustest ja nende mitmekülgsetest rollidest, vabatahtliku tegevuse võimalustest. Tutvustatakse erinevaid koolitunnis kasutatavaid (sh. veebipõhiseid) materjale, kodanikuharidus- ja noorte osaluse tõstmise programme ning organisatsioone, kellega tasub vabaühendustest rääkides teha koostööd.

Kaasav kool

Sihtgrupp: kooli juhtkond; kooli hoolekogu

Koolitajad: Kai Klandorf

Kool on omamoodi kogukond, kus saavad kokku väga erinevad inimesed – kooli juhtkond ja õpetajad, õpilased ja nende vanemad, kooli pidaja ja vahel ka maja haldaja. Ja kuigi enamasti on kõigil sarnased eesmärgid, ei lähe omavahel kokku leppimine ja otsuste tegemine alati sujuvalt, sest inimesi, arvamusi ja huvisid on palju. Teate ju küll, kuidas aeg-ajalt tuleb jälle jutuks koolitoidu kvaliteet, lapsevanemad kurdavad, et info ei liigu või siis õpilased ei tunne üldse huvi kooliürituste vastu. Hästi läheb siis, kui räägitakse läbi ja leitakse lahendused, halvasti aga sellel juhul kui tühisest tülist tekib pahameel, mis muudab koolielu kõigi jaoks ebameeldivaks. Abiks on see kui ootustest omavahel räägitakse, tulevikuplaane tehakse koos ja ka probleemidele leitakse lahendused kõiki kaasates.

EMSL oskab anda nõu, kuidas kaasamise häid praktikaid ka kooliseinte vahel rohkem ja paremini kasutada ning aidata kaasa, et koolis tegutsemine annaks õpilastele esimese hinnalise demokraatiakogemuse. Koolitusel jagatakse näpunäiteid tõhusaks kaasamiseks koolielu korraldamisel, räägitakse erinevatest huvigruppidest, nende kaasamise võimalustest ja omavahelise koostöö parandamisest. Tuuakse erinevaid näiteid kaasamismeetoditest, mida kasutada üksikutele küsimustele lahenduse leidmisel, kooli arengukava ja õppekava koostamisel või kooli sisehindamise läbiviimisel.

Spetsiifilised teemad

Lisaks meie peamistele koolitusteemadele, millest saavad rääkida kõik Vabaühenduste Liidu töötajad, on olemas ka teised koolitusteemad, mis lähtuvad meie töötajate või vilistlaste kompetentsist. Allpool on välja toodud nimekiri ja lühikirjeldus, pöördu meie poole täpsustamiseks ja tellimiseks!

    • Kogukonna kaasamine
    • Kuidas projektitööd hästi teha
    • Kuidas koolitunnis vabakonnast rääkida
    • Teenuste delegeerimine
  • Vabaühenduse strateegia koostamine
  • Vabaühenduse arengu hindamine
  • Vabaühenduste majanduslik elujõud ja annetuste kogumine

Loomulikult võib Vabaühenduste Liitu kutsuda appi ka strateegiaarutelu läbi viima.