Millal on MTÜ riigihankija?

Üha sagedamini üllatuvad vabaühendused, et ka nemad peavad riigihankeid läbi viima. Nii on.

RHS § 10 järgi on hankija ka eraõiguslik juriidiline isik:

  • mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja
  • mida põhiliselt rahastatakse maksumaksja poolt

Nende sätete lihtsaim tõlgendus on selline, et kui su ühing saab üle poole oma tuludest toetustena maksumaksja rahast (otse või mõne SA kaudu), peab ta ka riigihangete seaduse nõudeid järgima. Suure tõenäosusega on seega täidetud ka esimene tingimus, ehk tegutsetakse avalikes huvides, sest mida maksumaksja raha kasutamine muud väga olla saabki.

Kui sa oled aga avalikule sektorile lihtsalt teenust osutanud (saanud raha riigihanke võitmisel, mitte toetusena) või midagi müünud, siis ei ole tegu rahastamisega RHSi mõttes ja need summad ei lähe rahastamise arvestusse.

Lihthanke piirmäär on 30 000 eurot, riigihankel 60 000.

End ei tohi lasta eksitada rahastusringimustest, mis võivad rääkida muudest piirmääradest ja tingimustest. Need on enamasti lihtsalt täpsustavad selle raha kasutamisel, riigihangete seadus sõidab aga neist üle. Ehk kui rahastaja räägib vaid kolme pakkumise võtmisest, pead piirmäärade ületamisel sa ikkagi seadust järgima.