Seitse nippi haldusreformi kasutamiseks kohaliku valitsemise suunamisel
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Katusorganisatsioonid annavad seitse soovitust*, kuidas haldusreformi tuules kohalikku valitsemist soovitud suunas juhtida.
Kohaliku omavalitsuse reform on töös ja üht- või teistpidi see toimuma saab. Suurimate ohtude ja hirmudena nähakse valdade-linnade liitmises ääremaastumist ja võimu kaugenemist inimesest, kuigi iseenesest on kohalikel ning nende vabaühendustel mitmeid hoobasid selleks, et osaleda ning juba praegu, läbirääkimiste ajal, oma hääl kuuldavaks teha
Kutsume üles torisemise asemel kohalikku demokraatiat ise looma. Kui ainult äratundvalt noogutada, kui keegi ütleb, et midagi ei lähe paremaks, ega siis lähe ka.
Siin mõned soovitused aktiivsetele kogukonnaliikmetele sellest, kuidas refomil mitte lasta endast üle sõita, vaid pigem see enda kasuks tööle panna:
- Saage teadlikuks: minge oma linna või valla kodulehele ja otsige üles protokollid. Sealt saate teada, millised teemad on aruteludes üleval olnud, kuidas on neist räägitud ning millal tuleb ühinemisleping avalikustamisele, et olla aktiivne selle kolme nädala jooksul, mil leping on avalikustatud. Ühinemislepingust peaks otsima vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas uus omavalitsus plaanib oma elanikke otsustesse ja tegevustesse kaasata? Millist koostööd nähakse seltside, ühingutega? Kuidas külamaja rahastamine jätkub? Millised saavad olema toetusvõimalused vabaühendustele? Kuidas suhtutakse külavanemasse? Millistes valdkondades ja millistel alustel hakkab toimuma koostöö vabaühendustega teenuste osutamisel?
- Külavanemad julgegu võtta eestvedaja roll: olge kursis sellega, mis toimub. Suhelge inimestega, selgitage, kutsuge kokku ja lugege koos liitumislepingut. Kui vaja, hoidke kätt ja selgitage, kui vaja, viige oma inimeste kartused vallamajas toimuvatesse aruteludesse.
- Olge juures ja kohal: käige koosolekutel ja aruteludel, mida liitumisküsimuste lahkamiseks korraldatakse. Minge oma külast või vabaühendusest sinna mitmekesi, ettevalmistatud küsimusega ning ettepanekutega, kuidas elukeskkond saada võimalikult heaks ja seda sellisena tulevikus ka hoida.
- Otsige lisavõimalusi aruteludeks: põhjalikumad arutelud ei saa jääda raha taha – kasutage kohaliku omaalgatuse programmi, LEADER-meetmete või teisi taotlusvoorusid nii kogukonnaliikmeid kaasavate arutelude läbiviimiseks kui siis ka ise selle nimelt tegutsemiseks, et valitsemise ja osalemise mudel uues omavalitsuses saaks parem kui varem.
- Looge ise kogukonna kaasamise mudel ning pakkuge see otsusetegijatele välja: rääkige omavahel kogukonnas läbi, milline koostöö ja kaasamise mudel on teie kandiga sobivaim. Kas vajalik on külakogukonnakogu või oleks harjumuspärasem külade esindajatest koosnev vallavolikogu komisjon, või usaldate külavanemaid ja nemad võiksid olla kaasatud eraldi vallavolikogu komisjoni? Arutage meelepärast mudelit ja alternatiive, nende plusse ja miinuseid vallavolikogu liikmetega, et lepingu tarbeks leida see õige.
- Uurige mis saab koostööst vabaühendustega teenuste pakkumisel: vabaühendused, kes korraldanud omavalitsuses noorsoo-, sotsiaal-, või muud tööd, võiksid tunda huvi selle vastu, milliseks kujuneb teenusevajadus uues omavalitsuses, mis saab nende senistest lepingutest ja kokkulepetest. Kui teenuseid ja lepinguid puudutavat liitumisleping ei käsitle, küsige miks, uurige milliseid analüüse on liitumisprotsessis tehtud ning seiske selle eest, et teenuseid puudutav saaks läbi räägitud.
- Noored peavad saama samaväärselt või ehk varasemast rohkemgi kaasatud: otsige liitumislepingust kokkuleppeid koostööks noorte eestvedajate ning esindajatega. Kas ja millistel alustel jätkab või alustab noortevolikogu? Kuidas tagatakse, et koostöö ei jätkuks vaid aktiivsemate ning suurema osaluskogemusega noortega, vaid võrdselt kaasatakse ka noori piirkondadest, kus osaluskogemus ei ole veel täiel määral juurdunud.
Kui jääd hätta, aitame katusorganisatsioonides meeleldi. Näiteks teenuste korraldamist puudutavate teemadega pöördu Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, noorte kaasamise teemal Eesti Noorteühenduste Liidu, kogukondade kaasatuse küsimustes Külaliikumise Kodukant poole. Vabaühenduste liit aitab infot ja erinevate valdkondade tööd koordineerida.
*soovitused pärinevad:
– sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, Eesti Noorteühenduste Liidu, e-Riigi Akadeemia, Külaliikumise Kodukant ning vabaühenduste liidu EMSL praktikatest;
– külaliidrite suveülikoolis toimunud arutelust “Kuidas kogukonna hääl jõuab suures vallas valitsejateni ja milline roll on selles liikumisel Kodukant?”, milles osalesid riigihalduse minister Arto Aas, Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees Kadri-Aija Viik, sotsioloog Ivi Proos, valdade ühinemise ekspert Rivo Noorkõiv.
