Mõjufond lahendab ühiskonna probleeme
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Märtsikuus käivitas Heateo Sihtasutus mitme investori kaasabil Eesti esimese filantroopiafondi, mis asub puhuma tuult nende algatuste tiibadesse, mis lahendavad Eesti ühiskonna teravamaid probleeme. Andrei Liimets küsis Heateo Sihtasutuse juhi PIRKKO VALGE käest, millega tegu ning kuidas fond ühiskonda panustada plaanib.
Mis on Mõjufond?
Heateo Mõjufond on Eesti esimene ja seni ainus strateegilise filantroopia fond. Fondi loomisega tegime kahte asja. Esiteks kutsusime filantroope tegutsema ühiselt, et nende panus oleks mõjusam. Teiseks anname võimaluse nendele algatustele, mille tegevuse keskmes on ühiskondlik mõju. Toome omalt poolt kaasa 15 aasta pikkuse kogemuse vabaühenduste käivitamisest ja kasvatamisest. Lisades rahale oma teadmised, võimaldame algatustel veel kiiremini ja suurema mõjuga kasvada. Usume, et ühendades erasektori kapitali, Heateo kogemused ja ambitsioonikad vabaühendused, suudame koos ära teha suuri asju.
Milliseid probleeme Mõjufond lahendab ?
Esmalt lahendame filantroopide mure, kuhu panustada olukorras, kus toetustaotlusi sajab postkasti iga nädal. Aitame filantroopide rahal jõuda nende algatusteni, mis loovad suurimat muutust, ja teeme seda nii, et nende endi koormus oluliselt ei kasvaks. Nad ei pea võtma tööle inimest, kes laekunud taotlusi läbi töötab ja raha saanud algatustel silma peal hoiab. Selle rolli võtame meie Heateos enda peale.
Eriti just alustavate algatuste jaoks on keeruline saada toetajate juures jalga ukse vahele. Ikka öeldakse, et tõestage ennast ja tulge siis tagasi. Me oleme siin investorile garantiiks, et nende panus loob võimalikult suurt väärtust, ja vabaühenduse jaoks asendame need kümned uksed, mille vahelt nad peaksid sisse saama, ühega. Selle asemel et käia mitmekümne ukse taga, saavad vabaühendused pöörduda otse meie poole.
Kustkohast tuli algne idee? Kas ja kui, siis millistele eeskujudele Mõjufond tugineb?
Ühiskondlikku mõju taotlevaid fonde on Euroopas ja üle maailma sadu, kui mitte tuhandeid. Tihti paiknevad nad ettevõtete või jõukate perekondade juures. Seda peetakse tavapäraseks, et jõukad eraisikud investeerivad osa oma varast ühiskonda tagasi. Fondidel on muidugi erinevaid eesmärke. On nii neid, kes taotlevad ainult ühiskondlikku mõju, kui ka neid, kes soovivad sotsiaalsete ettevõtete tuluteenimise potentsiaalilt ka finantskasumit. Tänapäeval investeerivad juba ka pensionifondid sotsiaalsetesse ettevõtetesse. Omamoodi on ühiskonna parandamisest saanud äritegevuse osa. Siin võib arutada, kas see on hea või halb või mida see endaga kaasa toob, aga oluline on, et aina enamatel inimestel maailmas on kokkupuude filantroopia või sotsiaalsete investeeringutega. Oluline on ka see, et vabaühendustesse paigutatud kapitali hulk aina kasvab.
Heategu on juba aastaid European Venture Philanthropy liige ja Euroopa fondide tegevusega hästi kursis. Vähemalt kümme aastat oleme mõelnud ja nüüd tundus, et aeg on küps. Ühtpidi on annetamise teema olnud pikalt pildil, on palju toetajaid, kellel on positiivseid ja negatiivseid kogemused, osatakse ja tahetakse mõelda strateegilisemalt. Samal ajal oleme Heateoga saanud aastate jooksul palju erinevaid kogemusi. Oleme kogenud suuri õnnestumisi, kuid ka ebaõnnestumisi. Nende kogemuste pealt tundsime, et oleme valmis suuremat vastutust võtma. Erasektori raha kaasamine seda kindlasti on ja oleme ülimalt tänulikud, et meid usaldatakse.
Kes ja millega Mõjufondi panustavad?
Mõjufondi selja taga on 14 ettevõtjat ja neli ettevõtet, eelkõige rahalise panusega. Meil on pundis personaliarenduse ettevõte Fontes, kes on panustanud ka Mõjufondi meeskondadesse ja juhtidesse, samuti juba aastaid rohkem kui 200 tundi aastas Heateo algatuste arengusse. See on neli tundi nädalas ja hetkel ei näi see maht kuidagi vähenevat. Teine partner, advokaadibüroo Cobalt nõustab Heategu seoses kõikide Mõjufondi lepingutega. Pikaajaline on olnud koostöö advokatuuriga, nii saavad ka Mõjufondi portfellis olevad algatused pro bono juriidilist nõu. Kõikidel toetajatel on võimalik ka oma teadmistega panustada ja kindlasti kaasame teadmisi vastavalt algatuste vajadustele juurde.
