Kokkuleppe saavutamise vajalikkusele annab kaalu kaks kuud tagasi avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport. Meenutame, et selle prognoosi kohaselt toob globaalse kliima soojenemine üle 1,5 kraadi piiri Celsiuse järgi kaasa arvatust veelgi ekstreemsemad tagajärjed, millega toimetulek käib inimkonnale üle jõu. Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni “Puhas planeet kõigile” (“A Clean Planet for All”), millega kutsub riike üles ühinema. Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks.
Eesti konkurentsitult suurim CO2 heite allikas on põlevkivisektor. 2017. aasta OECD keskkonnaraporti kohaselt on Eesti majandus OECD riikide võrdluses ülekaalukalt süsinikumahukaim. See tähendab, et majanduses toodetud hüvede kohta paiskame atmosfääri suurimas mahus kasvuhoonegaase ning ületame sellega OECD keskmist näitajat üle kahe korra. Ka ühe elaniku kohta on meie CO2 jalajälg Maailmapanga andmetelüks maailma suuremaid, olles oluliselt kõrgem kui nt naftariikidel Venemaal, Liibüal ja Iraanil.
Kui riigid, sh Eesti, jätkavad senisel moel kasvuhoonegaaside õhku paiskamist, võib maailma kliima soojeneda võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga 1,5 kraadi võrra juba 2030. aastaks. Eestil jääb praegu puudu ambitsioonikusest eesmärkide ja tegevusplaanide seadmisel kliima- ja energiapoliitikas, kuigi selle vajalikkusele on viidanud nii rahvusvahelised organisatsioonid ja raportid kui ka Eesti enda kodanikuühendused ja teadlased. Eestil on võimalus olla maailma kliima tasakaalustamisse panustamisel esirinnas – liikuda põlevkivilt üle taastuvatele energiaallikatele, selmet keskenduda lühiajalisele majanduslikule kasule ning teha planeedile karuteene uute põlevkiviõlitehaste planeerimisega. Hääbuva fossiilkütuste sektori toetamise asemel tuleb eelistada keskkonnasäästlike majandusmudelite kasutuselevõttu. Selle keskmes on kahtlemata üleminek taastuvenergiale, mis on juba täna tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult mõttekas ning keskkonna heaolu seisukohast hädavajalik.
Nagu nendib ka meie president tänavuses jõulutervituses – oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta. Kutsume teid üles toetama selgesõnaliselt Euroopa Komisjoni vastu võetud visiooni puhtast planeedist ning astuma otsustavalt ja hoogsalt taastuvenergia ajastusse. Loodame selles teile!
Eestimaa Looduse Fond
Keskkonnaõiguse Keskus
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Taastuvenergia Koda
Arengukoostöö Ümarlaud
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Eesti Ornitoloogiaühing
Balti Keskkonnafoorum
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”
Nõmme Tee Selts
Läänerannik