Mida kuulata Arvamusfestivalil 2021?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Reedest laupäevani toimuv üheksas Arvamusfestival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et luua tasakaalukate aruteludega paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja ümbritsevast. Noppisime välja arutelud, mida korraldavad vabaühendused meie liikmete seast või mis puudutavad kodanikuühiskonnale olulisi teemasid. Toimub ka juba tavaks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt.
Kriitilised maavarad ja kriitilised küsimused
13. august 2021 @ 12:00-13:30
Digi- ja rohepööre suurendavad hüppeliselt nõudlust kriitiliste maavarade, näiteks fosforiidi ja haruldaste muldmetallide järele. Kui seni on Euroopa Liit toetunud maavarade impordile, siis uue strateegia järgi avatakse tee nende laialdasemaks kaevandamiseks oma territooriumil, teatavasti on ka Eestis nende varu võrdlemisi suur. Samal ajal kasvatab Rail Balticu ja neljarealiste maanteede rajamine survet ka ehitusmaavarade, näiteks lubja- ja dolokivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamiseks. Mitmed kohalikud omavalitsused ja kogukonnad seisavad aga jõuliselt oma õiguse eest puhtale keskkonnale, takistades nii uute karjääride ja kaevanduste rajamist. Arutelu eesmärk on kaardistada maavaradega seotud kriitilised küsimused, mida eri huvipooled peavad oluliseks üheskoos püstitada. Niiviisi püüame luua nende vahel rohkem mõistmist, mille pinnalt leida tulevikus võimalikult head lahendused maapõuepoliitikas.
Korraldajad: Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kriitilised-maavarad-ja-kriitilised-kusimused/?url=/kava/
Kas kõigil eestlastel on Eestis hea elada?
13. august 2021 @ 12:00-13:30
Lõimumine Eestis pole mitte ainult oleviku-, vaid ka tulevikumure. Värske Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu kohaselt tunneb umbes kolmandik siin elavatest teistest rahvustest inimestest, et nad on Eesti ühiskonnas teisejärgulised või ei ole siin teretulnud. Meie venekeelseid noori võetakse välismaal – nii Moskvas, Helsingis kui New Yorgis – paremini vastu kui Tallinnas-Tartus. Samal ajal on meil arvel iga noor, iga töötaja, iga helge pea. Mis see on, mis muu emakeelega noored Eestist välja ajab? Kuidas saaksime luua eneseteostuse võimalusi kõigile eestlastele ja Eestis elavatele inimestele?
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kas-koigil-eestlasel-on-eestis-hea-elada/?url=/kava/
21. sajandi infosõda, milleks ja kuidas seda peetakse ja kuidas meist igaühest võib saada infosõdur
13. august 2021 @ 14:00-15:30
Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga.
Korraldaja: Eesti NATO Ühing korraldab arutelu koostöös Konrad Adenaueri Fondiga
Kes väärib Eestis head haridust?
13. august 2021 @ 14:00-15:30
Eestit kiidetakse paljude riikidega võrreldes võrdseid võimalusi pakkuva haridussüsteemi pärast. Samas teame, et venekeelsete põhikoolide lõpetajate tulemused jäävad PISA testide järgi eestikeelsetest maha pooleteise õppeaasta võrra; iga viies põhikooli lõpetaja ei omanda keskharidust; haridustee katkestajate seas on poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid jpm. Laste sotsiaalmajanduslik taust mängib sageli suuremat rolli kui kooli kvaliteet. Selle mõju vähendamine tähendaks aga sageli kodu mõju vähendamist. Kellel peaks Eestis olema võrdne võimalus saada väga hea haridus? Eesti ja muu emakeelega õpilastel? Poistel ja tüdrukutel? Ekstravertidel ja introvertidel? Muusika- ja robootikahuvilistel? Milliseid ootusi haridusele seame ja kelle asi on need täita?
