Tee see nüüd lihtsalt ära

MARI ÖÖ SARV uuris inimestelt ja raamatutest, kuidas panna end ja/või oma inimesi uutmoodi käituma, kui on välja selgitatud, milles häda ja mismoodi oleks parem.

Pean tunnistama, et pole kunagi pidanud dieeti ega jätnud maha suitsetamist. Aga ma usun, et ma tean, kui rasked need mõlemad on. Ja tean minagi, kui mõnus on istuda mugavustsoonis ja mitte midagi muuta, ehkki tegelikult on ebamugav olla ja ma tean küll, mida oleks vaja teha.

Tean, kui raske on alustada kogu korteri koristamisega; kui raske on lõpetada mittemillegitegemine ja alustada uue suure tööga; kui raske on õpetada lapsi enda järel nõusid ära panema; kui raske on töörutiinis teha muutuseid, kui ebatõhusad võtted on sisse harjunud.

Ainult natuke lohutab see, et ma pole oma mugavustsoonis üksi, pigem kuulun enamuse hulka. Seda haaravam oli teekond muutuste tegemise saladustesse ja nippidesse. Kas muutused on isiklikud või organisatsioonis, polegi vahet. Eriti rõõmsad olid avastused, et nii mõndagi õpikutrikki olen omast talupojaloogikast juba kasutanudki. (Jah, üks trikk on mõelda “Ma olen juba alustanud”.)

Mida siis teha, kui on hangitud näiteks kodulehekülg ja seda peab ka kasutama hakkama, mitte jääma ootele, et äkki inimesed iseenesest leiavad selle üles ja põnev materjal teeb ennast ise.

Kui on hangitud sobiv dieet või treeninguplaan ja seda peab ka kasutama hakkama, mitte kogu aeg järgmisse nädalasse lükkama või paremat ilma ootama.

Kui on tehtud otsus näiteks teha tööd ainult organisatsiooni eesmärkide suunal, ignoreerides kõrvalisi projektikonkursse, ja selle külge peab jääma, mitte tegema veel natuke neid koostööprojekte.

Kui on jõutud järeldusele, et vabatahtlikest oleks abi, ja nüüd peab neid otsima ja juhendama hakkama, mitte harjumuspäraselt ühingu juhti läbi põletama.

Teisisõnu, kuidas muuta harjumusi?

Elevant, ratsanik ja teekond

Raamatut “Klõps” soovitab kõigil harjumuste muutjatel lugeda käesoleva ajakirja külalistoimetaja, coach ja koolitaja Raimo Ülavere. “Klõpsu” autorid Chip ja Dan Heath toovad kümneid näiteid, katseid ja lugusid, kus pealtnäha keerulised probleemid on targa, aga lihtsa muutuste juhtimise all ära lahendatud, alustades tervislikust toitumisest ja annetamisest lõpetades haigla- ja liiklussurmade ärahoidmise või arengumaa laste alatoitumusega.

Heathid tõestavad kohe raamatu alguses, et enesekontroll on piiratud ressurss ja see saab mingil hetkel otsa. Ja kuni teda jagub, kurnab see inimest. Niisiis ei piira uute harjumuste omaksvõtmist mitte laiskus, vaid kurnatus enesekontrollist. Siin on põhjus, miks enesemuutmise spetsialistid soovitavad muutmiseks võtta ühe harjumuse korraga. Kui uus hea käitumine on saanud harjumuseks, käib see juba “tasuta enesekontrolli” ehk autopiloodi pealt ega kurna. Hommikune hambapesu on hea näide.

“Klõpsus” võetakse muutused ette kolmes plaanis.

Esiteks on vaja mõistusega lähenemist, mida autorid nimetavad ratsanikuks. Ratsanik saab aru, milline on suurem kasu, kui täna elame üle väikese ebamugavuse. Ratsanik mõistab, et ehkki hilisõhtul söödud koogitükk on täna väga maitsev, ei aita see pikas perspektiivis suveks saledaks saada. Ratsanik teab, et kui arenguprogrammis kirjutatud kommunikatsioonistrateegia järgi toimida, on aasta pärast ühingul rahulolevamad liikmed, rohkem tuntust ja hulk annetajaid. Ta on selle kõigega nõus.

Aga ratsanik vajab konkreetseid juhiseid, mida teha, kuhu suunduda. “Toitu tervislikumalt” ei ole konkreetne juhis. “Söö iga päev taldrikutäis värsket salatit ja mitte ühtegi krõpsu” on konkreetne juhis. “Tee rohkem teavitustööd” ei ole konkreetne juhis. “Anna oma Facebooki lehe jälgijatele iga päev üks huvitav artikkel, uudis või infokild” on konkreetne juhis.

