Alari Rammo: seaduslikud vargad tegutsevad taas
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabaühenduste Liidu huvikaitseekspert Alari Rammo ei räägi oma iga-aastases katuseraha-kommentaaris marti või katri jooksjaist, vaid ikka parteidest ja neile laulvaist vallasantidest.
Kui varem tundus, et novembri võiks üle-eestiliseks seadusliku korruptsiooni kuuks nimetada, siis tänavu tuli katuseraha ammu enne lund ja neli-viis korda suuremas mahus kui eales enne. Kokku umbes 20 miljonist pani lõviosa ühiskassasse tavatult valitsus, millele fraktsioonid lisasid oma tavalised kuus ja pool miljonit.
Ahneima mulje jättis tänavu Isamaa, kel on valimistel arusaadavalt enim kaotada – oht mitte vaid opositsiooni langeda, vaid Riigikogust esmakordselt üldse välja jääda. Esimees Seedri tekitatud mitu valitsuskriisi pole toetust kuidagi tõstnud ja veel aurude peal sõitev erakond näib viimases hädas lootvat puuduolevad hääled nüüd valija enda rahaga kätte saada.
Varem või hiljem kipuvad aga lõpudiplomi või auto ülevaatuse ostnud inimesed vahele jääma – kui sa oled ikka lootusetult loll või rikkis, lisaks veel valelik, ei varja neid vigu ühegi paberi taha. Millest on natuke kahju, sest Isamaas leidub väga normaalseid ja ausaid inimesi.
Või peaks sõnastama, et leidus ausaid, sest nii palju räigust kui Isamaa tänavu näitas, ei loe küllap kogu Keskerakonna ajaloo peale kokku. Nurkaaetud loom käitubki meeleheitlikult, ent võimunäljas vargile minek on hale, suutmatus väärikalt väljuda kurb. Pettuda tuli ka, et sisemist puhastumist lubanud ja peaministrina üldiselt riigimehelik Jüri Ratas katuseraha küsimuses lössi vajub ja maffiaga kaasa läheb.
Ülemäära usutav pole taas katuserahast loobunud Reformierakonna kriitika, sest nad on kaks aastat lihtsalt opositsioonis sitsinud ja loobumise hind pole kõrge. Kuigi loobujaid võiks alati kiita, sest mitmelpool saavad nad kindla peale tappa, et tühjade kätega koju tulid. Sotsid üksaasta ka eemaldusid katuseraha jagamisest ja kahetsevad viga tänini. Kui parteid ei näe – umbes nagu vabanenud vangidki – viisakas käitumises mingit mõtet ja kellegi toetust, pööravad nad halvale teele tagasi.
Vastu ei pidanud järjekordselt Vabaerakonna närv, kes on katuseraha alati kirunud, ent mullu püüdis enda piskut konkursile pannes puhtaks pesta ja tänavu laotas juba igasuguse häbita otse oma viljatule põllule. Vabaerakonda ja rahvuskonservatiive tuleb vaid sedavõrd tunnustada, et kummalgi pole tänavu leitud seoseid päris omadele jagamises. Võib-olla pole neil lihtsalt omavalitsustes või vabaühendustes sõpru, või siis püüab EKRE naiste varjupaiku toetades omaenda tagala ehk vihaste keskealiste meeste tegusid heastada …
Loomulikult ei lange vari üksnes pidetuile parteidele, vaid ka kõigile kohalikele bojaaridele, pappidele ning aktivistidele, kes räpase raha tänulikult vastu võtavad. Neile tuleb jätkuvalt korrutada, et läbimõeldud riigivalitsemise asemel on katuseraha vormilt õnnemäng ja sisult korruptsioon – maksumaksja raha kasutamine häälte ostmiseks järgmistel valimistel. Kui tahes hea eesmärgi nimel raha lõpuks ka ei kulutata.
Suur meedia on seekord tublit tööd teinud, leides üles kümneid otseseid huvide konflikte katuseraha saajate ja Keskerakonna, Isamaa ning SDE liikmete vahel. Enamik maakonnalehti tegi aga taas igasuguse kriitikameeleta parteidele tasuta reklaami, avaldades rida realt, kes nende oblastisse kinke tassis ja kas naabrist läks seekord paremini või kehvemini. Vaid paar toimetust jätsid teadlikult “heategijate” nimed avaldamata ja olid juhtkirjades kriitilised.
Ega ma tahtnud sest teemast tänavu enam üldse kirjutada, sest kurgus on korraga nii okse kui ka lootusetus, et ükski kommentaar seda auku meie demokraatias ei lapi, kuni leidub katuserahale pakkumist ja nõudlust.
Siis jälle mõtlesin, et enamik eestimaalasi on ju tegelikult ausad ja head ning väheste parteidest sõltuvusse jäänute tõttu ei saa alla anda. Ei saa loobuda ideaalist, et valitsemine peab olema läbipaistev, toetustele kandideeritakse konkurssidel, mitte tutvuste kaudu, ja parlament võiks omale kohase au ja uhkuse kunagi taastada, mitte poe taga õllepudeli eest võimu nimel hääli osta.
Seni astuvad Eesti valitsemiskultuur ja poliitika maine aga igal sügisel jälle mitu arengusammu tagasi, mitte ei tehta kogu Eestile head, nagu katuseraha andjail ja vastuvõtjail meeldib enda vabanduseks rääkida ja kardetavasti ka uskuda.
Sina saad muutusele kaasa aidata katuseraha lõpetamise rahvaalgatusele allkirja andes.
