Pia Tornikoski: annetustekoguja tähtsaim töövahend on andmebaas
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Soome Rahaleidjate Assotsatsiooni (VaLa) juht Pia Tornikoski käis heade annetusekogujate võrgustikule rääkimas Soome kogemustest ja annetamiskultuurist. Mari Öö Sarv rääkis temaga pikemalt sellest, mida Soome annetustekogujad on õppinud ning mida tasuks meilgi kõrva taha panna.
Kas soomlased on head annetajad?
Vajame rohkem regulaarseid annetajaid ja tahame näha, kuidas suured annetajad uhkelt oma heategudest räägivad, nii ettevõtted kui eraisikud. Kui ehitasime Soomes viiendat SOS-lasteküla, oli meil üks miljoni eurone annetus, kuid annetaja soovis jääda anonüümseks ega tahtnud oma panusest avalikult rääkida. Nad on liiga tagasihoidlikud!
Tahaks näha ka rohkem filantroobisuhtumist – ja selleks ei pea olema miljonär või suure äri omanik, te teha annetus või heategevuslik testament.
Eestis on tavaks saanud, et enne jõule toimuvad suured edukad annetuskampaaniad, kuid kuidas selgitada inimestele, et haiged lapsed vajavad kalleid masinaid ka juunis ning kodutud toitu ka oktoobris? Kuidas muuta heategevus pühadeaja härdameelsusest pidevaks hoolimiseks?
See on kurb ja kui SOS-lastekülas töötasin, pidingi detsembris heasoovlikele lastega mängima tulijatele ütlema, et me ei saa nii palju külalisi ühes kuus vastu võtta, aga tulge märtsis.
Firmadega on natuke lihtsam, nendega räägime läbi ka mitterahalise panuse – millal ja kuidas ettevõtte töötajad tulevad lastega tegelema, kuidas nad saavad veel aidata. Tihti saavad nad anda ka asju – kui SOS-lasteküla saab rahalise toetuse asemel köökidesse kvaliteetsed ahjud, on see väga vajalik abi.
Mis on VaLa suurimad saavutused 12-aastase töö jooksul annetamise vallas?
Kahtlemata haridusprogramm fundraisijatele. Kas Eestis saab rahaleidjaks õppida? Soomes ka varem ei saanud, aga nüüd saab. Meil on ühes koolis 18-kuune ametlik õppeprogramm ja pärast lõpetamist saad tunnistuse, et oled sertifitseeritud fundraiser. Valitsus rahastab seda nagu muidki erialasid, esimene kursus alustas jaanuaris, kokku on meil praegu 56 õppurit.
Mis on sel teel kõige raskem olnud?
See, et annetajad võrdlevad erinevaid algatusi ja nõuavad mõju näitamist.
See on muidugi väga hea, et annetaja on organisatsiooni ja oma annetuse mõjust huvitatud, mitte et annetab ära ja arvab, et tema osa on tehtud, maailm on parem paik. Kohustus oma mõju näidata on ka organisatsioonidele vajalik ning selline annetaja, kes hoolib ja küsib, mis tema rahast sai, püsib ka kauem organisatsiooni toetajate hulgas.
Paraku on võrdlemine tihtipeale võimatu – näiteks võib Soomes kulutada 5 miljonit eurot aitamaks 30 vanemliku hooleta last, Etioopias saab sama teha ühe miljoniga 100 lapse heaks. Neid näitajaid lihtsalt ei saa võrrelda. Sellepärast kaalume hoopis fundraisimise mõõtmist.
Milline on seaduste roll annetamiskultuuri arendamise juures?
Eraisikute puhul annetamise soodustamine maksudega, kindlasti on abiks ka valitsuse toetus heategevusorganisatsioonidele. Praegu pole poliitikud põhjalikult mõelnud, mis saab, kui nad julgustavad uusi annetajaid.
Soomes on häid näiteid, mis on annetamiskultuuri muutnud. Näiteks ülikoolidele ja rahvusgaleriile annetades on süsteem, et igale annetatud eurole lisab riik 2,5 (galerii puhul) või 3 (ülikoolide puhul). Kui selline klappimissüsteem, kasvõi väiksemas mahus, kehtiks ka teistele organisatsioonidele, ärgitaks see organisatsioone rohkem annetusi koguma, annetajaid rohkem andma ning riik saaks tegelikult ka rohkem kasu tugevamate organisatsioonide näol.
