artikkel

Lugusid sellest, kuidas EMSL sügiskuudel teie huve kaitses

laine
21. detsember 2015
Foto:

EMSLis võtavad suurema osa ajast tööd, mille tulemusi ei näe täna või homme me isegi, veel vähem teised. Anname kord kvartalis ülevaate, mille eest me eelkõige huvikaitse vallas seisame ja kuidas üldse vahepeal läinud on.

Viimaste kuude kuumim teema: vabaühenduste rahastamine

Rahastamise juhendi järgimise teemalise variraporti jaoks oleme viinud läbi intervjuusid, helistanud ametnikele, uurinud sadu dokumente ja otsuste faile. Taustainfot kogusime sügiseses tegevustoetuste teemalises liikmeklubis, teravamate teemadena lisandusid vabakonna Kärajatel (27.11) hasartmängumaksu puudutav ja katuseraha, mis hea rahastamise põhimõtetega kokku ei lähe. Oma seisukohti selgitasime mõnes artiklis, mis kärajate lehel nüüd koos.

Sellelgi aastal said vabaühendused riigieelarve II ja III lugemise vahel 6,5 miljonist eraldistena 3,08 miljonit, millest 1,4 milj. küll vaid Eesti Olümpiakomiteele, pisemaid summasid kokku 164 vabaühendusele. Jah, sel moel liigub vabakonda täiendavat raha, aga ei ole see läbipaistev, õiglane ega mõjus rahastamise viis, mis kodanikuühiskonda pikemas plaanis toetaks. Rahastamise raport valmib päris aasta lõpus.

Kes julgeb ühinguõigust puutuda?

Ühinguõiguse ettevalmistus sai heakskiidu, kuid septembris kuulsime JuM-st, et ühinguõiguse kodifitseerimise kasuks ei ole otsustatud, tõenäoliselt seda projekti kaalutud mahus lähemal ajal ei tulegi.

Võetakse kodifitseerimine ette või mitte, uus hoog ja täpsemad lahendused sotsiaalsete ettevõtete jaoks võivad sündida hoopis avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmast, mis alates uuest aastast hakkab tegelema avalike teenuste, riigihangete, sotsiaalse ettevõtluse, sotsiaalse innovatsiooni ja sektoritevahelise koostöö temaatikaga. Lisaks riigi- ja teadusasutustele on partneriteks Disainikeskus, EMSL, SEV, Teenusmajanduskoda. Töö tulemusi on oodata 2017. aasta juunis.

Annetamist annab soodustada

Annetuste teemal on valitsuse tööplaanis vaid kultuuri ja sporti eraraha toomise idee, meie seisame selle eest, et annetamine oleks soodustatud võrdselt ka teistesse valdkondadesse. Nii oleme valvel, sest ministeeriumid oma ideedega juba töötavad ning vormivad kultuuri ja spordi rahastamise, samuti spordile ja kultuurile suunatud annetuste maksusoodustuste mõtteid memorandumitesse. Me soovime avatumat arutelu, püüdes samal ajal välja selgitada, miks on annetuste maht langenud. Maksuvaba limiidi langetamine võib annetamist kahandada veelgi.

Selle ja muudegi murede lahendamiseks plaanime uuel aastal konkreetsemalt tegeleda edasi: (a) suurannetajate hulga suurendamisega ja võimalike lisastiimulitega filantrooplike eesmärkidega suurannetustele, (b) annetamise propageerimisega üldiselt ja selle lihtsustamisega nt igapäevaste tehingute käigus, (c) maksuvaba annetamise limiidi suurendamisega. Kõik see ühes vabaühenduste võimekuse parandamisega annetusi koguda.  

