Kevadkool 2014

Kuidas kaasata neid, kelle jaoks kaasa rääkimine ei ole igapäevane asi?

6. kaasamise kevadkool toimus 23. mail Saku mõisas. Seekord õppisime sadakonna ametniku ja aktiivse kodanikuga, miks, millal ja kuidas kaasata plaanide läbiarutamisse ja otsuste tegemisse inimesi, kelle jaoks kaasa rääkimine ei ole igapäevane töö.

MIKS VALISIME NIISUGUSE TEEMA?

Kui räägitakse kaasamisest, peetakse enamasti silmas info kogumist ja plaanide läbiarutamist ekspertide ning partnerite ehk organiseerunud huvirühmade või esindusorganisatsioonidega. Aina enam puutume aga kokku küsimustega, kus kaasa soovivad rääkida ka need, kes ühtegi organisatsiooni ei kuulu – ega peagi kuuluma, sest kaasa rääkimine on vabas riigis selletagi iga kodaniku õigus. Mitmetes olulistes küsimustes ei olegi välja kujunenud selgeid esindusorganisatsioone või siis katavad nad üksnes väikest osa teemast mõjutatuid. On olukordi – näiteks kohalike arengukavade, üld- ja detailplaneeringute koostamine –, kus avalikkuse kaasamine lausa kohustuslik.

Ekspertide, huvirühmade ja laiema avalikkuse kaasamine ei ole üksteist asendavad, vaid täiendavad tegevused – kõigil neil on infot ja võimalusi, mida teistel pole. Ent kui ekspertide ja partnerorganisatsioonide kaasamisel saab tihtipeale läbi sellega, et saata neile kommenteerimiseks eelnõu tekst ja pidada ministeeriumi nõupidamisruumis pikki töörühma-koosolekuid, siis samamoodi laiematele rahvahulkadele lähenedes oleks asjaliku tagasiside asemel tulemuseks kas vaikus või viha. Kehvad tulemused mõlemad. Kevadkoolis õpimegi, kuidas seda paremini teha.

Tagasiside kevadkooli sisule ning korraldusele leiad siit.

PROGRAMM

Kell 10 – Saabumine, nimede kirjapanek, kohv-tee-pirukas

Kell 10.30 – Hakkame pihta!

Kell 10.40 – Millal nad ometi rahule jääksid? Helen Link, liikumine “Avalikult Rail Balticust”, Valtu-Nurme külavanem
Küsimust “millal nad ometi rahule jääksid?” on ohates endale esitanud ilmselt paljud kaasajad. Sa pingutad ja üritad, saadad välja kirju ja kutsud kokku koosolekuid, aga tolku ei tundu olevat millestki ning ikka räägivad kõik, et “ei kaasatud” või et “kaasamine oli formaalne”. Mida kaasajalt siis õigupoolest oodatakse? Liikumise “Avalikult Rail Balticust” üks eestvedajaid Helen Link räägib, et tegelikult ei olegi siin vaja teab mis kunsttükke.

Kell 11 – Rahvahulkade tarkus. Millal ja miks ei piisa ainult esindusorganisatsioonidest ja ekspertidest? Urmo Kübar, vabaühenduste liit EMSL
Vihane Rein Lang küsis kunagi, et kas seaduseid peaks siis linnahallis koostama. Muidugi ei pea – alati. Üks mulluse Rahvakogu eestvedajatest, Urmo Kübar, räägib aga, millal ja miks oleks mõistlik lisaks ekspertide ja esindusorganisatsioonide teadmistele kaasata ka laiemat avalikkust. Mis tingimused tuleks luua, et rahvahulgad saaksid olla targad, ning millal saame öelda, et nüüd on meil teada ka avalikkuse targad, informeeritud ettepanekud ja eelistused?

