Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Nädalavahetusel üllatas Rumeenia mitmesaja tuhande protestijaga pealinna Bukaresti tänavatel ja mujalgi. Maris Jõgeva uuris, mis Euroopa südames toimub ja kuidas see vabaühendustega suhestub. Olukorra võttis kokku Rumeenia Kodanikuühiskonna arengufondi programmijuht Andrei Pop, pildil 250 000 – 300 000 protestija nutitelefonid Bukaresti tänavatel ajaloolisel 5. veebruaril.
Valitsus kavandas tõsiseid seadusemuudatusi, mis leevendaksid mõjuvõimuga kauplemise süüdistuste raskust ning paljud juba uurimisel olevad juhtumid oleks lihtsalt suletud kui ebaolulised. Hoolimata valitsusametnike siluvatest sõnavõttudest riivas see paljude Rumeenia elanike õiglustunnet. Lisaks lubati lühemaid karistusi neile, kes annavad infot töös olevate juhtumite kohta. Ja kuigi valitsus viitas konstitutsioonikohtu otsusele, olid plaanitud karistusseadustiku muudatused kohtu otsusest pikalt üle.
Enne kui inimesed tänavatele tulid, olid valitsuse plaanitud muudatused isegi tõsisemad ja need oleks ka 18. jaanuaril ilma igasuguste konsultatsioonideta vastu võetud, aga ajakirjandus sai plaanist teada ning president sekkus valitsuse istungist osa võttes. Plaanis oli tühistada tuhandeid süüdimõistmisi, sh korruptsioonijuhtumeid, aga ka vägistamises ning pedofiilias, tingimuseks vaid, et süüdimõistetu on praeguseks enam kui 60 aastat vana. Valitsuse argumendiks olid ülerahvastatud vanglad, samas puudutasid ettepanekud vaid ühte väikest osa kinnipeetutest ilma igasuguste täiendavate ettepanekuteta ülejäänud kinnipeetute olukorra parandamiseks.
Kui pühapäeval võttis valitsus protestijate survel varem heaks kiidetud eelnõu tagasi, nenditi, et seda tehakse tekkinud sotsiaalsete pingete tõttu. Valitsus ei ole tunnistanud viga ega ka muutust oma kavatsustes karistusseadustikku muuta. Veelgi enam, nad soovivad siiski seda muuta, aga seda peale laiemaid avalikke konsultatsioone. Seepärast pole ka teada, kas inimesed lõpetavad protestimise.
Milline on olnud organiseerunud vabakonna roll?
Tegelikult ei ole protsestid eriti vabaühenduste tööga seotud, tegemist oli kiire ja spontaanse rahulolematuse väljendamisega. Lisaks sellele, et tänavatel oli rekordarv protesteerijaid, olid esimest korda inimesed tänavatel ka Rumeenia väikelinnades.
Pärast seda, kui protestid algasid, võtsid mõned “valvekoerad” kodanikuühiskonnast sõna, nõudes muutust valitsuses. Lisaks on viimastel nädalatel mitmed vabakonna eksperdid avaldanud kiireid ekspertarvamusi valitsuse seadusmuudatuste mõjude kohta, aga tegid ka faktikontrolli poliitikute väljaütlemistele, mis oli hiljem kasulik protesteerijatele, et mõista, millised on õiguslikud alternatiivid selleks, et valitsuse õigusaktid ei jõustuks. Protestidel ei olnud liidreid, ainsaks platvormiks on olnud suur videoprojektor, mis projikteeris protestijate plakatitelt sloganeid suurele majaseinale valitsushoone vastas.
Kogu protestiperioodi jooksul on nii valitsusametnikud kui ka valitsusmeelsed poliitikud süüdistanud, et protestid on organiseeritud Sorosest inspireeritud liikumise poolt, mille huvides on tõugata võimult õiguslikult valitud valitsus.
Millist kasu saab kodanikuühiskond Rumeenias?
Keeruline öelda. Ühelt poolt võib kasvada toetajaskond “valvekoerana” töötavatele huvikaitseorganisatsioonidele, mis on olnud alarahastatud ning on pidanud tegelema tõsiste süüdistustega “välisagentide” retoorikaga poliitikute ja valitsusametnike poolt. Teisalt, valitsus võib kasutada proteste ära, et muuta see retoorika tegelikeks piiranguteks. Juba on ametnikud andnud teada, et kaitsepolitseil on palutud kontrollida rahvusvahelisi organisatsioone, kes lubasid oma töötajatel töö ajal protestidel osaleda.
Mõned lingid edasi lugemiseks:
