Kristjan Otsmann soovitab

Ajajuhtimise koolitajal Kristjan Otsmannil on varrukast puistata tööriistu, mis aitavad muutused reaalseks teha.

Visualiseeri ideaal

Joonista(ge) pilt, milline on olukord, kui soovitav seisund on käes.

Nüüd sõnastage, mis on pildil – siis saate ühtemoodi aru, mida saavutada tahate.

Järgmiseks küsige endilt, kui väga te selle juhtumist tahate, ja vastake kümnepalliskaalal. Kui soovi kangus on 7-8, siis on järgmine küsimus, mis juhul paneksite ühe punkti rohkem. See paljastab tavaliselt takistuse, mis eesmärgi saavutamisel ees on – kas on see liiga suur amps või on miski ebaselge. Kui soovi kangus on vaid kolm kümnest, on selge, et meeskond pole eesmärgile pühendunud, see kas ei lähegi neile korda või on valesti sõnastatud. Niisiis naaskem eesmärgi juurde ja jätkame tööd.

Sammhaaval

Millised on järgmised sammud pärast seda, kui saime aru, mida tahame teha? Milline on esimene teadmise rakendamise jupp, kust otsast me alustame?

Kui suured tegevused lüüa väikesteks lahku, selgub tihti, et esimene jupp on jõukohane ja kiiresti tehtav, nii saab asja liikuma ning pärast alustamist on juba lihtsam edasi minna.

Meeskonnas tuleb nüüd jälgida, et koormus jaotuks tegijate vahel võrdselt.

Kasuta ankruid

Ankurda uus tegevus mingi olemasoleva harjumuse külge. Näiteks kui klubi koguneb kolmapäeva õhtuti kl 18, siis edaspidi kell 18.15 arutame esimese asjana oma uut projekti. Või kui sõjaplaan näeb ette rohkem võimlemist, seotagu mõned kätekõverdused, kükid või kõhulihaste harjutused toimivate päevarutiinidega, olgu see laste hommikune äratamine või õhtul mängufilmi vaatamine.

Tegevusi-meeldetuletusi saab kenasti ankurdada ka välisukselingi või muu füüsilise külge, needki aitavad uusi harjumusi luua ja meeles hoida.

Lihtsusta algust

Kui uus harjumus on mingi püsiv tegevus, peab selle alustamine võtma alla 30 sekundi ja mitte nõudma pingutust. Näiteks kui see on hommikuvõimlemine, pane juba õhtul tarvikud valmis; kui potentsiaalsetele püsiannetajatele helistamine, olgu sul nimekiri telefoninumbritega juba käepärast.

Moodusta löögirühmad

Organisatsioonis pane asjade ärategemiseks kokku kolmesed toimkonnad. Kolmeliikmelised valdkondlikud tiimid uue algatuse juures annavad parema tulemuse kui üksi-kaksi nokitsemised või ka viiesed tiimid. Kolmekesi on kommunikatsioon lihtne, sotsiaalne kontroll olemas ja demokraatia võimalik.

Pane tähtajad

Hoolitse selle eest, et kõik asjaga tegelejad teavad, millal järgmine kord asjade seisule pilgu peale viskate. Eriti hea, kui need pilgud on regulaarsed. Lühikeste juppidena töötamine toimib hästi, kiired väikesed võidud innustavad edasi minema ja hoiavad töös. Nt kohtute üle nädala ja arutate pool tundi, kuidas läheb, millised on olulised võidud ja takistused ning kaardistate eesootavad teod kaheks nädalaks.

Vii lõpuni!

Oluline on tegevuste lõpuleviimise kultuur. Ära osta midagi, mida sa ei kasuta, nii et kui hangid  nõuannet-soovitust-abi, pead seda kasutama. Sama kehtib inimeste kohta – jõude olev vabatahtlik ei meeldi sulle ega talle.

Murelikuks teeb, kui see töö, mis peab valmis saama, on jube suur – kui oled nõuks võtnud ehitada terve uue maailma, aga see ei taha valmis saada. Võta siis asi ette väiksemate osade kaupa – kui “valmis” saamine on juba järgmise paari nädala plaani ärategemine või see, et õpetame ühele vabatahtlikule ühe väikese jupi me tööst, siis ongi midagi jälle valmis saanud. Maja ei ehitata ka ühekorraga valmis, võta lähemaks plaaniks näiteks ukse ettepanek või köögi põrand. Valmis! Nüüd võta järgmine asi. Nii saabki lõpuks maja valmis. Ja sinu uus maailm ka.

Raamatusoovitusi:

• Triggers – Marshall Goldsmith
• Klõps (Switch) – Chip Heath, Dan Heath