Millega veensite ettevõtjaid ja kui keeruline neid kaasata oli?
Üks tagasiside, mida me mitu korda kuulsime, oli see, et neil on hea meel, et keegi nii põhjalikult nende antud toetuste saajate valimise ja arendamisega tegeleb. Mida kaugemal valdkonnast ollakse, seda olulisem on kogemustega vahendaja olemasolu. Ärisektoris tegutsevad fondid, mis investeerivad kinnisvarasse või USA ettevõtete aktsiatesse. Neid fonde veavad inimesed, kes jälgivad pidevalt, mis toimub, analüüsivad võimalikke investeerimisobjekte ja teevad selle pealt läbimõeldud otsuseid. Sama põhjalikult uurib Heateo Sihtasutus Mõjufondi kandidaate. Lisaks see, et kuna tegemist on strateegilise filantroopia fondiga, siis me mitte lihtsalt n-ö ei kirjuta tšekke, vaid me oleme algatustele väga lähedal. Nõustame neid eesmärkide saavutamisel ja kriitiliste projektide vedamisel. Lööme ise käed külge, kui kriitilisel hetkel on tuge vaja.
Milline on fondi maht ja kas seda võib pidada suureks või väikeseks?
Tahame fondi kaasata kolme aastaga 500 000 eurot, sellest on peaaegu 80% koos. Mahu mõttes on see suurem, kui esialgu loota julgesime. Ja samas kui mõtleme kogu sektori peale, siis KÜSK ja avanevad Norra fondid on selgelt suuremad.
Meile teeb rõõmu, et suutsime seniste rahastusallikate kõrvale luua selgelt erarahal toimiva fondi. Meil on vabadus valdkondade osas, kuhu panustada. Pigem hindavad meie toetajad mitmekesisust, et me ei tegeleks ainult laste või haridusega, kuigi need teemad saavad fondis kindlasti oluliseks. Suurem osa panustajatest on eraisikud ja nende kaasamine annab tavapärasest suurema paindlikkuse. Tervise valdkonna fondid juba tegutsevad, aga nüüd on ka teistes valdkondades tegutsevatel algatustel võimalus oma kasvu rahastada. Me ei küsi algatustelt projektitaotlust ega kuludokumente. Tahame sisuliselt aru saada, kuidas organisatsioon töötab ja mida on vaja selleks, et tulemusi saavutada. Seame ühised eesmärgid, teeme eelarved ja koostööplaani. Me oleme arvestanud sellega, et plaanid võivad muutuda, ja sellega, et kohati võib selguda, et algselt valitud suund ei kanna ja vajab ümbermõtestamist. Samas töötame kogu aeg selle nimel, et seatud eesmärke ületada. Oleme avatud ja mõtleme kaasa.
Kes Mõjufondist kasu saavad?
Lihtsalt öeldes on Mõjufondi fookuses mõju. Me otsime algatusi, mis lahendavad olulisi ühiskondlikke probleeme ja mis tegelevad tõsiselt oma mõju mõõtmisega. Me eeldame, et algatustel on tegus ja pühendunud meeskond ning ambitsioon kas oma mudeli toimivust katsetada või toimiva mudeli puhul soov oluliselt kasvada.
Meeskond ja meeskonna võimekus on väga olulised. Näeme oma töös liiga palju juhtumeid, kus projektiraha lõppedes pannakse oluline programm kinni isegi siis, kui tulemused olid head. Riik ise ei näita siin kahjuks head eeskuju. Projektijuht kirjutab uue projekti ja hakkab midagi muud vedama.
Me otsime Mõjufondi pigem ettevõtja tüüpi vedajaid, kes näevad, et ilma nende programmita jääb maailm seisma. Kes on valmis selleks, et ette tuleb keerulisemaid aegu, ja ei kohku tagasilöökide ees. Ootus, et „riik maksab kõik kinni“, ei ole tihtipeale reaalne. Eriti alustavate algatuste puhul on oluline kombineerida erinevaid ressursse ja panustada võimalusel sellele, et teenida ettevõtlustulu. Seda kõike anname algatustele Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga koos käivitatud NULA inkubaatoris ja aitame Mõjufondi algatustel kolme aasta jooksul ka ellu viia.
Kuidas tagate, et algatustel oleks mõju?
Mõju mõõtmine on väga huvitav teema. Suudame siin algatustele läheneda individuaalselt. Meil on juba portfellis Kiusamisvaba Kool, mis mõõdab oma tegevuse mõju teaduslikult ning tõenduspõhisuse standarditest lähtuvalt. See ei oodata kõikidelt algatustelt. Oluline on mõõta oma tulemuslikkust probleemi suhtes – kui eesmärk on vähendada õigusrikkujate korduvõigusrikkumiste taset, siis tuleb mõõta, kui palju see programmi mõjul väheneb, või kui eesmärk on vähendada laste koolist väljalangevust, siis peab see olema peamiseks mõõdikuks.