Vabatahtlikud, kindlustamine ja lähetamine

Vahepeal oleme eelkõige maad kuulanud, milles täpselt vabatahtlike kindlustamise probleem. Täpsustame ettepanekud ja kevade poole räägime need läbi oma liikmete, kindlustusseltside ja võrgustikuga, et lahendada praktilised mured, nagu nt kuidas võimaldada umbisikuline kindlustamine või isikustada lepingujärgselt kindlustatud vabatahtlikud, teiseks propageerida vabatahtlike kindlustamist vabaühenduste seas, sest parem karta kui kahetseda.

Proovisime ka vabatahtlike lähetamise maksustamist Tulumaksuseaduse muudatusega lahendada, aga selle aasta sees ei suutnud, samas tundub, et järgmisel aastal on reaalne võimalus.

Vabaühendused ja euroraha

Sügiskuudel oleme haldusvõimekuse komisjonis töötanud pikkade projektinimekirjadega; nügisime haldusreformi meeskonda, et meetmed ja konkursid toetaks reformi sisulisemalt ning euroraha saaks ka selleks paremini kasutusse võetud; uurisime Abifondi kasutamise reegleid ning toetasime erihoolekandes töötavaid vabaühendusi, kelle jaoks sulgus pärast konsultatsioone ootamatult võimalus oma teenuseid arendada euroraha toel.

Eurorahade kasutamisest ja mõjude hindamiseks on plaanitud hulgaliselt analüüse, mille nimekirja ka EMSLi ettepanekud said ning mille seirekomisjon kinnitas. Samas ei ole vabaühendused just liiga aktiivsed eurorahade kasutamise süsteemipuntra lahtiharutamises, ja et omalt poolt tõuget anda, kutsusime oktoobris Avatud Eesti Fondi toel Eestisse EMSLi kolleegi Poolamaalt, kes rääkis, mil moel kasutavad nemad oma häälekust ja nõudmisi euroraha mõistlikumaks kasutamiseks.  

Avatum riigivalitsemine

Avatud valitsemise tegevuskava vahearuanne näitas esimese tegevusaasta kohta üsna nappi tulemust. Siiski, Riigikantselei on saanud valmis kirjelduse poliitikakujundamise protsessist, maksumuudatusteks tuleb varuda aega vähemalt kuus kuud ning läbipaistvamaks hakkab saama riigi raamatupidamine. Kel aga mõtteid, kuidas kaasamispoliitikad tõhusamaks saada või vabaühenduste võimekust otsuseid mõjutada parandada, võib pakkuda oma idee Riigikantseleile nii koostööks kui rahastuseks.

Uuest aastast algab uue AVP tegevuskava koostamine ning EMSL ühes Avatud Valitsemise Partnerluse ümarlauaga selles ka osaleb. Ambitsioonikamaid mõtteid võib juba mõtlema hakata.

Muud kaasarääkimised – heaolu arengukava ja nullbürokraatia

Reageerisime ettevõtjatele saadetud MKMi üleskutsele ning edastasime ka vabaühenduste soovid ja ettepanekud riigibürokraatia vähendamiseks. Kokku esitati 229 ettepanekut ja veebruaris koguneb ministrite ja ettevõtjate esindajate komisjon, kes vaatab läbi need, mille rakendamist ei peeta võimalikuks, ning teeb otsuse, kas ministeeriumi seisukoht on põhjendatud ja olukord jääb nagu on või tuleb siiski ettepanekuga arvestada.

Nn heaolu arengukavale saatsime ka mõned mõtted. Kuigi ambitsioon on arengukavas olemas, ei ole veel kokkulepet, kuidas täpsemalt vabaühendused valdkonna arengusse kaasatakse, koostöös paremad teenused saadakse ja probleemidele lahendusi otsima hakatakse. Ka erinevad valdkonnad on arengukavas väga ebaühtlased nii sisu kui ka rahastuse poolest.

Alates novembrist töötab EMSLi huvikaitseteemadega Siim Tuisk (525 1946 ja siim@ngo.ee). Kel mõni pakilisem mure või ettepanek vabaühenduste tegevuskeskkonna parandamiseks, tasub temaga ühendust võtta.