Korraldaja: SA Noored Kooli
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kes-vaarib-eestis-head-haridust/?url=/kava/
Trust as a Social Capital
13. august 2021 @ 16:00-17:30
Põhjamaades on inimeste usaldus poliitikute, valitsuse ja ka üksteise vastu suur. Tänu sellele on Põhjamaade sotsiaalne kapital kõrge ehk piltlikult öeldes annab 1+1 kokku rohkem kui 2. Kahjuks on Eesti ühiskonnas lood pahatihti teistsugused ning seda on teravalt näha eriti viimase tervishoiukriisi valguses. Kriisi lahendamiseks ja inimeste elujärje ning rahuolu parandamiseks vajame tugevat kogukonda. Kogukond saab tugevaks üksnes tänu suurele usaldusele ja kõrgele sotsiaalsele kapitalile. Kui ühiskonnas valitseb usaldus, viib see märksa võrdsema ja õiglasema ühiskonnani, kasvatades omakorda sotsiaalset kapitali. Arutelu käigus soovime leida vastused päris mitmele küsimusele. Kuidas usaldust ühiskonnas suurendada? Kas usaldus on midagi jäävat või hoopis pidevas muutumises? Kas kriis on usalduse kasvatamise võimalus või pigem kahjustab seda? Kuidas on usaldus ja sotsiaalne kapital seotud õnnelikkusega?
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/trust-as-a-social-capital/?url=/kava/
Teadlane kui kriisiaja suunamudija
14. august 2021 @ 10:00-11:30
Globaalne pandeemia on esile tõstnud teadlaste rolli ja tähtsuse ühiskonnas – seda nii riiklikul tasandil otsuste tegemisel kui ka indiviidi tasandil teaduspõhise info jagamisel ja selgitamisel. Seetõttu on teadlastest saanud omamoodi suunamudijad, kelle ekspertarvamust kuulame ning võtame aluseks igapäevastes toimingutes. Teadlased on teaduskommunikatsioonis aktiivselt kasutusse võtnud lisaks tavameediale mitu sotsiaalmeediakanalit, mis võimaldavad kiire ja vahetu suhtluse. Arutelul räägime teadlaste kogemustest teaduskommunikatsioonist erinevates kanalites ning võimalustest, kuidas teadlasi inimestele lähemale tuua.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/teadlane-kui-kriisiaja-suunamudija/?url=/kava/
Kuidas kohalik kestlik areng välja näeb? Vestlusring omavalitsuste esindajatega
14. august 2021 @ 12:00-13:45
Kohalikul tasandil on kestlik areng kogukondade kaasabil kiiremini saavutatav kui riigi tasandil. Tartu ja Lääne-Harju rajavad juba teed rohepöördega. Kuidas on teiste linnade ja valdadega? Kuidas keskkonnahoid kohaliku elukorralduse kõikidesse valdkondadesse lõimida? Kolme omavalitsuse esindajad tutvustavad oma keskkonnategusid, mida nad Rohetiigri koondatud keskkonnasoovituste alusel aasta jooksul ellu viima asuvad. Rohetiigri partneriteks on Rae vald, Saku vald, Hiiumaa vald, Lääne-Nigula vald, Võru linn ja Jõhvi vald.
Miks oleme nii kindlad, et noored Eesti ausamaks muudavad, kui statistika seda ei tõesta?
14. august 2021 @ 12:00-13:30
Ükskõik, mis teemal me räägime – ettevõtete vastutustundlikkusest, riigivalitsemisest, spordist või ärist – , kuuleme probleemide lahendusena ikka ja jälle: „Järgmine põlvkond oskab ja teeb paremini!“ Peale selle, et põlvkonnavahetus võtab aega, ei saa me ka päris kindlad olla, et noored ikka toovad selle meelsuse muutuse, mida nii väga igatseme. Nii Euroopa kui Eesti uuringutest on näha, et korruptsiooni tunnevad noored palju halvemini ära kui vanemad kodanikud ning samas ka tolereerivad nad korruptiivset käitumist rohkem. Ülemaailmselt näeme, kuidas noored demokraatlikke väärtusi aina vähem hindavad, ning teame ka, et demokraatia tugevus on otseses seoses korruptsiooni nõrkusega. Kas võib asi olla selles, et korruptsioon on nii kauge ja nähtamatu, et see ei huvita ega kõneta, või hoopis selles, et demokraatlikes protsessides osalemine pole piisavalt põnev ega tundu vajalik?
Korraldaja: Korruptsioonivaba Eesti
Koos, kestlikult!
14. august 2021 @ 12:00-13:30
“Koos, kestlikult!” paneelis arutleme, mida saaksime individuaalselt ja ühiselt teha, et liikuda jõudsamalt ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Eesti 2035 eesmärkide saavutamise suunas. Kestlik areng hõlmab kõiki ühiskonna osi ning me kõik puutume ühel või teisel moel kokku erinevate suurte väljakutsetega, samas ÜRO kestliku arengu eesmärgid on paljude jaoks jätkuvalt võõrad. Kestliku arengu koalitsioon on loomas info- ja kaasamisplatvormi, mis tooks ühiskonna erinevad osapooled kokku ühiselt neid eesmärke saavutama. Kuid mis toetaks vajalikku kollektiivset ja süsteemset tegutsemist ning mis rolli võiksid mängida erinevad osapooled (nt teadus, riik, ettevõtted jt)? Arutelu tõstab ka osalejate hulgas teadlikkust kestlikust arengust ja inspireerib tegudele läbi praktiliste näidete erinevatest sektoritest.
Korraldajad: Arengukoostöö Ümarlaud, MTÜ GTL Lab
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/koos-kestlikult/?url=/kava/
KÖÖGILAUAJUTUD ehk “PARIM ENNE” ühiskond “KÕLBLIK KUNI” ajastul
14. august 2021 @ 12:00-13:30
Toiduraiskamine on sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik katastroof. Planeedi “parim enne” on juba ületatud – kuidas pöörduda inimkonnana tagasi “kõlblik kuni” viimaselt tunnilt? Lahendused (toidu)raiskamisele on olemas, kuid muutused kipuvad tulema teosammul. Kuidas tempot tõsta? Kuidas kutsuda ellu otsustavaid muutusi nüüd ja kohe – olla Eestina maailmale eeskujuks? Köögilauajuttude eesmärk on leida võimalusi toidu senisest paremaks väärindamiseks ja toetada Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist. Arutelu ajal valmistab päästetud toidust süüa tippkokk Peeter Pihel. Pop-up kohvik HOMME SAABUB PARADIIS on avatud terve päev kl 12-20, kus toitu pakuvad erinevate toidupäästmiskogukondade esindajad.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/koogilauajutud-ehk-parim-enne-uhiskond-kolblik-kuni-ajastul/?url=/kava/
Koroonakriisi õppetunnid: kuidas kasvatada ennastjuhtivat ja motiveeritud õpilast?
14. august 2021 @ 12:00-13:30
Rohkem kui aasta vahelduva eduga distantsõpet on õpilaste oskuste ja hoiakute erinevused teravalt esile toonud. Mõned lapsed õppisid kodus pareminigi kui koolis, kuid suurel osal oli raskusi oma tööaja planeerimise, energia kokkuvõtmise ja motivatsiooniga – teisisõnu, nende õpioskused on nõrgad. Arutelu käigus keskendume sellele, milline on erinevate osapoolte rollid õpi- ja sotsiaalsete oskuste õpetamisel ja mida tuleb teha koroonakriisis esiletulnud õpioskuste lõhe ületamiseks.
Korraldaja: SA Noored Kooli
Improetendus: “Kodanikuühendus – käepikendus või takistus?”
14. august 2021 @ 12:00-13:30
Milleks meile üldse kodanikuühendused? Mis juhtuks, kui neid ei oleks? Improteatri näitlejad toovad vaatajani kaasahaaravate etüüdide abil olukorrad, millega kodanikuühiskonna eestvedajad tihti peavad rinda pistma. Etendusest ei puudu ka peamised müüdid, mis kodanikuühiskonda varjutavad. Murrame üheskoos müüte ja leiame lahendusi! Improetenduse järel toimub vabas vormis arutelu, kus on võimalik mõtteid avaldada ning edasi arendada maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidega.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/improetendus-kodanikuuhendus-kaepikendus-voi-takistus/?url=/kava/
Demokraatiatrenn: Erimeelsuse muskel
14. august 2021 @ 13:00-13:45
Arvamusfestivali arutelusid kuulates ja kaasa mõeldes paned kindlasti tähele, et me kõik näeme maailma, elu ja inimesi selles veidi erinevalt. Meie eluteed ja kogemused on ju olnud erinevad. Seepärast on eriarvamusele jäämine loomulik ja vajalik osa arutlemisest. Kuid sama inimlik on, et me targu väldime olukordi, mis võivad päädida vastuseisuga, vaidluse, konfliktiga. Turvalisem tundub oma eriarvamusega mitte silma paista. Demokraatiatrenn julgustab sind oma arvamust selgitama ja põhjendama nii, et on võimalik sõbralikult eriarvamusele jääda. Ja see on vabastav tunne! Mida sitkemaks treenime oma eriarvamuse muskli, seda vähem väldime keerulisi vestlusi ja seda edukamalt saame üle polariseerumisest meile olulistel teemadel!
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/demokraatiatrenn/?url=/kava/
Eestile on suurim väljakutse põhi- ja keskharidusega ning kutsealaste oskusteta inimeste arendamine – vabahariduse võimalused selleks
14. august 2021 @ 14:00-15:30
Eestis on elukestvas õppes osalemine kõrge, kuid vähem õpivad need, kes seda enim vajaksid. Õppimises on märgatav lõhe rahvuseti – teisest rahvusest elanikud täiendavad end vähem ja piirkonniti – rohkem Põhja-Eestis. Probleemiks on katkenud haridusteega noorte suur osa rahvastikus. Õppimise vastu huvi tekitamiseks ja tasemeõppesse naasmise toetamiseks sobivad hästi vabahariduses pakutavad võimalused: isiksuse arengut, loovust, ettevõtlikkust, kodanikuaktiivsust arendavad koolitused jm.
Korraldaja: Eesti Vabaharidusliit
Vabadus ja vastutus liberaalsolidaarses ühiskonnas
14. august 2021 @ 14:00-15:30
Covid-19 pandeemiaga kaasnevad debatid on senisest teravamalt tõstnud esile küsimused vabaduse ja vastutuse vahekorrast. Kas riigil on õigus muuta kohustuslikuks vaktsineerimist või diskrimineerida inimesi selle alusel; kas võime kehtestada reisipiiranguid või inimesi sundtestida? Need küsimused on laiemad ning puudutavad meie tervishoiukorraldust ja sotsiaalsüsteemi tervikuna. Meie arusaam põhiõigustest toetub liberaalsele maailmavaatele, mille kohaselt me oleme oma otsustes ja tegudes vabad, niikaua kui need ei kahjusta teisi inimesi, ning et me võtame ise vastutuse oma valikute eest. Aga meil on ka arusaam solidaarsusest, mille järgi ühiskond peab kandma hoolt hättasattunute eest, isegi kui häda tuleneb vabatahtlikest valikutest. Arutelus küsime, kas Eestis üritatakse võtta endale sobivaim külg ameerikalikust liberalismist ja euroopalikust solidaarsusest lähtudes, nii et jõuame absurdsete olukordadeni, kus vabadus on individualiseeritud, aga vastutus kollektiviseeritud? Kui jah, siis kas peaksime piirama vabadusi või suurendama individuaalset vastutust? Aga küsime ka, et juhul, kui inimeste valikud on suuresti geneetiliselt määratud, siis kas me saame neid üldse teha vastutavaks oma elustiili ja tegude tagajärgede eest?
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/vabadus-ja-vastutus-liberaalsolidaarses-uhiskonnas/?url=/kava/
Lessons learned: Regional Activism in the Baltic States
14. august 2021 @ 14:00-15:30
Regional activism is something we often hear being mentioned, but we don’t really know much about its good practises nor specific failures. And we definitely have no idea how similar issues are addressed in our fellow Baltic countries. The viewpoint from Norway – a country with a strong and solid civil society – will valuably contribute to the discussion, offering both contrast and comparison. The questions we plan to tackle: Underserved regions – how is it to be an active citizen or work in an NGO? What are the successes and failures in small towns? How does the overall political climate influence the local activist? What does effective cooperation with local authorities really mean? How can social innovation, participatory democracy and vibrant cultural life be fostered in rural areas? Digital and traditional – how do they mix?
Korraldaja: Avatud Eesti Fond
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/lessons-learned-regional-activism-in-the-baltic-states/?url=/kava/
Kas järgmised edukad maailmamuutjad võiksid olla Eestist?
14. august 2021 @ 14:00-15:30
Ajal, mil suurkorporatsioonid tunduvad üha enam kui möödapääsmatud vaenlased, on sotsiaalne ettevõtlus järjest jõudsamalt pead tõstmas, olles tõeline tulevikuteema. Kuidas muutuks maailm, kui Amazoni paki asemel ilmuks postkastidesse hoopis sotsiaalsete ettevõtete tooted? Mis saaks siis, kui kõik ettevõtted panustaks vähemalt poole oma tulust ühiskonda tagasi? On see vaid helesinine unistus või hoopiski väljapääsmatu ning tervitatav tulevikureaalsus? Arutelus tutvustavad noored – meie tulevik – uusi ideid, kuidas lahendada jätkusuutlikult ettevõtluse kaudu olulisi ühiskondlikke probleeme või hoopiski ennetada tulevasi murekohti, ning anname võimaluse publikul valida enda lemmikidee. Ehk ongi järgmised edukad maailmamuutjad pärit Eestist?
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kas-jargmised-edukad-maailmamuutjad-voiksid-olla-eestist/?url=/kava/
Milliseid muutusi Euroopa vajab?
14. august 2021 @ 14:00-15:30
Kriis pole veel läbi. Seni on see toonud Euroopale keerulisima aja pärast II maailmasõda, palju kriitikat ja rahulolematust. Ühiskonnad on suletud, majanduslangus seninägematu. Aga on ka edulugusid, meditsiinitöötajad on teinud vapustavat tööd. Samuti õpetajad. IT-sektor on pakkunud välja kiireid lahendusi elu ümberkorraldamiseks. Rahvusvahelises koostöös tehti vaktsiini väljatöötamise kiiruse maailmarekord. Taas on saanud Euroopas selgeks, et üheskoos leitakse paremad lahendused kui igaüks ainult enda eest välja olles. Kriisid on selleks, et neist õppida. Arutame selle üle, milliseid muutusi Euroopa vajab. Eestlased leiavad, et tervishoid on olulisim teema nii Euroopas kui ka Eestis. Kas see on valdkond, kus sooviksime Euroopast rohkem tuge? Mida tuleb teha kriisist väljumiseks nii, et Euroopa oleks tulevikus konkurentsivõimelisem, suudaks ohjata kliimamuutusi ja käia kaasas digitaalse arenguga? Oma ettepanekuid Euroopa parema tuleviku korraldamiseks ning küsimusi arutelus osalejatele olete teretulnud esitama Slido (Sli.do) keskkonnas, sisestades parooli #Euroopatulevik.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/milliseid-muutusi-euroopa-vajab/?url=/kava/
Millist uut majandusmudelit vajame ja kuidas uut majandusmudelit finantseerida?
14. august 2021 @ 16:00-17:45
Praegune majandusmudel põhineb põhimõttel, et kõige tähtsam on majandus ja loodust võetakse kui ressurssi. See peab muutuma. Vastasel juhul on meil vaja mitut uut planeeti. Rohetiiger usub tasakaalus majandusmudelisse, mille keskmes on loodus, seejärel inimene ja alles siis majandus, mis on looduse ja inimese teenistuses.
Rohepööre toidulaual. Kas närime oksa, millel istume?
14. august 2021 @ 16:00-17:30
Rohepööre ja „Talust taldrikule” strateegia on viimase aja kuumad teemad. Need puudutavad meie kõigi toidulauda. Kas rohepööre meie toidulaual on võimalik ning kuidas seda saavutada? Arutleme selle üle, millised on võimalused ning takistused planeedisõbraliku toidu valiku teel. Proovime aru saada, kui palju kõnetab rohepööre toidulaual inimesi laiemalt ja kui palju üldse teatakse toidu keskkonnamõjust. Publik saab sõna sekka ja planeedisõbraliku ampsu põske!
Korraldaja: Eestimaa Looduse Fond
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/rohepoore-toidulaual-kas-narime-oksa-millel-istume/?url=/kava/
Aktiivsed kogukonnad kui vaktsiin ääremaastumisele. Kuidas toetada kogukonnaelu?
14. august 2021 @ 16:00-17:30
See, et elu koondub Tallinnasse ning ülejäänud Eesti ääremaastub ja vaesub, pole enam uudis. Sellele viitavad nii Riigikontrolli aruanne kui ka teadlased Eesti inimarengu aruannetes. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega. Kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole? Mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima? Üks tegur, mis aitab juba täna maapiirkondade arengule kaasa ning mõjutab õnne- ja rahulolutunnet, on võimalus olla osa aktiivsest kogukonnast ja rääkida kaasa kohalikku elu puudutavates küsimustes. Oma aruteluga otsime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerib kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab.
Kliimaneutraalsus – miks see nii palju haiget teeb?
14. august 2021 @ 18:00-19:30
Rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” on möödunud kaks aastat. Peetud on debatte, hüppeliselt on tõusnud ELi kliimaambitsioon, põlevkivitööstus langeb vaikselt turukonkurentsist välja ja emissioonid vähenevad. Sellest aga ei piisa. Kas aastaks 2050 ei pruugi me üleminekuni jõuda, kui puuduvad julged otsused, selge kava ja kokkulepe ühiseks pingutuseks? Muutused ei ole lihtsad ja kindlasti ei ole need valutud. Aruteluga vaatamegi üleminekut õigluse seisukohastst ja anname hääle neile, keda muutused erineval moel puudutavad. Mida tähendab kliimaneutraalsus meist igaühe jaoks, milliseid loobumisi eeldab ja mida võime sellest võita? Kuidas paremini mõista neid, kes tulihingeliselt muutuse vastu seisavad, ja neid, kes justkui toimiva lammutamist nõuavad? Siirdeprotsessist puudutatud räägivad oma loo, muutuste juhid aitavad neid mõtestada ja arutelus osalejad erinevaid lahendusi hinnata.
Korraldaja: Eestimaa Looduse Fond
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kliimaneutraalsus-miks-see-nii-palju-haiget-teeb/?url=/kava/
Mis oleks, kui otsiks vaid väikeannetajaid ehk korruptsioonivaba demokraatia uuendustalgud
14. august 2021 @ 18:00-19:30
Viimase aasta jooksul oleme kuulnud erinevaid ideid sellest, kuidas erakondade rahastamine süsteem muutuda võiks: ära on tahetud kaotada nii erakondade rahastamise järelevalve komisjon; arutlusele on tulnud valimiskampaania kulutustele limiidi panek, kulutuste detailsem esitamine, järelevalve suurendamine ja isegi eraisikute annetuste ära keelamine. Korruptsiooniriskide maandamine kõrvale jättes tekib neid ettepanekuid vaadates küsimus: kas me ei peaks astuma hoopis paar sammu tagasi ja endalt küsima, mis mõju on nendel pakutud sammudel meie demokraatiale ja kodanike osalusele ning panusele valitsemisesse? Näeme ju, et Eestis pole viimase 10 aasta jooksul erakonna liikmeskond märkimisväärselt tõusnud; valimisaktiivsus on stagneerunud, kui mitte langustrendis; ja usaldus erakondade suunal on märkimisväärselt madal. Kas saamegi üldse seadustelt oodata, et need kaotaksid korruptsiooniriski erakondade rahastamisest või on selleks tarvis sügavat kultuurimuutust?
Korraldaja: Korruptsioonivaba Eesti
Kui me räägime kogukondadest, siis kellest või millest me räägime?
14. august 2021 @ 18:00-19:30
Viimastel aastakümnetel on huvi kogukondade vastu märgatavalt kasvanud. Kogukondadele on seatud mitmeid rolle alates vahetu elukeskkonna kujundamisest demokraatia edendamiseni ühiskonnas. Kogkondade maastik on aga mitmekesine ning ühtset arusaama sellest, mida me sõna “kogukond” all mõistame, ei ole. Arutame koos, mis on kogukonna roll nii oma liikmete kui ühiskonna jaoks ning mis see peaks olema. Kuidas kogukonnad kujunevad ning kas ja kes neid saab luua? Millised on tugevad kogukonnad? Elulised lood ja inspireerivad näited toovad teieni neli erinäolise kogukonna esindajat.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kui-me-raagime-kogukondadest-siis-kellest-voi-millest-me-raagime/?url=/kava/