Mõõtmine on oluline kahest aspektist – õppimine ja vastutus. Me ei saa tagada, et iga programm on esimesest päevast väga mõjus, aga me peame teadma, mis see soovitud mõju on, ja seda teadlikult kasvatama. Mis juhtub, kui me lisame programmi uue elemendi või loobume mingist tegevusest. See kõik peab olema jälgitav ja juhitav. Õppimine on oluline, sest programmi läbiviijad vastutavad oma sihtrühma ees – nad kaasavad programmi inimesi selleks, et nende tulevikku parandada, ja kui see tegelikkuses ei juhtu, siis oleks õiglasem see raha mujale suunata. Me tunneme vastutust ka rahastajate ees – tahame, et nende panustatud eurol oleks tugevalt positiivne väljund.
Meid teeb murelikuks see, et paljud rahastusotsused ei sõltu sellest, kas algatus oma mõju mõõdab või mitte. Ka ministeeriumid ütlevad sõnades, et mõju on oluline, aga programmi lõpuks mõõdetakse osalejate arvu, mitte seda, mis nende osalejatega juhtub. Tahame näidata, et mõju hindamine on oluline ja see peaks olema rahastamisel peamine kriteerium. Ei ole mõtet ellu kutsuda programme, mis on loodud heade soovidega, aga tegelikkuses teevad sihtrühmale kahju või mille mõju ei ole selge. Me ei ole nii rikkad, et sellist tegevust endale lubada. Loodan väga, et tulevikus teeb riik konkursse ja hankeid, kus võidab see, kes näitab kõige suuremat mõju, mitte kõige odavamat hinda.
Kes, millal ja kuidas Mõjufondi kandideerima peaks?
Mõjufondi puhul ei ole tegemist projektikonkursiga. Meil ei ole tähtaegu, milleks tuleb esitada oma projekt. Tahame sisuliselt aru saada, kuidas organisatsioon töötab ja mida on vaja selleks, et tulemusi saavutada. Selleks, et endast märku anda, tuleks esmalt Heateo kodulehel heategu.ee/mojufond vastata viiele küsimusele. Sealt edasi saate oma ideele tagasisidet. Uued ideed suuname NULA inkubaatorisse küpsema ja juba toimivate lahenduste puhul analüüsime nende tegevust ja plaane. Esimese kolme kuuga oleme jõudnud kogu protsessi läbi teha ühe algatusega ja mitu ideed on veel analüüsi faasis. Oleme avatud uutele ideedele ja meeskondadele. Andke meile endast kindlasti märku!
MIKS OTSUSTASID INVESTEERIDA MÕJUFONDI?
“Otsustasime panustada Mõjufondi, et olla osalised Eesti ühiskonna arengu positiivses mõjutamises ning aidata näha ja lahendada kitsaskohti meie ümber, mis pikas perspektiivis puudutavad kõiki meid ja meie tulevikku. Heateo Mõjufondil on tugev meeskond, kes on ennast juba tõestanud, sealt on tärganud nii mitugi vajalikku ja juba töötavat projekti. Mõjufondi algatuste spekter tuleb loodetavasti lai, puudutab ühiskonna sektoreid laiemalt ning annab positiivseid impulsse kitsaskohtade lahendamisel edasiliikumiseks.”
– Jaanus Kosemaa, Kawe
“Otsus tuli üsna lihtsalt, kuna Heateo Sihtasutus ja nende algatused on tuntud ja usaldusväärsed. Kindlasti aitas ka varasem koostöö SPIN-programmi raames ning ühine tegutsemine ühiskondliku mõju osakutega. Heateo tiimi pühendumus ja professionaalsus lubasid suuremate kõhklusteta ka Mõjufondi algatuses osaleda. Kuna Mõjufond toetab suure mõjuga olulisi algatusi, pakkudes sageli nii vajalikku professionaalset tuge kui raha, siis see tundub olevat parim võimalik kombinatsioon. Mõjufond loob võimaluse panustada sellistesse ettevõtmistesse terviklikult ilma, et toetaja peaks algusest peale kõik ise ära tegema – alates projekti valikust, meeskonna võimekuse hindamisest kuni sisulise toeni. Sageli ei ole ettevõtjal võimekust ise seda kõike teha ning Mõjufond annab võimaluse vaatamata sellele nende algatuste juures olla.”
– Egon Talur, Cobalt
Heateo Sihtasutus kasvatab ja käivitab alates 2003. aastast ühiskondlikke probleeme lahendavaid algatusi. Nende portfellist on sirgunud organisatsioonid nagu SA Noored Kooli, MTÜ Uuskasutuskeskus, SA Kiusamisvaba Kool ja MTÜ SPIN.
Ilmus Hea Kodaniku ärisektori ja vabakonna koostöö teemalises suvenumbris.
