Mis on noorte osalus ja osaluskogud?

Kuldar Adel | 16. aprill 2017

Noorte kaasamise ja osaluse käsiraamatu põhjal selgitab termineid Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Kuldar Adel.

Osalemine demokraatlikus elus tähendab palju enamat kui lihtsalt hääletamas või valimas käimine, hoolimata nende tegevuste tähtsusest. Osalemine ja aktiivne kodanik olemine hõlmab õiguste, autoriteedi ja toetuse võimalust, osaledes otsustusprotsessides ja parema ühiskonna ülesehitamises. Ka noorena.

Noorte osalus

Noorte osalus on noorte kaasarääkimine neid puudutavates otsustes, ükskõik kas kodus, koolis, kodulinnas või -vallas, maakonnas, aga ka laiemalt Eestis, Euroopas ja miks mitte kogu maailmas. Aktiivse osaluse puhul teevad noored ise otsuseid ja pakuvad lahendusi, passiivse osaluse käigus aga tehakse kaasa ühiskonna pakutavates tegevustes.

Noortele on osalust vaja, et nad saaksid end kuuldavaks teha; osalemine annab noorele inimesele võimaluse olla osa kogukonnast – tunda, et tema ja tema arvamus on olulised, samuti harjub ta nii kaasa rääkima, sekkuma ja mitte mööda vaatama, rikastades sel moel ka kogukonda.

Eestis on noorte osalust süstemaatiliselt arendatud ligi kümme aastat. Kui alguspäevil kasutati noorte osalusest rääkides terminit “osaluskogu”, siis nüüd räägime osalusvõimalusest – olgu see siis võimalus osaleda ennast puudutavates otsustusprotsessides mõnes organiseeritud vormis, nagu on osaluskogu, või mitteformaalses aktiivgrupis või ka mõne noorte osalusele suunatud tegevuse kaudu (nt osaluskohvik, aruteluõhtu vms).

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on noorte osalust ja osaluskogusid Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse toel arendanud juba 2008. aastast ning välja on kujunenud teadmuspagas, mille abil tagada igale noorele võimalus osaleda teda puudutavates otsustusprotsessides.

Osaluskogud

Noorte osaluskogude all mõistame institutsioone, kus noored saavad otsuste tegemises kaasa rääkida. Noorte osaluskogu kasutatakse eeskätt noortekogu ja noortevolikogu koondmõistena.

Lisaks oma otsesele eesmärgile – noorteküsimuste analüüsimine ja ettepanekute tegemine – on osaluskogud võtnud täita palju laiema rolli, pakkudes kohati noortele ka vaba aja veetmise võimalusi või täites noorsootöö teenuste lünki. Osaluskogud korraldavad küsitlusi, sündmusi, noorteõhtuid jms ning ühes nendega levitavad noorte osaluse, aga ka noorsootöö põhimõtteid noorte endi seas.

Osaluskogusid on Eestis praegu ligikaudu 70 ja nende töös osaleb igal aastal 900–1000 noort, osaluskogude läbiviidavatesse tegevustesse kaasatakse igal aastal veel tuhandeid noori üle Eesti.

Noortekogu

Maakondlik noorte osaluskogu ehk maakondlik noortekogu on sideorganisatsioon noorte ja maavalitsuse vahel ning koondab ühe piirkonna noortevolikogusid ja noori; selle kaudu saavad noored osaleda otsustusprotsessides ning kaitsta oma huve neid puudutavates valdkondades maakondlikul tasandil, et neil oleks täiskasvanutega võrdsed võimalused ning nad saaksid aktiivsemalt osaleda ühiskonnas ja ühiskondlikus elus.

Noortekogu on maavalitsuse juures peamiselt kaasatud avatud noortekeskuste projektikomisjoni ning noorsootöö tu nustamise komisjoni töösse. Maakondlik noortekogu ellu korraldab koolitusi nii noortekogu liikmetele endile kui ka noortele üle maakonna (nt veebiturvalisuse vaimse tervise teemadel, õpilasesinduste koolitused jne); samuti maakonnalisi noorteüritusi (nt karjäärikonverentsid, motivatsiooniseminarid jne). Noortekogud erinevad piirkonniti juba liikmeskonna poolest – mõnes maakonnas moodustub noortekogu omavalitsuste noorte esindajatest, mõnes aga pigem noorteorganisatsioonide või noortevolikogude esindajatest.

Noorte osalust Eestis hakatigi 2005. aastal arendama maavalitsuste kaudu, kui koostöölepingu sõlmisid noorte osaluse temaatika eestvedaja Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium, kelle haldusalasse maavalitsused tollal kuulusid. Lepingu alusel asuti maavalitsuste juurde moodustama noorte nõuandvaid kogusid – noortekogusid. ENL-i eestvedamisel ja koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonnaga sai 2006. aastal alguse noorte osaluse projekt, mille eesmärk oli teavitada noori ja avalikkust noorte võimalustest kaasa rääkida ühiskonna otsustusprotsessides nii kohalikul kui ka riigi tasandil.