Kell 11.45 – Rühmadesse jagunemine praktilisteks töötubadeks. Töötube on kokku viis, iga osaleja saab neist kaasa lüüa kahes – ühes enne ja teises pärast lõunat:

  • Kuidas valmistada ette materjale, nii et inimesed neist aru saaksid? Hille Hinsberg ja Eneli Mikko, poliitikauuringute keskus Praxis
    “Saadame teile kommenteerimiseks seaduse-eelnõu koos seletuskirjaga.” Noh, kena katse, aga ilmselt sama hea kui kasutu, kui räägime laiemate rahvahulkade kaasamisest. Praxis on õppinud arusaadavalt esitama ka nii keerulisi teemasid nagu riigieelarve või kohalikes omavalitsustes pakutavad avalikud teenused. Selles töötoas vaatamegi häid näiteid Eestist ja välismaalt ning proovime ise kätt, kuidas teksti, pildi või videona keerulisi asju arusaadavaks teha. NB! Vabaühenduste kohad on selles töötoas täis. Ruumi on vaid ametnikele.
  • E-ühisloome. Liia Hänni, e-Riigi Akadeemia
    Näost-näkku kohtumised on võimsad, ent kui su kaasatavad asuvad üle Eesti (või kaugemalgi) laiali, pole nende ühte ruumi kokkutoomine alati otstarbekas ega võimalikki. Selles töötoas vaatame, kuidas kasutada internetti kaasamiseks ja ühisloomeks sisukamalt kui paljalt eelnõude ülesriputamise kohana.
  • Rahvakoosolekute läbiviimine. Indrek Maripuu, loovuskoolitaja
    Sul on ühes ruumis koos sadakond või rohkemgi inimest. Mõnikord on nad teadmatuses, mõnikord segaduses, mõnikord vihased, mõnikord passiivsed. Milliseid lähenemisi kasutada suure hulga koos viibivate inimeste puhul nende ideede kogumiseks, ettepanekute üle arutamiseks ja eelistuste väljaselgitamiseks?
  • Arutelugrupid ja “keeruliste” inimestega toimetulemine. Margo Loor, Eesti Väitlusselts (NB! Kõik kohad juba täis)
    Me kõik teame aruteludest neid tüüpe. See, kes tahab ainult ise rääkida ja hakkab sõimama, kui temaga ei nõustuta. See, kes võiks lõpmatuseni jahuda definitsioonidest ning sisse tuua üha uusi ja uusi teemasid, mille kõigega veel tegeleda tuleks (selle asemel, mille arutamiseks kokku tuldi). See, kes sosistab naabriga, loeb telefonist oma e-kirju, saalib sisse-välja, ning ütleb “Ah? Misasja?”, kui talt midagi küsida. Ja kõik need ülejäänud. Kuidas “keeruliste” osalejatega toime tulla ja mida veel arutelugrupi edukaks läbiviimiseks vaja, räägimegi selles töötoas.
  • Kuidas vältida vähemuste väljajätmist avalikkuse kaasamisel? Kari Käsper, Eesti Inimõiguste Keskus
    Oled kõvasti vaeva näinud, et kõigil oleks võimalik oma arvamust avaldama hakata – ja siis selgub, et sa ei mõelnud, et venekeelsed osaleda soovijad vajaksid tõlget, ratastoolis inimesed ei pääse su koosolekule sisse, nägemispuudega inimeste ekraanilugejad ei saa su pdf-idega hakkama, taimetoitlastele on sul lõunapausil pakkuda vaid keedetud kartuleid … Selles töötoas vaatame, millele kõigele peaks mõtlema, et mitte luua takistusi erinevatele (vähemus)gruppidele. NB! See töötuba toimub vaid kella 14.30-16.

Kell 12 – Ennelõunased töötoad

Kell 13.30 – Lõuna

Kell 14.30 – Pärastlõunased töötoad

Kell 16 – Pilk tulevikku. Tarmo Jüristo, memokraat.ee
Kui päev läbi oleme tegelenud küsimustega, kuidas kaasata võimalikult laia hulka osalejaid aruteludesse mingi konkreetse otsuse väljatöötamisel, siis lõpetuseks mõtleme koos Tarmo Jüristoga, milliseid muutuseid osalusdemokraatia ühiskonnas üldse kaasa tuua võiks.

Kell 16.30 – Kokkuvõte ja kojusõit

Vaata registreerunuid siin.


Kevadkooli toetas: