Õpirändega avatuma ühiskonna suunas
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Praeguses pingelises maailmas on vajadus mõistmise ja avatud maailmavaate järele eriliselt oluline, et kasvatada Eestist edumeelne, jätkusuutlik ja avatud ühiskond, kirjutab YFU Eesti MTÜ tegevjuht KADRI EENSALU.
Salliv ühiskond ei tähenda oma tõekspidamiste mahasurumist väliskülaliste ees, vaid elementaarset viisakust, mida eeldame ka ise külla minnes. Välismaal õppides on võimalik saada kvaliteetne haridus ja omandada oskusi, milleks kodus ei pruugi võimalust olla. Õpirännet peetakse ka viisiks parandada globaliseeruva tööjõu konkurentsivõimet turgudel.
Samuti pole vähetähtis võimalus saada väline vaade oma elule, mõtetele ja tõekspidamistele, koduriigi perspektiivi sealjuures hülgamata. Õpiränne nüüdisaegsel kujul, nagu see eelmise sajandi esimestel kümnenditel hoo sisse sai, on olnud ka moodus luua riikide vahel häid suhteid ja saavutada rahu maailmas.
Kui vaadata õpirännet meie riigi ja majanduskeskkonna keskselt, võib küsida, keda tööandjad vajavad. Nad vajavad tarku ja tublisid inimesi, kellel on ambitsiooni ja ettevõtlikkust, avar maailmapilt, dialoogivõime ning oskus ära kuulata vastaspoole seisukohad ja neid respekteerida. Sellised oskused ei teki tühja koha pealt. Panustamist oma noortesse peame seega alustama juba nüüd.
OECD on välja öelnud, et maailma riikide haridussüsteemid peavad kaasa aitama eespool nimetatud pädevuste saavutamisele koolis. Õpirände käigus omandatavad globaalsed pädevused loovad pinnase, et mõista erinevaid seisukohti, erinevaid kontekste ja traditsioone, hinnata oma seisukohti teistest vaatenurkadest, nägemata erinevustes automaatselt ohtu, mida tuleks (vägivallaga) tõrjuda. Vastupidi, need oskused võimaldavad näha erinevustes potentsiaali koostööks, mille tulemus saab nii mõnigi kord tugevam ja läbimõeldum kui homogeenses keskkonnas kasvanud initsiatiiv. Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul on selleks, et meie noored püsiksid digiühiskonnas ja heitlikus maailmas kindlal pinnal, vaja tugevat inimlikku tuuma – ratsionaalset ja üldinimlikele väärtustele tuginevat maailmavaadet, ilma milleta ei saa otsuseid langetada ega elus suunda valida.
Haridusreformide tulemusena ja visioonidokumentide najal hakkame Eestis lõpuks vaikselt liikuma õmblusteta haridussüsteemi poole. Riiklikud õppekavad on pungil täis õpiväljundeid, mis nõuavad õpilastelt üha enam õppimist, kuid samas on järjest olulisemana toodud välja üldpädevused, mille arendamine võib jääda tagaplaanile. Tuleviku Eesti vajab noori, kes oskavad ennast juhtida, on loomingulised ja hea suhtlusoskusega ning suudavad kriitiliselt mõelda ja vajadusel riskida. Üha olulisemaks on saanud ka keelteoskus, rahvusvahelised pädevused ning kontaktid ja oskus saada hakkama erinevates olukordades. Kuid nagu õmblusteta haridussüsteemi visioon rõhutab, ei saa kõik selgeks üksnes nelja seina vahel.
Kogu haridusinnovatsiooni virvarris kipub tagaplaanile jääma see, millest kõige enam õpitakse – kogemus. Nüüdseks on tavapärane, et keemia- ja füüsikalaborites tehakse õpitu näitlikustamiseks katseid ning võõrkeeli praktiseeritakse nendega, kes räägivad neid keeli emakeelena. Küll aga on üldpädevused, eriti mitmekultuurilised pädevused ja väärtusarendus, olnud senini tundides sageli kättesaamatu eesmärk. Miks aga mitte õpetada paljusid üldpädevusi hoopis pikemaajalise rahvusvahelise õpilasvahetuse abil?
Riiklik tähelepanu pikaajalisele ning just gümnaasiumiealiste õpilasvahetusele võimaldaks arendada õpilastes neid oskusi, mida tänapäeva ühiskond neilt kõige enam nõuab, kuid mille õppimiseni koolides sageli ei jõuta. Õppimine algab seal, kus mugavustsoon lõpeb, ning miski ei sunni gümnaasiumiealist noort väljuma oma mugavustsoonist enam kui teise riigi, pere, kultuuri, kooli ja koduga harjumine.
Lisaks keeleõppele, mis tihtipeale esimese mõttena pähe hüppab, pakub rahvusvaheline õpilasvahetus ka muid boonuseid, mida esmalt ei pruugi märgata. Rahvusvaheline kogemus avab akna teise riigi elukommetesse ning aitab mõista teisi kultuure, rahvusi ja ka maailmavaateid. Tolerantsus ja avatus saavad tekkida siis, kui võõra ees ei ole hirmu, vaid seda minnakse ise aktiivselt avastama. Teiste kultuuridega tutvunud aktiivsed ja ettevõtlikud noored teavad, et õppimine ei lõpe siis, kui haridustee läbi saab, vaid õppimine toimub terve elu jooksul ning igal pool. Õpilasvahetus suurendab huvi ülemaailmsete probleemide vastu ning aitab arendada probleemide lahendamise oskusi.
Lisaks hariduslikele väljunditele teeb õpilasvahetus tööd ka õpilaste endiga – mõistmine, et sa võid kuuluda nii ühe kui ka teise riigi ja perekonna koosseisu, aitab avardada õpilaste identiteeti ning tihtipeale jõutakse endas selgusele just vahetusaasta käigus. Peale vahetusaastal käimist on lihtsam leida enda jaoks sobivamaid proovilepanekuid ning saadud kogemus aitab kinnistada uskumust, et miski pole võimatu. Kõik see tähendab, et rahvusvahelise kogemusega noored ei ole potentsiaalsete tööandjate huviorbiidis mitte üksnes keeleoskuse või kontaktide tõttu, vaid olulisemaks on just 21. sajandi oskused, mida on arendatud tänu vahetusaastale.
YFU Eesti pakubki välja visiooni targa ja tegusa tuleviku loomiseks: vahetusaasta igale gümnaasiumiõpilasele! Kahtlemata pole vahetusaasta ainus võti, mis avab uksed täiuslikku haridusmaailma, kuid kindlasti on see üks samm lähemale, et meie noortest saaksid need ettevõtlikud jagatud väärtustega täiskasvanud, kes suudavad ja oskavad Eestit jõudsalt tulevikku viia.
Päevapoliitikast läbikumav negatiivne lobitöö õpirände teemal lõikab seevastu valusalt nii meie kui ka teiste kultuuri- ja õppevahetusprogramme pakkuvate organisatsioonide hinge. Oleme aastaid teinud tööd selle nimel, et Eesti noored saaksid maailma näha, keeli õppida ja erinevaid kultuure kogeda. Samamoodi käivad ka välismaa noored Eestis õppimas, saades selgeks keele, sulandudes meie ühiskonda ning kogedes meie väärika ja pika ajalooga kultuuri.
Koroonaviirus on andnud hea ettekäände seada kolmandatest riikidest pärit õppuritele piiranguid, mida sooviti kehtestada juba varem. Samal ajal kui riik kohtleb välistudengeid aina enam ohtliku elemendina, näitab värske uuring, et välistudengid jätavad Eesti majandusse 35 miljonit eurot aastas. Riigipiiride sulgemine, senisest rangemate nõuete seadmine ja õppemaksude kehtestamine on vaid osa äraspidisest arengust Eesti hariduses.
Meediast läbi käinud näited, et välismaalt Eestisse õppima tulnud noortest jääb igal aastal osa ka siia elama, ei tohiks olla negatiivne uudis. Ka meie vahendatud õpilaste seas on noori, kes pärast vahetusaastat koju naastes jätkavad eesti keele õpinguid, otsustavad astuda pärast Eestis gümnaasiumi lõpetamist kõrgkooli ning siia elama jääda ja karjääri teha. Nende seas on muu hulgas näiteks arste, kellest meil alati puudust paistab olevat ja kelle olulisust ühiskonnas on pidevalt rõhutatud. Nii mõnedki välismaa õpilased saavad hiljem Eesti kultuuri edasikandjaks ja seda professionaalsel tasemel – diplomaatias, rahvusvahelises filmitööstuses, fotograafias ja nii edasi.
Ka Eesti õpilaste seas on noori, kes on hiljem otsustanud oma karjääri ja eraelu kas ajutiselt või püsivalt välismaale viia. Keegi ei eelda, et neisse seal vaenulikult suhtutakse, vaid oleme välismaal läbilöönud kaasmaalaste üle uhked. Miks ei peaks see olema samamoodi ka vastupidises olukorras? Teadmatusest tingitud stereotüübid ja eelarvamused võõra kultuuri kohta kaovad tänu kultuuridevahelise õppe kogemusele. YFU-ga vahetusaastal käinud noored ja vahetuspere kogemusega täiskasvanud on motiveeritud ja aktiivsed ühiskonna liikmed, kes aitavad kujundada sallivat ja maailmale avatud Eesti ühiskonda.
Vahetusprogrammides osalejad oskavad kultuurierinevustega kohaneda, edukalt kommunikatsiooniprobleeme lahendada, ära tunda erinevate kultuuride ühisosi ja hinnata erinevusi.
Marju Lauristin on öelnud: „Tasakaalukaks ja stabiilseks arenguks vajab Eesti ka edaspidi rahvusliberaalset konsensust, mis välistaks nii destruktiivse rahvusnihilismi kui ka agressiivse rahvusliku populismi ning aitaks positiivselt suhestada demokraatiat ja rahvuslikke väärtusi, eestlaseks ja eurooplaseks olemist, kohalikku ja globaalset.“
Ka meie soovime, et Eesti noortel oleks tulevikuski võimalik takistusteta välismaal haridust omandada, ja tervitame välisõpilasi, kes on otsustanud just meie riiki panustada. Tundkem uhkust oma kvaliteetse ja ligipääsetava haridussüsteemi üle ja muutkem maailm oma koduks.
YFU pakub rahvusvahelisi hariduslikke õpilasvahetusprogramme 14–18-aastastele noortele ning Eesti peredele, kes avavad oma kodu ja südame välisriikidest pärit vahetusõpilastele, olles neile õpingute ajaks vahetuspereks.
