Ligikaudu 3500 Soome vabatahtlikku osales Eesti Vabadussõjas, saabudes meile appi kõige kriitilisemal hetkel, 1918. aasta lõpupäevadel ja 1919. aasta alguses, kui pool Eestit oli juba pealetungivate bolševike võimu alla langenud. Astudes koos soomlastega ühise vaenlase vastu Talvesõjas ja seejärel Jätkusõjas, tasusid Eesti vabatahtlikud meie auvõla põhjanaabrite ees. Teise maailmasõja ajal Soome sõjaväes teeninud 3350 eesti meest hakati pärast kodumaale tagasipöördumist augustis 1944 kutsuma soomepoisteks ja nii kutsutakse neid siiani, kuigi eluaastaid on neist „poistest“ noorematel 90 ringis.
Pragmaatilised poliitikud ja ajaloolased on arvanud, et ükski rahvas ei lähe sõtta teise rahva eest omakasu silmas pidavate kaalutlusteta. Vabatahtlike sõdimine väljaspool kodumaad võõraste lippude all ei ole maailma ajaloos midagi erakordset. Kas aga hõimuvellede soomlaste ja eestlaste relvavendluses võib leida midagi ainulaadset?
Peep Pillak on on Eesti ajaloolane, muinsuskaitsja, arhivaar ja literaat, kes on aastakümneid tegelnud soomepoiste ajaloo kogumisega.
Fenno-Ugria korraldab alates 2001. aastast klubiõhtuid, kus astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega tegelevad inimesed. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korraldamist toetavad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm.
Järgmine hõimuklubi toimub 21. märtsil kell 17 Eesti Keele Instituudis, ja siis tutvustab akadeemik Valter Lang uuemaid avastusi läänemeresoome rahvaste etnogeneesis.
Kõik huvilised on klubisse oodatud ja üritusest osavõtt on prii!
Lisateave:
Fenno-Ugria Asutus
Jaak Prozes
644 5119