2007.–2008. aastal hakkas ENL koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega (ENTK) looma ja arendama maakondlike noortekogude koostöövõrgustikku ning nõustama maakondlikke ja kohalike omavalitsuste noortevolikogusid. Tegevused olid suunatud peamiselt noortele vanuses 14–26, aga ka noorteühendustele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja otsustajatele. Osaluskampaaniat tehti osaluskohvikutes ja osalusmetrooga. Osalusmetroo peamine eesmärk oli tutvustada osalusvõimalusi noortele, noorsootöötajatele ja õpetajatele ning töötada välja uusi aktiivseid meetodeid noortele osaluse õpetamiseks. Osaluskohvik tõi ühise laua taha kogukonna probleemide üle arutlema õpilased põhikoolist, aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, õpihimulised ülikoolist, noored emad ja isad, töötavad noored jne, lisaks kohaliku elu edendajad: vallavanemad, linnapead, kohalikud ettevõtjad, noorsootöötajad, kultuurimaja juhatajad, ühiskonnaõpetajad, teatrijuhid, koolijuhid jne.

Noortevolikogu

Kohaliku tasandi noorte osaluskogu ehk noortevolikogu on valla- või linnavolikogu juures tegutsev nõuandev kogu, mille liikmed on noorte endi valitud. Noortevolikogu eesmärk on analüüsida valla või linna pädevusse kuuluvaid noorteküsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja -valitsusele.

Esimesteks noortevolikogudeks Eestis olid Kuressaare (1998. a) ja Narva (1999. a). Süstemaatiliselt hakati noortevolikogudega tegelema 2008. aastast, kui maakondlike noortekogude kõrval lisandusid ENL-i prioriteetide hulka kohaliku tasandi noorte osaluskogud. ENL koos ENTK-ga külastas kõiki maakondi, kohtuti noortega, noorsootöötajatega, valla- ja maakonnajuhtidega, suheldi kohaliku meediaga ning püüti soodustada noorte ja kohaliku tasandi otsustajate koostööd. Valmis käsiraamat “Noorte kaasamine ja osalemine” ning noorte osaluse ja osaluskogude kodu- ja õppekeskkond www.noortekogud.ee.

Artikkel ilmus Hea Kodaniku noorteteemalises numbris.

Noorte hääl riiklikes kokkulepetes

ÜRO lapse õiguste konventsiooni 3. artiklist lähtudes tuleb alati arvestada lapse huve. Sama dokumendi 12. artikkel ütleb, et osalisriik peab tagama lapsele, kes on võimeline võtma iseseisvalt seisukoha, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

Euroopa noortepoliitika uuendatud koostööraamistik 2010–2018 peab osalust üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks, mille eesmärk on toetada noorte osalust esindusdemokraatia ja kõigi tasandite kodanikuühiskonna tegevustes ning ühiskonnas tervikuna. Leitakse, et osalust tuleb arendada eelkõige kohalikus kogukonnas, samuti tuleb nii formaalhariduse kui ka mitteformaalse õppimise käigus juba varases eas toetada mitmesuguseid osalema õppimise vorme.

Eesti noorte hääl

“Noorsootöö strateegia 2006–2013” järgi oli Eesti noortepoliitika üldeesmärk noorte osalus otsustusprotsessides ning nende huvide ja vajadustega arvestamine kõigis noortepoliitika valdkondades ehk noorte elu puudutavates küsimustes. “Noortevaldkonna arengukava 2014–2020” kirjeldab, et osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamisel on aluseks iga noore elu-olu muutmisele ja laiemalt tugeva kodanikuühiskonna arengule. Arengukava toob välja, et osaluse suurendamiseks peab noortevaldkond leidma senistele lisaks üha uusi osalusvorme, arendama harjumusi kaasa rääkida ja teadvustama osaluskogemusest õppimist. Vajalik on ka mitteosalejate arvamuse teadasaamine ja sellega arvestamine.

2010. aastal väljendus noorte osalus esmakordselt seaduses, kui noorsootöö seadusse kirjutati võimalus kohalikule omavalitsusele luua enda juurde nõuandva koguna noortevolikogu. Seadus määras peamised põhimõtted, mille alusel noortevolikogu toimib: (1) valimised on demokraatlikud; (2) tegutsemise alused kehtestab kohalik omavalitsus; (3) omavalitsus toetab noortevolikogu jätkusuutlikkust; (4) kohalik omavalitsus edastab noortele materjalid tutvumiseks ja sisendi andmiseks.

Eesti noored saavad otsuste tegemisel kaasa lüüa, tegutsedes kohalikes noortevolikogudes, maakondlikes noortekogudes, riigi ja omavalitsuse nõuandvates kogudes, eestkosteorganisatsioonides (nt Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit), õpilas- ja üliõpilasesindustes, noorteorganisatsioonides ja mujal. Samuti on võimalik esitada arupärimisi, korraldada üritusi, kampaaniaid ja pikette ning avaldada avalikult arvamust. Alates 16. eluaastast on võimalik valida kohaliku omavalitsuse volikogu ja alates 18. eluaastast valida Riigikogu ja Euroopa Parlamenti ning osaleda valimistel ise kandideerides.

Mis on noorte osalus ja osaluskogud?

Viimased artiklid:

Viimased uudised:

Noorte kaasamise ja osaluse käsiraamatu põhjal selgitab termineid Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Kuldar Adel.

Noorte hääl riiklikes kokkulepetes

Kodanikuruum

Vabaühenduste Liit