Uudised

On see üldse meie asi, kuhu ja kuidas euroraha läheb?

laine uudised-laine
26. oktoober 2015

Aga ikka nagu oleks ju? EL toetused ei ole midagi muud kui eelarveraha, mis riigil kasutada vajalikeks arendustegevusteks. Kui kodanikuühiskonna organisatsioonid  näevad endal mingitki rolli valikutes kaasarääkija, tegevuste elluviija või järelevalvajana, on üsna loogiline olla kohal ka euroraha ümber käivatel aruteludel.

Poola kodanikuorganisatsioonid ei ole teinud euroraha teemadel just väga pikalt koostööd. Vähemalt nii ütlevad nad ise, kuigi on kahe eelarveperioodi jooksul suutnud välja ehitada küllaltki tummise struktuuri, mis kohati detailiderohkem kui riigi enda ametnike töö reeglistik. Agata Wiśniewska-Górczewska Poola kodanikuühiskonna katusorganisatsioonist OPOF käis eelmisel nädalal EMSLis sellest kõigest rääkimas.

Mida nad siis teinud on valitsuse plaanide mõjutamiseks ja kodanikuühiskonna arvamuste esindamiseks?

  • Eurorahade teemalises vabaühenduste koostöövõrgustikus osaleb 70 organisatsiooni. Kokku saadakse iga  kolme kuu järel, et võrrelda kas saavutusi või probleeme erinevates valdkondades, otsida ühisosa ning leppida kokku sekkumisplaanis.
  • Planeerimisprotsessis sõnastasid vabaühendused kokku tosin soovitust, mille järgimist nad ministeeriumitelt arengukavade ja toetusmeetmete kujundamisel ootavad. Nüüd on need soovitused omamoodi juhendiks kodanikuühiskonna esindajatele valdkonnakomisjonides. Soovitused puudutavad partnerluse reegleid, vajadust ja ettepanekuid lihtsamaks taotlemiseks, väiksematele organisatsioonidele võimaluste andmist, vahendite leidmist ka vabaühenduste võimekuse parandamiseks, tehnilise abi kasutamist läbipaistva ning kaasava järelevalvesüsteem ning  partnerite osalemiseks selles.
  • Seire- või siis valdkonnakomisjonide töös kasutatakse heakskiitvate koosolekute asemel töögruppe, kus võetakse enam aega, et rääkida läbi toetuste eesmärgid, taotlemise tingimused, projektide valikukriteeriumid. See annab vabaühenduste esindajatele enam võimalust olla toetusmeetmete disainimise juures.
  • Komisjonide enda töö ja koosseisude kohta on info avalik. Nii saab igaüks lihtsalt leida, kes ja mille otsustamises osalevad, kui suure summa eest iga komisjon vastutab ja kuidas kodnaikuühiskonna esindajatega komisjonis ühendust võtta.  Katusorganisatsioon OPOF on igas komisjonis ka ise esindatud, mõnes siiski oma liikmete kaudu.

Üheks eduteguriks loeb OPOF just vabakonna inimesi ja vabaühendusi, kes pole kartnud võtta kanda liidrirolli kodanikuühiskonna esindajana mingil kindlal teemal. Töö ja vastutus on organisatsioonide vahel jagatud, sest muidu ei käiks jõud ega tarkus paljudest paberitest ning numbritest üle.

Mida vabaühenduste koostöö ja eriti selline keerukas koostööskeem annab? Agata ütles, et nende jaoks eelkõige:

– selgust, millised organisatsioonid on üldse lisaks oma igapäevatööle valmis koostööks ja kellega saab arvestada kodanikuühiskonna arenguks keskkonna loomisel;

– enam ja paremaid ideid;

 aga loob kolmandas sektoris ka parema atmosfääri, st õla- ja hea koostegemise tunde.

Esindamine ei ole lihtne ülesanne. Et kodanikuühiskonna esindajad selle rolliga paremini toime tuleksid, korraldas OPOF neile spetsiaalselt disainitud koolitusesarja, kus õpiti, kust leida vajalikke andmeid oma argumentide toetamiseks, kuidas kaasata seisukoha kujundamisse liikmeid ja võrgustikku, milline on esindaja roll ning kuidas seda väärikalt välja kanda.

Esindajate töö on samas ka terava tähelepanu all. Iga kahe aasta tagant koostab OPOF ülevaate “oma saadikute” osalemisest. Uuritakse koosolekute protokolle – kui tõsiselt võtab valitud esindaja oma positsiooni, kas ta on koosolekutel ikka kohal olnud ja kas sellest osalemisest on kasu olnud.