Veel üks edukas näide annetajate ja riigi koostööst: uue lastehaigla ehitus planeeriti nii, et eelarvesse oli kohe kirjutatud lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse panusele 30 miljonit eurot eraraha. Tehti suur kampaania ja koguti ka pisiannetusi ning kokku saadi 38 miljonit. Edufaktor oli toetusi koguva organisatsiooni tegus juhatus ja hea kontaktvõrgustik, kõik eestvedajad olid ka ise suured annetajad.
Aga meil on ka rahakogumise litsents, nii et päris igaüks isegi ei tohi annetusi koguda – see piirang peaks kaitsma inimesi liiga sagedase rahaküsimise eest, kuid kasuks see annetamiskultuurile kindlasti ei tule.
Milline on organisatsioonide endi roll annetustekogumise juures?
Annetajate andmebaas on kõige olulisem tööriist, kõik algab sealt!
Annetuste kogujatena on meil silme ees numbrid 38–58–78: 38-aastaselt on inimene abiellunud ja lapsed saanud ja avatud uutele ideedele; 58-aastaselt on lapsed kodust välja kolinud ja otsitakse uusi ideid, 78 aasta vanuses sureb abikaasa ja jälle on vaja uusi tegevusi oma ellu. Me teame ka, et kõige heldemaks annetajaks Soomes on 45+ vanuses naine, kellel on kaks last.
Soomes on väga tõhusaks meetodiks telemarketing, kuid need pole müügikõned ega rahaküsimise kõned, vaid tänukõned. Näiteks tänukõnega annetuse teinud inimesele saab teha talle ettepaneku hakata regulaarseks annetajaks.
Ma väga soovitan ka koostööd ettevõtetega, see on pikaajaline ja mitmes plaanis kasulik. Trend on see, et ettevõtted on vastutustundlikumad ja väärtustavad ühiskonda panustamist, ning nad meelitavad sellega nii uusi töötajaid kui kliente. Ja see pole lihtsalt kuvand või turundustrikk, see hoolimine on siiras. See on hea trend!
Mis trikiga ettevõtted rahastajana oma partneriks saada?
Vaatame seda kui püramiidi: alusta paljudest üksikutest annetusest, kasvõi jõuluajal, seejärel hari annetajaid infomaterjalidega ja aita ka neil annetamisest tema turunduses rääkida, koostöö läheb sügavamaks ja sügavamaks ning püramiidi tipus on sul mõni suur hea partner, kellega teete mitmes plaanis koostööd.
Organisatsioonid peaksid oma juhtorganeid valides silmas pidama, et juhatus või nõukogu saab aidata uksi avada firmadesse ja suurte annetajate juurde. Suhted loevad ning aja ja raha annetamine on hoopis teine asi kui kontaktide annetamine. Viimane pealegi ei võta annetajalt midagi ära, ta lihtsalt kostab kellegi eest.
Kirjelda mõnda head Soomes tehtud kampaaniat, mida saab eksportida ka teistesse riikidesse.
Teavituskampaania sellest, et annetada saab ka pärast oma surma. Testamendist polda eriti teadlikud ja teema on tabu. 2014. aastal tehtud arvamusküsitlusest tuli välja, et vaid 1% soomlastest leiab, et testamendiga annetamine on hea mõte, ning teise samal aastal tehtud uuringu järgi oli vaid kümnendikul testament tehtud. SOS-Lastekülas on aga kaua aega selle teavitusega tegeletud ning mõnel aastal tuleb 60% annetustest päranditest. See tasub kindlasti ära, ehkki reaalne tulemus eelarvesse tuleb alles paarikümne aasta pärast, kui annetajate elu lõpeb. Muide, üllatuslikult tulevad pärandi kaudu annetused inimestelt, kes pole eluajal kunagi olnud organisatsiooni jaoks annetajad, liikmed ega muul moel seotud.
Kuid mõtteviis sellest, et testamendiga saab oma pärijaks määrata mõne heategevusliku organisatsiooni – kasvõi ainult osale oma varast – võiks rohkem levida.
*****
Pia ettekande slaidid on siin: Pia Tornikoski annetamisest ja annetuste küsimisest Soomes. Videsalvestusi üritusest näed peagi.
Pia Eestisse sõit ning vestlus said teoks tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusele.
