Suutlik sektor
2009. aastal alustas EMSL KÜSKi toel Suutliku sektori projektiga aitamaks koguda infot Eesti kodanikuühenduste olukorrast, probleemidest, nende lahendusvõimalustest ning headest praktikatest. Tulemusi planeerime kasutada eelkõige sisendina EMSLi poliitikategevustes kodanikuühenduste tegevuskeskkonna kujundamisel.
Projekti jaoks koostati valim Eesti kodanikuühendustest (100 organisatsiooni, võttes arvesse näitajaid nagu asukoht, organisatsiooni tüüp, vanus ja tegevusala). Sellise fookusgrupi peal planeerime hakata regulaarselt uurima erinevaid ühenduste tegevuses olulisi teemasid, näiteks tööjõud, suhtlemine sihtgruppidega, majanduslik elujõulisus, tegevuste hindamine, eestkostesuutlikkus, teenuste osutamise suutlikkus, omatulu teenimine jne.
Projekti esimene etapp hõlmas ettevalmistustööd ja pilootuuringu läbiviimist. Eeskuju projektiks võeti muuhulgas USA Johns Hopkinsi ülikooli „Listening Post Projectist“, mida on kohandatud Eesti oludele. Pilootuuringu raport valmis septembriks ning selle leiate 
Suutlik sektor raport.pdf. Kokkuvõte peamistest järeldustest ilmus ka Hea Kodaniku ajakirja eelmise aasta novembrinumbris (lk 33), mille leiate siit.
KES SAID PROJEKTIST KASU?
Projektis osalevad organisatsioonid – küsitlusele vastamise ja vestlusringide kaudu said valimisse leitud sadakond kodanikuühendust analüüsida oma tegevust ja arenguvajadusi ning jagada parimaid praktikaid.
Kodanikuühendused – uuringu tulemustega tutvumine aitab tõsta nende teadlikkust kolmanda sektori olukorrast (ja eeldatavasti aitab oma tegevust paremini plaanida, argumenteerida jne) ning saada teada erinevates organisatsioonides rakendatud headest praktikatest, mida võib-olla ka ise kasutada. Pikemas perspektiivis peaks kodanikuühendused kasu saama läbi projekti tulemusel käivitatud eestkosteinitsiatiivide, mis aitavad parandada ühenduste tegevuskeskkonda.
Kodanikuühiskonna ja –ühenduste arenguga tegelevad institutsioonid – ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, tugiorganisatsioonid (näiteks MAKid ja katusorganisatsioonid, aga ka ettevõtted ja üksikisikud) saavad läbi uuringuraporti põhjalikumat informatsiooni ühenduste hetkeolukorrast ja vajalikest tegevustest.
Osa nimetatud kasusaajatest (organisatsioonid, kes on seotud kodanikuühiskonna arenguga, nagu näiteks Siseministeerium, KÜSK, Avatud Eesti Fond jt) kutsuti projekti nõuandvasse kogusse, kellega arutati läbi täpsemad uurimisteemad ning uuringutulemuste rakendamise võimalused.
MIS TOIMUS?
Tuginedes eelkõige mittetulundusühenduste registri andmetele panime kokku valimi Eesti kodanikuühendustest, et moodustada uuringu fookusgrupp. Nõuandvale kogule saadeti valimi moodustamise põhimõtted ja võimalikud alternatiivid uurimisteema osas.
Märtsi algul kogunenud projekti Nõuandev kogu arutas valimi koostamise põhimõtteid, ankeetküsitluse teemasid ja ülesehitust ning edasisi tegevusi. Järgnesid kohtumised KUAKi ja teiste ekspertidega, et ankeetküsitluse vorm ja eesmärgid paika saada.
Arutelude tulemusena valmis maiks küsimustik, kus tähelepanu pöörati nii ühenduste majanduslikule elujõulisusele kui nende suutlikkusele toime tulla majanduskeskkonna muutustega. Küsimustikus oli küsimusi nii organisatsioonide tegutsemise ja plaanide kohta üldisemalt kui küsimusi eestkosteinitsiatiivide, rahastamise ja majanduslanguse mõju kohta organisatsioonide tegevusele.
Peale seda võtsime ühendust valimi organisatsioonidega ja asendasime osa esialgses nimekirjas olnud organisatsioone samalaadsetega, kuna registriandmed on puudulikud (palju „surnud“ organisatsioone ja kontaktandmed, nimed ja muu olid vananenud).
Seejärel koguti ankeetküsitlusega organisatsioonidelt esimese küsitluse vastused. Osavõtt küsitlusest oli üsna aktiivne ja osalejad tegid hulga ettepanekuid nii ühenduste tegevuskeskkonna parandamise osas kui edasiste küsitluste koostamiseks.
Järgmisena toimusid rühmaintervjuud, millega analüüsiti ankeetküsitlusega kogutud andmeid ja täiendati neid. Rühmaintervjuudel osales 23 organisatsiooni küsitluse vastuste põhjal.
Tuginedes ankeetküsitlusele ja rühmaintervjuudele koostati esimese uurimisteema raport.
SOOVITATAV LUGEMINE – Vt ka USA Johns Hopkinsi ülikooli „Listening Post Project“ kirjeldust, mida on Eesti oludele kohandatuna kasutatud meie projekti eeskujuna. Kirjelduse leiad siithttp://www.ccss.jhu.edu/index.php?section=content&view=9&sub=5
Lisainfo: Anna Laido, anna@ngo.ee
Sektorit aitas suutlikumaks muuta Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