Teiseks on vaja emotsioonidega lähenemist. Motiveerida elevanti, kirjutavad autorid. Ratsanik juhib justnimelt elevanti, kes on suur, kohmakas ja mugav, just nagu motivatsioon ja emotsioonidki. Elevant on see, kes eelistab kohest naudingut hilisemale kasule. Elevant soovitab silmagi pilgutamata selle hilisõhtuse koogitüki ära süüa ning hilisema taljejoone pärast las muretseb keegi teine, kunagi hiljem, kui soovib. Elevant paneks vast valminud kommunikatsioonistrateegia kausta “koolitusmaterjalid” ja peaks ehk mõnda aega meeleski, et ükspäev võiks sellega tegelda, ning nokitseks edasi oma armsa kuukirja kallal, mida keegi ei loe.

Nii et muutuse saamiseks on sul vaja veenda emotsioone, mis uut harjumust takka lükkaks. Selleks võid leida õige tunde, näiteks “Meie olemegi need, kellest sõltub Eesti laste koolirõõm”.  Suur võim on mõttemustritel: kas kuklas vasardab “Me lihtsalt olemegi need, kelle projektid alati hilinevad” või “Päris kõike me sel korral tähtajaks valmis ei saanud, aga peaaegu, ja järgmine kord kindlasti”. Vaheta “Ma olengi selline” välja – “Ma saan, kui ma rohkem püüan”. Emotsionaalselt on väga hea nipp ka muutuse väiksemaks tegemine, millest täpsemalt tagapool.

Kolmandaks on vaja kujundada harjumuste keskkonda: kõige tõhusam on teha soovitud käitumine lihtsaks ja soovimatu käitumine keeruliseks. “Klõpsu” autorid rõhutavad sagedast eksiarvamust, nagu oleks probleemiks inimesed – laisad, mugavad, ei hooli oma tervisest või ei raatsi annetada. Lihtsate katsetega on aga tõestatud, et inimesed muudavad kiiresti oma käitumist, kui kaasarääkimine, tervislikult söömine või annetamine on neile mugavaks tehtud.

Tuleb tõesti tunnistada, et kui seda koogitükki su kapis üldse ei olegi, on ju päris lihtne ta söömata jätta, sest poodi minemine on palju keerulisem kui koogita jäämine. See keeruline kommunikatsioonistrateegia on jällegi lihtsam töösse võtta, kui jagada ta näiteks nädalakaupa väiksemateks selgeteks ülesanneteks ning varustada oma töökoht konkreetsete nimekirjadega, mida nende saavutamiseks teha tuleb.

Nii ratsaniku, elevandi kui teekonna jaoks on mõned kasulikud trikid.

•   Vaata helgeid kohti. Kui mõnel nädalal käis teie kodulehel toredasti palju inimesi, uuri välja põhjus ja kopeeri seda. Kui mõne koolituse tulemusel päriselt midagi muutus, uuri välja põhjus ja kopeeri seda. Igas kehvas olukorras on häid erandeid – leia need üles, need ütlevadki sulle, mida teha tuleb. Ehk teisisõnu: mitte “Mis on valesti ja kuidas seda vähendada?”, vaid “Mis töötab ja kuidas seda rohkem saada?”
•   Ära mõtle üle. Mastaapne ja keeruline probleem ei pea tähendama mastaapset ja keerulist lahendust. Helkur elupäästjana on hea näide, kus väike lihtne asi lahendab suurt keerulist probleemi.
•   Sea mustvalged eesmärgid. Kui su eesmärk on “Iga meie taotlus saab rahastuse”, hoiad oma ühingus palju tühja tööaega kokku, sest ülejala tehtud vaatame-äkki-näkkab-taotlusi ei hakata üldse kirjutamagi.
•   Sea konkreetne siht, kuhu jõuda tahad. See on sama tähtis kui tugev teeleasumine. Näiteks “Kaalun jaanipäevaks x kg” või “Aasta lõpuks on meil 50 püsiannetajat” on selged sihid, mille poole teed alustada.
•   Too see lõpp endale lähemale, kasvõi psühholoogiliselt. Alustamine on alati raskem kui jätkamine, aga sa oledki juba alustanud! Kui eesmärk on saada aasta lõpuks oma ühingule 50 püsiannetajat, mõtle, et su uudiskirja lugejate hulgas on ilmselt 10 juba olemas, nad lihtsalt ei tea seda veel. Aga sa ju helistad neile kohe ja ütled.
•   Plaani ebaõnnestumised oma teekonna osana (mitte lõppeesmärgi juurde). Ilma nendega arvestamiseta võivad ebaõnnestumised olla suured motivatsioonitapjad, aga oota neid kui õppetunde, et nad sind ei kurvastaks, vaid innustaks. Ilmselt ei ole sa nädal pärast sotsiaalmeediasse sukeldumist veel kommunikatsiooniguru; ilmselt võtad dieedist hoolimata pühadelauas ikkagi pisut juurde, aga arvesta sellega kohe alguses.
•   Programmeeri raskemad otsused ette. Näiteks mõtle varem valmis, et kui kontoris hommikul kohvitassi võtad, helistad ühele koostööpartnerile, et suhteid hoida; pärast lapse lasteaeda viimist võimled; pärast uudiskirja väljasaatmist vaatad üle sotsiaalmeedia postituste nädala plaani.

Hea Kodaniku talvenumbri kõik lood leiad siit.

• Artikkel
• Nõuanne